Obsah (9)

§ 76§ 100§ 101§ 115§ 363§ 127§ 142§ 145§ 65

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-10-21457 Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi 17.mai 2011 Kentm

) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 3 kohaselt võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist ning

§ 101

lg 1 p punkti 4 alusel taganeda lepingust või öelda leping üles.

§ 115

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

§ 363

p 3 järgi liisinguvõtja on kohustatud lepingu lõppemisel tagastama liisingueseme liisinguandjale. Kostja rikkus lepingulist kohustust tasuda liisingumakseid, seetõttu hageja ütles liisingulepingu üles. Kostja 1 rikkus samuti kohustust tagastada liisingulepingu ülesütlemise järel liisinguvara liisinguandjale. Liisingueseme liisinguandjale tagastamata jätmisega kahju tekkimine pidi olema liisinguvõtjale ettenähtav juba lepingu sõlmimisel (

§ 127lg 3).

Selline kahju on põhjuslikus seoses liisingulepingu kostjapoolse rikkumisega (

§ 127lg 4).

Seega on seaduses sätestatud kahju hüvitamise eeldused täidetud. Kohus leiab, et hageja on põhjendatult seisukohal, et talle kostjapoolsest lepingurikkumisest tekkinud kahju koosneb enne liisingulepingu ülesütlemist tekkinud tasumata lepingumaksetest ning tagastamata jäetud sõiduki lepingujärgsest jääkväärtusest lepingu ülesütlemise seisuga, kokku alates 01.01.2011 Eesti Vabariigis käibivas vääringus 3088,96 eurot. Kostjad ei ole hageja nõude suurusele vastuväiteid esitanud. Nõude suurus on tõendatud hagile lisatud, liisingulepingu lisaks olevate maksegraafikutega, samuti liisingulepingu ülesütlemise teatega. Eeltoodu alusel on nõue kostja 1 kui liisinguvõtja vastu põhjendatud ja kohus rahuldab selle. 7.

§ 142

lg 1 järgi käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kohustuse rikkumise korral vastutavad käendaja ja põhivõlgnik võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada (

§ 145lg 1).

Hageja ja kostja 2 vahelise käenduslepingu punkti 5 kohaselt käendaja tagab liisingulepingust nr XXX tulenevaid kõiki kostja 1 kohustusi kogu oma varaga. Käenduslepingu punkti 8 ja

§ 65

lg 1 kohaselt liisinguandja võib otsustada, kas nõuab kohustuse täitmist kostjalt 1 ja 2 mõlemalt või ühelt neist.

§145lg 1 järgi vastutavad käendaja ja põhivõlgnik võlausaldaja ees solidaarselt.

Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi täies ulatuses ja mõistab kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja 3088,96 eurot (48 331,78 krooni) lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks.

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuse menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostjate kanda. TsMS § 165 lg 3 kohaselt vastutavad solidaarvõlgnikest kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostjate hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on vastava taotluse esitanud hagiavalduses. Kuivõrd kohus teeb aga tagaseljaotsuse üksnes 4 ühe kostja suhtes ning kostjad vastutavad menetluskulude eest solidaarselt, ei pea kohus otstarbekaks ühe solidaarvõlgniku suhtes menetluskulude rahalist suurust kindlaks määrata. Hagejal on õigus esitada Harju Maakohtule menetluskulude kindlaksmääramise taotlus 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.
2. Kohtuotsuse tegemise päeva seisuga ei ole kohtule teada kostja 2 AEtegelik viibimiskoht. Rahvastikuregistri andmebaasis on kostja elukohaks jätkuvalt registreeritud Mustamäe tee 177 – 72 Tallinnas, millisel aadressil kostja tegelikult ei ela. TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel kohus toimetab tagaseljaotsuse A. E ile kätte avalikult, teadaande avaldamisega elektroonilises väljaandes „Ametlikud Teadaanded“. Hageja on tasunud kostjale dokumentide kättetoimetamise eest 14.10.2010 200 krooni, so kahe teate – hagimaterjalide ja kohtulahendi kättetoimetamise teadete avaldamise eest. Heli Käpp Kohtunik 5