Kostja I seadis endale kuuluvale kinnistule asukohaga XXX hüpoteegi hageja kasuks, mis tagas laenulepingust nr XXX tulenevate kohustuste täitmist. Kuna kostja I oma kohustusi ei täitnud realiseeris hageja tagatise 28.12.2009 toimunud kordusenampakkumisel. Seega on hageja püüdnud rahuldada nõuet tagatise arvelt, antud juhul aga tagatise müügist laekunud summa ei katnud kogu nõuet ning sellest tulenevalt on hageja õigus nõude kostjalt II kui käendajalt kohustuse täitmist. Kostja II vastuväited
) § 396 sätestab laenulepingu mõiste, mille kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Vaidlust ei ole, et 12.10.2006 sõlmisid hageja ja kostja I laenulepingu nr XXX, mille kohaselt laenas hageja kostjale I 6 800 000 krooni intressimääraga 6 kuu EURIBOR + 2,80% aastas ja viivisemääraga 0,1% päevas, tähtajaga 15.10.
lg 1-3 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega.
lg 1 ja 2 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.
lg 5 järgi kui käendatava kohustuse tagamiseks on põhivõlgniku vara suhtes seatud pandiõigus või kui võlausaldaja võib teostada põhivõlgniku vara suhtes seadusest tulenevat pandiõigust, võib käendaja kuni põhivõlgniku pankroti väljakuulutamiseni pandi ulatuses nõuda, et võlausaldaja rahuldaks oma nõude pandi arvel. Puudub vaidlus, et 12.10.2006 sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu nr XXX, mille punktide 3 ja 4 kohaselt vastutab kostja II solidaarselt kostjaga I lepingust tulenevate kohustuste täitmise, 3 2-10-6608 samuti lepingu rikkumisest tulenevate tagajärgede eest maksimumsummas 1 000 000 krooni (tl 8). Kuna nõue ei ületa käenduslepinguga määratud maksimumsummat, siis on hagejal õigus esitada nõue kõikide kostjate vastu solidaarselt. Kostja II väide, et hageja sai panditud vara realiseerimisest 1 561 371,47 krooni ning seega on kostja II käenduslepingust tulenev nõue täidetud, on põhjendamatud ning ei ole aluseks nõude rahuldamata jätmiseks kostja II osas. Hageja on üritanud nõuet pandi arvelt rahuldada, kuid 28.12.2009 kordusenampakkumisel müüdud kostjale I kuuluv kinnistu asukohaga XXX, mille müügist laekus hagejale laenulepingu katteks vaid 1 561 371,41 krooni, ei katnud kogu võlgnevust. Seega on hageja teinud endast kõik oleneva, et nõuet rahuldada pandi arvelt.
lg 5 ei sätesta, et käendaja vabastatakse kohustustest, kui pandi arvelt rahuldatakse nõue osaliselt. Tulenevalt
lg 5 on käendajal õigus nõuda, et võlausaldaja rahuldaks nõude pandi arvelt, kuid käesoleval juhul ei õnnestunud kogu nõuet pandi arvelt rahuldada. Kostja II võttis endale teadlikult, allkirjastades käenduslepingu, vastutuse kostja I võla eest ning on seega kohustatud vastutama koos kostjaga I solidaarselt. Kohus märgib ka, et hageja õigus on nõuet vähendada, mitte kohustus. Muid vastuväiteid kostja II kohtule esitanud ei ole. 17.
Juhindudes
lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Lõige 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja ja kostja I vahel sõlmitud lepingu ning selle juurde kuuluva kokkuleppe alusel oli kostjal I raha maksmise kohustus. Hageja ja kostja I vahel sõlmitud laenulepingust tulenevalt andis hageja kostjale I laenu summas 6 800 000 krooni intressimääraga 6 kuu EURIBOR + 2,80% aastas ja viivisemääraga 0,1% päevas, tähtajaga 15.10.
lg 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.
sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja I kohustus tasuma vastavalt 12.10.2006 laenulepingule viivist 0,1% päevas. Hageja palub kostjalt I välja mõista viivised 0,1% päevas põhivõlast (44 613,40 eurot (698 047,99 krooni)) alates 10.02.2010 kuni põhivõla tasumiseni. Kostja I ei ole esitanud vastuväiteid viivisenõudele. Tuginedes 4 2-10-6608 eeltoodule asub kohus seisukohale, et viivisnõue on põhjendatud ja kuulub kostjalt I väljamõistmisele viivised 0,1% päevas põhivõlast (44 613,40 eurot (698 047,99 krooni)) alates 10.02.2010 kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud 20. Hagiavalduses on hageja palunud menetluskulud välja mõista kostjalt I. Hageja menetluskuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 60 000 krooni (3 834,70 eurot). Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus hageja menetluskulud täielikult kostja I kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.