2-10-23379 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 29. aprill 2011 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi

§ 76

lg-le 1, §-le 108,

§ 65lg-le 1 ja 2.

Kostjate vastuväited

1. Kostjad 23.08.2010 vastuses tunnistavad hagi osaliselt ja leiavad, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. 11.04.2011 esitatud vastuses kostjad hagi ei tunnista ja leiavad, et nõue on aegunud, nõue ei ole tõendatud ja on puudustega.
2. Kostjad 23.08.2010 vastuses selgitavad, et 2008 tekkisid kostjatel rahalised raskused, mõlemad kostjad jäid töötuks, samal ajal kasvas eluaseme intress ja lapse vajadused suurenesid. Seoses sellega jäid neil mõned korteri kommunaalarved tasumata. Kostja on püüdnud vähendada võlgnevust, ajavahemikul 2008 – 2009 kandsid kostjad hagejale 18 850 krooni. Hageja ei pakkunud kostjatele kokkulepet sõlmida (järelmaksugraafik), mistõttu kostjad arvavad, et selline käitumine on heade kommetega vastuolus. Kostjale on arusaamatu, kuidas ja milliste dokumentidega tõendab hageja enda nõuet. Samuti on arusaamatu võlgnevuse arvestamise kord ja metoodika (millest nõue koosneb, millised arvetest on tasutud ja millised mitte, millise perioodi eest arvestatakse viivist, millest lähtutakse viivise 0,07% määramisel, millises järjekorras kustutati kostja võlgnevus). Kohtu põhjendused
3. Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lahendab kohus poolte nõusolekul asja seda kohtuistungil arutamata. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
5. 11.04.2011 kostjad oma vastuses leiavad, et nõue on aegunud. TsÜS § 142 lg 1 järgi on õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest; lg 2 järgi seaduses sätestatud juhtudel nõudeõigus ei aegu. TsÜS § 143 järgi kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. TsÜS § 146 lg 1 järgi tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Hageja on esitanud võla nõude perioodi 20.02.2008-20.04.2010 eest. Hagi esitati 14.05.2010 ja kohus võttis menetlusse 19.05.
6. Seega esitatud nõue ei ole aegunud. 2 2-10-23379
7. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostjad on korteriomandi asukohaga XXX, Tallinn kaasomanikud (tl 4). Samuti puudub vaidlus selles, et kostjatel on jäänud osad kommunaalarved tasumata. Poolte vahel on vaidlus selles, kui palju peavad kostjad majandamiskulude eest maksma, lisaks on vaidlus võlgnevuse arvestamise korra ja metoodika osas.
8. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg-st 1 ja §-st 151 tulenevalt on korteriühistu liige kohustatud võtma osa majandamiskulude tasumisest, maksma temale vahendatud kommunaalteenuste eest ja maksma maamaksu. KÜS § 151 lg 1 alusel majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 kohaselt kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Korteriomandiseadus (KOS) § 13 lg 1 järgi korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel.

§ 76

ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.

§ 76

lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

§ 101

lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

1. Kohus leiab, et kostjate väited ei ole aluseks hagi rahuldamata jätmiseks. Kostjad on tarbinud hageja poolt osutatud ja vahendatud hooldus- ja kommunaalteenuseid, kuid ei ole nende eest aastaid maksnud. Hageja väidetel on kostjad esitatud arveid tasunud osaliselt ja ebaregulaarselt. Eeltoodu on kostjad omaksvõtnud 23.08.2010 esitatud vastuses. Hageja on oma väidete tõendamiseks hagiavaldusele lisanud tõendi, millest nähtub kostjate võlgnevuse arvestus, milles on kuude lõikes 2008 veebruarist kuni 2010 märtsini ära näidatud arve summa, viivise suurus, arve tasumise tähtaeg, perioodi jooksul laekunud summad ja võlgnevuse suurus. Seega ei nõustu kohus kostjate väitega, et hagi sisust ei ole selge, millest nõue koosneb, kuivõrd kohtu hinnangul on hageja poolt esitatud tõendiga piisavalt tõendatud tasumisele kuuluvad summad. Samuti nähtub antud tõendist, millised summad on tasutud ja millised mitte ning millise perioodi eest on arvestatud viivis. Kostjatele on igakuiselt esitatud arvetel eraldi välja toodud teenused, mille eest peavad kostjad tasuma ja arvestuse maksemäärad. Kostjad ei saa eeldada, et kohtule esitatud tõendil oleks võlg pikalt lahti kirjutatud kui varasemalt talle igakuiselt juba arveid on esitatud. Kostjatel on võimalus vaadata eelnevaid arveid, mida tasutud ei ole. Kostjad ei ole esitanud tõendeid, et hagis märgitud perioodi eest on nad tasunud enne hagi esitamist ja kohtumenetluse ajal.
2. Kostjate väide, et hageja ei pakkunud neile võimalust kompromissi sõlmimiseks, ei ole aluseks arvete tasumata jätmiseks. Samuti asjaolud, et kostjatel tekkisid 2008 rahalised raskused, nad jäid töötuks ja samal ajal kasvas eluaseme intress ning suurenesid lapse vajadused, ei ole aluseks arvete tasumata jätmiseks. Seega jätab kohus tähelepanuta asjakohatud kostjate poolt esitatud tõendid Eesti Töötukassa teatised, kostjate ülalpidamisel oleva tütre sünnitunnistuse, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli tõendi, eluasemelaenu tagastamise graafiku ja konto väljavõtted (tl 25-37). Kostjatel lasub kohustus tulenevalt KÜS § 13 lg-st 1 kanda kaasomandi majandamise kulutused vastavalt oma osale. Kostjatele pidi olema teada, et igakuuliselt on kulutused nende vara majandamiseks ja hooldamiseks, mille kohta on ka kostjatele igakuuliselt esitatud arved. Kuivõrd kostjad on hagejalt teenust saanud, on neil ka seadusest tulenev kohustus selle eest tasuda. Kostjad ei ole käitunud heas usus. Kostjatele osutatud teenuste eest on pidanud hageja tasuma teiste korteriomanike makstud raha arvelt. Kostjad ei ole esitanud tõendit selle kohta, et kaasomanikud on nõustunud nende eest tasuma majandus-, haldus- ja kommunaalkulude eest. 3 2-10-23379
3. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kostjalt kuulub väljamõistmisele majandamiskulude võlgnevus summas 37 750,53 krooni (2412,70 eurot).
4. Tulenevalt KÜS § 7 lg-st 4 võib korteriühistu juhatus majandamiskulude maksmisega viivitamisel nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kohus on seisukohal, et kuna kostjad on majandamiskulude tasumisega võlgnevuses, siis on hagejal õigus arvestada viiviseid seaduses sätestatud määras ning seetõttu tuleb kostjatelt välja mõista viivis 7926,13 krooni. Menetluskulud
5. Kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 1, 2, 3 ja TsMS § 165 lg-ga 3 jätab kohus hageja menetluskulud, sh kulud õigusabile täielikult s.o. 100% solidaarselt kostjate kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik 4