) § 210 lg 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Kohtule on esitatud antud hagi 02.09.2009, seega tuleb antud asjas kohaldada kuni 01.07.2010 kehtinud perekonnaseadust.
Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult.
lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Lapse ülalpidamine peab katma lapse igapäevased vajadused. Tulenevalt
lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrusega nr 90 on kuupalga alammääraks kehtestatud 4 350 krooni. Seega on miinimum elatise summa ühele lapsele 2 175 krooni.
lg 3 alusel võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.
lg 6 järgi kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Seega, kui vanemalt lapse ülalpidamiseks välja mõistetud igakuine elatis ei vasta enam vanema varalisele 2 seisundile või lapse vajadusele, saab kohus elatist vastavalt muutunud olukorrale suurendada või vähendada. Rahvastiku registri andmetel oli MR abielus SP’iga 23.01.1998 kuni 04.10.1999.a.(tlk.33). Molekulaargeneetilise ekspertiisi aktiga nr. 135, 27.04.2001 on tuvastatud statistiline tõenäosus, mille kohaselt MR saab olla LP’i (sünd. XXX) bioloogiline isa, on 99,9998952 % tlk. 66-68). Poolte vahel puudub vaidlus, et 28.06.2005 otsusega tsiviilasjas nr 2/20-9363/02 mõistetud hagejalt välja elatis tütre LP ülalpidamiseks summas 1 345 krooni kuus kostja kasuks. Hageja esitas hagi elatise vähendamiseks põhjendusega, et hageja varaline olukord on käesolevaks ajaks halvenenud. Hagejal on lisaks LP veel kaks alaealist last. Hageja töötab koosseisuvälise spetsialistina töötasuga summas 428,21 euro. Hageja abikaasa töötab Stöötasuga 332,54 eurot kuus. Hageja koos perega elab üüripinnal, mille eest maksab üüri keskmiselt 268,43 eurot kuus, samuti tasub hageja laenu AS-ile BIGBANK 40 eurot kuus. Transpordile kulub hageja perel 55,59 eurot, söögile 270 eurot, sidevahenditele 40 eurot, laste koolikohustusele 40 eurot ja muud vältimatud kulutused on 100 eurot kuus. Seega ei jää hagejal raha, et LPle maksta elatist 1 345 krooni kuus. Kostja ei nõustu elatise vähendamisega Riigikohus oma lahendis 3-2-1-66-08 on leidnud, et elatise väljamõistmisel on oluline arvestada, kumma vanema juures laps elab.
4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses. Kohus märgib, et 28.06.2005 otsusega tsiviilasjas nr 2/20-9363/02 hagejalt välja mõistetud elatise tütre LP ülalpidamiseks summas 1 345 krooni ehk 85,96 eurot kuus on käesoleval ajal oluliselt alla miinimummäära, seega Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrusega nr 90 kehtestatud kuupalga alammääraga (4 350 krooni ehk 278,02 eurot) seotud miinimum elatise summa ühele lapsele 2 175 krooni ehk 139 eurot. Hageja ei ole tõendanud, mis on käesolevaks ajaks muutunud tema majandusliku seisu ja ülalpeetavate osas alates elatise väljamõistmise otsuse tegemise ajast. Hagejale ei ole vahepealsel ajal lisandunud uusi ülalpeetavaid. Ka 2005 aastal oli hagejal lisaks tütar LP veel kaks alaealist last ja hageja ei omanud kinnisvara. Üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat
Hageja 07.03.2011 kohtu istungil kinnitas, et hageja perekonna poolt üüritava korteri omanik on hageja abikaasa ema, kellele hageja koos abikaasaga maksab 3000 krooni üüri pluss kommunaalkulud (tlk.135). Hageja abikaasa ema (ämm) on hageja tütre AR ja poeg KR vanaema, kellel käesoleval ajal kehtiva perekonnaseaduse § 105 mõtte kohaselt on samuti kohustus vajadusel toetada alaealiste lastelaste ülalpidamist. Hageja ei ole tõendanud muid asjaolusid, mida kohus saaks tunnistada mõjuvaks põhjuseks, et oluliselt alla miinimummäära makstavat elatusraha veelgi vähendada vaid 20 euroni (312,93 krooni), seega sisuliselt hageja vabastada elatusraha maksmisest tütar LP ülalpidamiseks. Kohtule ei ole tõendatud hageja väidet kostja rikkuse kohta. Kohus on seisukohal, et hageja väited ei anna alust elatise vähendamiseks 20 euroni kuus. Hageja on noor tööjõuline mees, kelle sissetulekuks on 428,21 eurot kuus. Hagejal tuleb teha kõik, et tagada oma lastele piisav ülalpidamine. Eeltoodust tulenevalt hageja ei ole tõendanud, et hageja majanduslik seisund ei võimalda maksta LP ülalpidamiseks 1 345 krooni ehk 85,96 eurot kuus, seega tuleb hageja hagi elatise vähendamiseks jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus 3 Kohus jätab juhindudes TsMS § 164 lg 3 poolte menetluskulud poolte endi kanda. Taimi Kollom Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.