Obsah (8)

§ 8§ 76§ 142§ 145§ 65§ 66§ 101§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Koidula Laurisaar Otsuse tegemise aeg ja koht 15. juuni 2011.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-3002 Tsiviilasi KEAS

) § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust.

§ 8

lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

Kostja OÜ R ja hageja vahel on 08.12.2008.a ja 02.02.2009.a sõlmitud kokkulepped võlgnevuse tasumiseks. 02.02.2009.a sõlmitud kokkuleppes tunnistab kostja OÜ R võlgnevust hageja ees summas 5 875,72 eurot (91 935,10 krooni).

§ 142

lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kostja JKja hageja vahel on 02.02.2009.a sõlmitud käendusleping, mille kohaselt JKkäendab OÜ R ja hageja vahel 02.02.2009.a sõlmitud kokkuleppest tulenevate nõuete täielikku täitmist. Kostja JK’i vastutuse maksimimmääraks on 5 875,72 eurot (91 935,10 krooni).

§ 145

lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.

§ 65

lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.

§ 66

lg 1 kohaselt kui võlausaldaja on täielikult või osaliselt loobunud nõudest mõne solidaarvõlgniku vastu, on teised solidaarvõlgnikud siiski kohustatud täitma kohustuse täies ulatuses. Kostja JKja hageja vahel sõlmitud käenduslepingu p 2.4 kohaselt käendaja vastutab võlausaldaja ees koos põhivõlgnikuga kui solidaarne võlgnik. Hagejal on seadusest tulenev õigus nõuda kohustuse täitmist kõigilt kostjatelt. Seetõttu kohus jätab rahuldamata kostjate taotluse vähendada põhinõuet hageja ja KMvahel sõlmitud kompromissisumma võrra. Solidaarkohustuse täitnud võlgnikul on õigus esitada tagasinõue kohustuse täitmata jätnud solidaarvõlgniku vastu.

§ 101

lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse 2 protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostjad taotlevad vähendada viivisenõuet. OÜ R ja hageja vahel 02.02.2009.a sõlmitud kokkuleppe punkti 3.2 kohaselt on hagejal õigus alates kokkuleppe rikkumisele järgnevast päevast nõuda viivist 0,2% päevas koguvõlgnevuse tasumata osalt. Hageja on arvestanud viiviseid määraga 0,2% päevas. Kostjad on ise põhjustanud viiviste summa kasvamise ning ei ole omaltpoolt teinud mitte midagi selleks, et võlgnevus saaks tasutuks. Hageja palub viiviseid välja mõista väiksemas summas kui põhinõude summa. Seetõttu kohus leiab, et esitatud viiviste nõue on põhjendatud ja proportsionaalne. Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses kostjate kanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Koidula Laurisaar kohtunik 3