KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-10-20036 Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi 22.juunil 2011 Ke
§ 78
lg st 1 tulenevalt võib võlgniku asemel kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest.
§ 78
lg 4 sätestab, et kohustuse täitnud kolmas isik võib esitada tagasinõude või nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist üksnes juhul, kui see tuleneb seadusest või võlgniku ja kolmanda isiku vahelisest suhtest, muu hulgas tulenevalt alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest.
§ 1041
sätestab, et isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustustest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamisest teada sai või teada saama pidi. Hageja tasus kostja eest Tallinna Sadama Elektrivõrk OÜ 31.08.2009 arve nr XXX, OÜ TA31.08.2009 arve nr M XXX, AS TSarve nr XXX ja OÜ AHarve nr XXX. Selle tulemusel kostja vabanes nende arvete maksmise kohustusest. Hageja ei olnud õigustatud ega kohustatud kostja arveid tasuma. Kostja ei ole arvete tasumisele ka vastu vaielnud, vaid on 26.09.2009 üürilepingu lisa nr 1 sõlmimisega tunnistanud kohustust hageja ees. Seega on kostja hageja arvelt alusetult rikastunud arvete tasumise kohustusest vabanemise tõttu. Eeltoodu alusel oli hageja õigustatud nõudma kostjalt viimase eest tasutud 30 824,11 krooni hüvitamist (1907,02 eurot) 4. Kostja on esitanud tasaarvestuse vastuväite.
§ 197
lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestavad pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuste täitmist. Kohus leiab et hagis esitatud nõudega tasaarvestamise avaldusena ei ole käsitatav kostja poolt hagejale 12.02.2010 esitatud kirjas tehtud ettepanek tasaarvestuseks (tl 49, tõlge lk 80). Kostja kohtuistungil selgitas, et soovib tasaarvestada rendilepingust (äriruumi üürilepingust) tulenevaid nõudeid ning 12.02.1010 kirjas näidatud kõik summad tuleb liita, et saada kätte tasaarvestatav summa. 12.02.2010 kostja kirjas hagejale kostja on esitanud oma arvestuse hageja poolt kostjale üürilepingu alusel tasumiseks esitatud arvete nr 9038, 9040, 9045, 9047 kohta, kostja taotleb arvete summast maha arvestada toidukauba maksumuse summas 20 332,74 krooni ja töötasu kokku 19 200 krooni ning teha vastavad tasaarvestused. Samuti on selles kirjas nimetatud, et hageja ei ole tasunud laeva peatumiskoha eest novembris ja detsembris ning hageja poolt septembris-oktoobris tasutud summad katavad novembri ja detsembri tasumata summasid (st septembri-oktoobri tasudega tasaarvestatakse novembri-detsembri tasusid). Samuti palub kostja 12.02.2010 hagejale saadetud kirjas teha tasaarvestust summas 3210 krooni laeva ruumide kütmise ja sooja vee eest esitatud ja tasumata 18.01.2010 arve nr
- Hageja esitas kohtule tõenditena kostja kirjalikus vastuses ja 12.02.2010 kirjas nimetatud arved baari kulude 50 % tasumiseks vastavalt üürilepingule (arved nr XXX, nr XXX ja nr XXX, tl 73 – 75). Arved on allkirja vastu kätte saanud tunnistaja A. Ivanova. Nimetatud arvetelt on näha, et hageja nõuab kostjalt baari kulude tasumist 50 % ulatuses ning samas arvestab kulude summast maha kostjale kuuluva 50 % kassa tulust. Seega arvete esitamisel hageja tasaarvestas üürilepingust tulenevad poolte vastastikused nõuded. Kostja kohtuistungil antud selgituste ja 12.02.2010 kirja valguses on kostja tasaarvestuse soov suunatud üürilepingu alusel esitatud arvete vähendamisele kostja arvates põhjendamatute kulude võrra, st poolte üürilepingust 3 tulenevate vastastikuste kohustuste tasaarvestamisele. Kostja tasaarvestus ei ole suunatud kassa tulu väljamaksmise nõude tasaarvestusele hageja käesolevas hagis esitatud lepinguvälise nõudega. Sellise seisukoha õigsust kinnitab ka asjaolu, et üürilepingu ülesütlemisest alates ei ole kostja esitanud väidetavalt saamata jäänud tulu väljamaksmise nõuet hagejale. Lisaks on kassa sissetulekut hageja kostjale esitatud arvestustes juba tasaarvestanud. 12.02.2010 kirjast järeldub, et arvete kostja soovile vastavalt korrigeerimise tagajärjel väheneb tasumata arvetest tulenev kostja kohustus hageja ees, kuid arvetel kajastatud summadest ei järeldu, et arvete saldo võik sellise korrigeerimise tagajärjel muutuda kostja kasuks ning kostjal tekiks nõue, mida täiendavalt hageja lepinguvälise nõudega tasaarvestada. Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et ka kassa tulu (tasa)arvestamise järel on kostjal hageja ees üürilepingust tulenev võlgnevus.
- Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt ei anna hagi rahuldamata jätmiseks alust kostja kirjalikus vastuses esitatud tasaarvestuse vastuväide hageja poolt kostjale tasumata kassa sissetulekute summa osas. Sama nõuet saab tasaarvestada ainult üks kord, sest
§ 197
lg 2 kohaselt tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada. Kostja on oma arvestustes lähtunud hageja poolt kostjale esitatud kuludetulude arvestuslehtedest (tl 45 – 47), kuid arvesse võtnud ainult kassa sissetuleku. Üürilepingu punkti 2.
- kohaselt pidid pooled võrdsetes osades tasuma ka baari reklaamikulud, baarisisustuse, seadmete ja kauba kulud. Hageja on esitatud arvetega, kus hageja on kassa tulu tasaarvestanud, tõendanud, et kostja võlgnevus hageja ees on suurem, kui kassa tulu tasaarvestatuse summa kostja vastuses. Hageja seletas, et ei soovinud kostja lepinguvälist kohustust ja lepingust tulenevat võlgnevust omavahel segada, kuid kaalub kostja vastu lepingust tulenevate nõuete esitamist eraldiseisva hagina. Sellise hagi esitamise korral saab kostja esitada oma vastuväited hageja arvetel tehtud tasaarvestuse õiguspärasuse ja kehtivuse osas. Kohus otsuses eelnevalt tuvastas, et kostja 50 % tulu väljamaksmise nõuet on hageja juba arvestanud kulude tasumise kohta esitatud arvetes, seega tulu väljamaksmise nõue on eelduslikult tasaarvestusega lõppenud.
- Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1970,02 eurot.
- Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuse menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud kostja kanda. Hagejal on õigus esitada menetluskulude suuruse kindlaksmääramise avaldus kohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Heli Käpp Kohtunik 4