Vaidlust ei ole selles, et pooled sõlmisid lepingu, mille kohaselt pidi kostja osutama hagejale teenust ja kostja kohustus tasuma selle eest 2 959 krooni, hageja esitas ka vastava arve 19.12.2008 nr 11908 (t/l 53). Hageja ei ole esile toonud, millal muutus kohustus sissenõutavaks, ent kostja on märkinud suuliselt, et see oli vastavalt arvele 26.12.2008. Viidatud 19.12.2008 arvest nr 11908 nähtub, et märgitud 2 959 krooni pidi kostja hagejale ära tasumas 26.12.2008. Seega on kostja omaksvõtuga ja esitatud arvega tõendatud, et kostja kohustus muutus sissenõutavaks
Vaidlust ei ole selles, et kostja on tasunud vaid 500 krooni 22.05.2009, ülejäänud põhikohustus summas 2 459 krooni on täitmata, mida kostja võttis omaks ja tunnistas. Kuna kostja ei ole täitnud kohustust 26.12.2008, vaid täitis selle osaliselt 22.05.2009 ja ülejäänud osas on täitamata, on kostja rikkunud kohustust
järgi (kohustuse rikkumine on kohustuse täitmata jätmine, osaline täitmata jätmine, viivitamine), kuna ei ole täitnud seda kokkuleppe kohaselt kokkulepitud ajaks. Eeltoodu tõttu on hageja õigustatud nõudma kostjalt kohustuse täitmist
Eeltoodu alusel tuleneb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 2 459 krooni e. 157,16 eurot Hageja palus välja mõista viivise 22.05.2008-27.05.2010 kokku summas 2 459 krooni. Kostja leidis, et viivisemäär ei ole 5%, sest seda pole kokku lepitud. Hageja ei ole tõendanud, et pooled oleksid kokku leppinud viivise määras 5%. Arve esitamine kohustuse eest tasumiseks ei tõenda kokkuleppe olemasolu, vaid on raamatupidamislik dokument, mis kajastab hageja nägemust kohutuste ulatusest. Kokkulepe viivise osas eeldab vastastikuste tahteavalduste vahetamist märgitud lepingu tingimuste osas, kostja seda eitab ja hageja ei ole seda ümber lükanud. Küll aga on hagejal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral
Hageja nõudis viivist alates 22.05.2008, kuid kuna kohustus muutus sissenõutavaks alles 26.12.2008 ja viivist saab nõuda kohustuse täitmisega viivitamise korral
lause kohaselt alates nõude sissnõutavaks muutumisest, siis ei ole hageja viivisenõue alates 22.05.2008 (st enne 26.12.2008) muutunud sissenõutavaks. Eeltoodu tõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist tasumata kohustuse osalt alates 26.12.2008. Hageja nõudis viivist kuni 27.05.2010. Märgitud perioodil 26.12.2008-27.05.2010 oli
järgi võlasuhetele kohaldatav intressimäär järgmine: enne 01.01.2009 vastavalt 2,5% (Ametlikud Teadaanded 31.12.2008 ja 06.01.2009) ning enne 01.07.2009 vastavalt 1% (Ametlikud Teadaanded 01.07.2009), enne 01.07.2010, vastavalt 1% (Ametlikud Teadaanded 01.07.2010). Seega oli
lg 1 II lause järgi seadusjärgne viivis perioodil 26.12.2008-31.12.2008 aastas 9,5% e. päevas 0,026% ja 01.01.2009-27.05.2010 8% aastas e. päevas 0,022% päevas. Seega on viivis võlast 2 959 krooni perioodi eest 26.12.2008-31.12.2008 vastavalt 4,616 krooni e. 0,30 eurot. Viivis perioodi eest 01.01.2009-22-05.2009 võlast 2 959 krooni on 92,44 krooni e. 5,91 eurot ja viivis allesjäänud võlast 2459 krooni 23.05.2009-27.05.2010 (369 päeva) perioodi eest 199,62 krooni e. 12,76 eurot. Eeltoodu alusel on hageja viivisenõue osaliselt tõendatud ja põhjendatud ja perioodi eest alates kohustuse sissnõutavaks muutumisest kuni hageja poolt nõutud ajani 27.05.2010 on kokku viivis 18,97 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja leidis, et kostja peab talle hüvitama seoses võla asjaajamisega nii maksekäsu kiirmenetluses kui hagimenetluses 5 000 krooni ning tagatise tasu 5% ning riigilõivud, mis on tasutud maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses. Hageja on käsitlenud seda nii kõrvalanõudena kui menetluskuluna, mistõttu kohus peab vajalikuks analüüsida märgitud 5 000 krooni nõudmise asjaolusid ja vastavaid õigusnorme.
lg 1 ja § 101 lg 1 p 3 alusel on võlgnikul kohustus hüvitada lepingu rikkumisega teisel poolele tekitatud kahju, sh on
lg 3 alusel peab lepingulise kohustuse rikkumise korral kahju tekkimine olema ettenähtav.
lg 1, 2, 3 järgi on varaliseks kahjuks ka kulutused, mis on kantud kahju tekkimisega. Küll aga leiab kohus, et hageja isiklik ajakulu 5 000 krooni seoses võlanõude ja hagi menetlemisega ei ole
lg 1 ja § 128 lg 1 mõttes kahju, mis kuuluks hüvitamisele, kuna loetakse nn üldise riski hulka. Seega on hageja nõue 5 000 krooni hüvitamiseks
lg 1 ja § 128 lg 1 ning § 101 lg 1 p 3 alusel õiguslikult põhjendamata ja jääb rahuldamata. Seda, kas märgitud kulu näol võiks olla tegemist menetluskuluga, analüüsib kohus edaspidi, kuivõrd hageja on märgitud 5 000 krooni kajastanud ka menetluskuluna.
Seega ei ole hageja nõude puhul riigilõivu ja tagatise tagasisaamiseks tegemist kõrvalnõudega nagu on seda märkinud hageja, vaid ainult teatud osas menetluskuludega, mille osas võtab kohus edaspidi seisukoha. Menetluskulud, tsiviilasja hind, otsuse viivitamata täitmine Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja § 405 lg 1 p 3 alusel määrab kohus lihtmenetluse otsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Tsiviilasja hind on hagetav põhivõlg 2459 krooni (hagetav viivis ei ületanud põhivõlga, mistõttu ei arvestata hinna sisse TsMS § 133 lg 1, 2 järgi). Kuna hageja on oma hilisemas menetluskulude nimekirjas käsitlenud 5 000 krooni kui menetluskulu, siis ei arvesta kohus seda hagihinna sisse (TsMS § 122 lg 4 järgi) ja seega on TsMS § 124 lg 1 ja § 134 lg 1 alusel hind vaid põhivõlg 2 459 krooni e. 157,16 eurot. Ehkki hinna määramisel võetakse arvesse vaid põhivõlg, kui viivised ei ületa põhivõlga, tuleb menetluskulude jaotuse määramisel arvestada, mis ulatuses on faktiliselt hagi rahuldatud. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.