Obsah (5)

§ 436§ 122§ 126§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Otsuse avalikult teatavaks 27. aprillil 2011.a. kell 16.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinna

) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Vastavalt Asjaõigusseaduse (AÕS) § 56 lg 1 alusel eeldatakse kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust. AÕS § 561 lg 1 sätte kohaselt heauskset omandamist ei toimu, kui kinnistusraamatusse kantud andmete õigsuse vastu on kinnistusraamatusse kantud vastuväide või kui omandaja teadis või pidi teadma, et kinnistusraamatusse kantud andmed on ebaõiged. AÕS § 65 lg 1 alusel võib isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. Tulenevalt AÕS § 65 lg-st 1 ja Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg-st 1 ja lg 2 p-st 1 tuli koos avaldusega esitada puudutatud isiku nõusolek (KRS § 35 lg 1 p 2). KRS § 361 lg 1 alusel tuli esitada avaldusele alla kirjutanud isiku esindusõigust tõendavad vormikohased dokumendid. Kui puudutatud isik keeldub nõusoleku andmisest ebaõige kande 2 parandamiseks, siis on võimalik seda asendada tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 alusel hagimenetluses tehtava kohtuotsusega (Riigikohtu lahend nr. 3-2-1-123-10).

1. Kohtule esitatud dokumentaalse tõendi- 23.08.1999.a. testamendi kohaselt on MRkogu oma vara ainupärijaks nimetanud oma tütre NS’i (t/l 72). Vaidlust ei ole selles, et MR suri XXX.a. Samuti ei ole vaidlust selles, et MR oli abielus kostja ARga, milline lõppes MR surmaga. Kinnistusraamatu elektroonilise väljavõtte kohaselt on Tallinna linna ja Harjumaa kinnistusosakonna kinnistusraamatusse kantud korteriomandi aadressil XXX (registriosa nr XXX) omanikena hageja ½ kaasomandist ja kostja ½ kaasomandist (t/l 5-6). Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on õigustatud nõudma kinnistusraamatu kande kustutamist ning enda kogu vaidlusaluse korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse kandmist.
2. Perekonnaseaduse (PKS) § 18 lg 1 kohaselt võidakse abikaasade ühisvara jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-86-08 asunud seisukohale, et pärandvara jagamise asjades abikaasade ühisvara perekonnaseaduse sätete järgi ei jagata ning abielu kestel soetatud vara, mille kohta ei ole sõlmitud abieluvaralepingut või mis ei ole saadud kinke või pärimise teel, tuleb lugeda abikaasade ühisvaraks, eeldades selle vara osas abikaasade osade võrdsust. Pärand on PärS § 2 järgi pärandaja vara, mis läheb PärS § 1 lg-te 1 ja 2 järgi pärandaja surma korral üle teisele isikule. Pärimisseaduse (PärS) § 152 lg 1 järgi pärandvara jagamist võib nõuda iga kaaspärija, kui käesoleva seaduse § 155 sätetest ei tulene teisiti. Pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale. Vastavalt PärS § 152 lg 4 kaaspärijad jagavad pärandvara kokkuleppel. Vaidluse korral jagab pärandvara pärija nõudel kohus. Kohtule esitatud 20.04.2009.a. hageja kirjast kostjale tuleneb, et 17.03.2009.a. on hagejale väljastatud pärimistunnistus, mille kohaselt on notar kohaldanud pärandaja ja tema abikaasa varasuhetele perekonnaseadusest tulenevat ühisvara režiimi ja kostjale omandiõiguse tunnistus (t/l 7-8). Seega lõppes eelnimetatud tunnistuste väljastamisega pärimismenetlus. 17.03.2009.a. notari kinnistamisavalduse alusel on 25.03.2009.a. hageja ja kostja kinnistusraamatusse kaasomanikena sisse kantud (t/l 6). Hageja pärandvara koosseisu vaidlustanud ei ole. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd kinnistamise aluseks olnud toimingud on kehtivad, siis tuleb eeldada, et kinnistusraamatu kanne on õige.
3. Kohus asub seisukohale, et hageja arvamus, mille kohaselt on kinnistusraamatu kanne ebaõige seetõttu, et hageja on kogu korteriomandi pärinud testamendi alusel, ei ole õige. Eelduslikult kuulub surnud abikaasa pärandvara hulka ½ mõttelist osa abikaasadele ühisomandina kuulunud esemetest. Kohtule esitatud EK „Briis“ volinike 23.01.1996.a. koosoleku protokolli nr. 14 kohaselt on antud MR luba asuda elama ühetoalisse korterisse XXX(t/l 76). 04.02.2002.a. kinnistamisotsusega on MR kantud korteriomandi XXXomanikuna (t/l 73-74). Kohus on seisukohal, et hageja väide nagu oleks antud juhul tegemist pärandaja lahusvaraga, sest pärandaja ja kostja abielusuhted lõppesid 1993.a. asja kohtulikul arutamisel tõendamist ei leidnud. Kohtuistungil hageja vande all antud seletusest ja tunnistaja JS’i ütlustest tuleneb, et hageja ja MR kolisid 1993.a. kostjaga ühisest korterist välja (t/l 107, 112). Kohus asub seisukohale, et nimetatud asjaolu ei saa olla aluseks abielusuhete lõppemiseks. Kohtuistungil AR vande all antud seletuse kohaselt pärast abikaasa väljakolimist laabusid neil suhted nagu poleks midagi olnud. Samuti jätkusid suhted hagejaga. Ka külastas kostja abikaasat tihti XXX korteris. Peale 2003.a. jäid suhted katki (t/l 109). Pärandaja ja kostja vahelise suhete jätkumist kinnitas ka hageja (t/l 107). Eeltoodust tuleneb, et pärandaja ja kostja suhted ei lõppenud 1993.a. väljakolimisega, vaid need jätkusid 2003.aastani. Asjaolu, et kostjal oli abikaasaga erinevad elukohad ei kinnita abielusuhete lõppemist. Seega ei ole asjas tõendamist leidnud, et eelpool nimetatud korteriomand oli pärandaja lahusvara. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi on põhjendamata ning rahuldamisele ei kuulu. 3
4. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 9.

§ 122

lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind ja lg 2 kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus.

§ 126

lg 1 kohaselt isiku valdusest asja väljanõudmise või asja omandi üleandmise või asja kuuluvuse või valduse üle toimuva muu vaidluse puhul, muu hulgas kinnistusraamatusse tehtud ebaõige omanikukande parandamise vaidluse puhul, määratakse hagihind asja väärtusega. See kehtib sõltumata sellest, kas asi lahendatakse lepingu või lepinguvälise õigussuhte alusel, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on hagiavalduses märkinud, et kinnisasja väärtuseks on 400 000 krooni. Kuivõrd kostjale kuulub kinnisasjast 1/2, on hagihinnaks käesoleval juhul 200 000 krooni ehk 12 782,33 eurot. Menetluskulude jaotamine 10.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. 11.

§ 174

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt

§ 174

lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Ann Meriluht Kohtunik 4