← Eesti

2-10-6608/4

Obsah (11)§ 149§ 142§ 145§ 8§ 76§ 100§ 101§ 108§ 397§ 94§ 113

2-10-6608 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 31. märts 2011 kell 14.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-6608 Tsi

§ 149lg 5.

Kostja I seadis endale kuuluvale kinnistule asukohaga XXX hüpoteegi hageja kasuks, mis tagas laenulepingust nr XXX tulenevate kohustuste täitmist. Kuna kostja I oma kohustusi ei täitnud realiseeris hageja tagatise 28.12.2009 toimunud kordusenampakkumisel. Seega on hageja püüdnud rahuldada nõuet tagatise arvelt, antud juhul aga tagatise müügist laekunud summa ei katnud kogu nõuet ning sellest tulenevalt on hageja õigus nõude kostjalt II kui käendajalt kohustuse täitmist. Kostja II vastuväited

  1. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. 2 2-10-6608
  2. Kostja leiab, et kostja kui käendaja kohustused on hageja eest täidetud, kuna hageja sai hageja kasuks panditud vara realiseerimisest 1 561 371,47 krooni, mis ületab kostja kui käendaja vastutust käenduslepingu järgi 561 371,47 krooni võrra. Samuti jääb kostjale arusaamatuks, miks hageja on vähendanud nõuet kostja I vastu, aga mitte kostja II vastu. Kostja I vastuväited
  3. Kostja I kohtule kirjalikke vastuväiteid esitanud ei ole. Kohtuotsuse põhjendus
  4. Tulenevalt TsMS § 403 lahendab kohus antud asja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses.
  5. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
  6. Võlaõigusseaduse (edaspidi

) § 396 sätestab laenulepingu mõiste, mille kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Vaidlust ei ole, et 12.10.2006 sõlmisid hageja ja kostja I laenulepingu nr XXX, mille kohaselt laenas hageja kostjale I 6 800 000 krooni intressimääraga 6 kuu EURIBOR + 2,80% aastas ja viivisemääraga 0,1% päevas, tähtajaga 15.10.

  1. Laenulepingu eesmärgiks oli investeerida ridaelamu ehitamist kinnistule asukohaga XXX (tl 5-7). 12.10.2006 sõlmisid hageja ja kostja I notariaalselt tõestatud kokkuleppe hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, millega kostja I seadis hageja kasuks esimesele järjekohale hüpoteegi summas 9 000 0000 krooni kostjale I kuuluvale kinnistule asukohaga XXX. Hüpoteegilepingu alusel on tagatud kõik hageja nõuded kostja vastu, mis tulenevad laenulepingust ja selle võimalikest lisadest, samuti hageja ja kostja I vahel tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest (tl 9-11). 14.10.2008 sõlmisid hageja ja kostja I kokkuleppe, millega muudeti lepingus nr XXX sätestatud intressimäära ja määrati uueks intressiks 6 kuu EURIBOR + 6,50% aastas ning uueks lepingu tähtajaks määrati 01.12.
  2. 16.01.2009 esitas hageja täitmisavalduse kohtutäitur Risto Sepale. 28.12.2009 müüdi kordusenampakkumisel kostjale I kuuluv kinnistu asukohaga XXX, mille müügist laekus hagejale laenulepingu katteks 1 561 371,41 krooni. 16.

§ 142

lg 1-3 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega.

§ 145

lg 1 ja 2 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.

§ 149

lg 5 järgi kui käendatava kohustuse tagamiseks on põhivõlgniku vara suhtes seatud pandiõigus või kui võlausaldaja võib teostada põhivõlgniku vara suhtes seadusest tulenevat pandiõigust, võib käendaja kuni põhivõlgniku pankroti väljakuulutamiseni pandi ulatuses nõuda, et võlausaldaja rahuldaks oma nõude pandi arvel. Puudub vaidlus, et 12.10.2006 sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu nr XXX, mille punktide 3 ja 4 kohaselt vastutab kostja II solidaarselt kostjaga I lepingust tulenevate kohustuste täitmise, 3 2-10-6608 samuti lepingu rikkumisest tulenevate tagajärgede eest maksimumsummas 1 000 000 krooni (tl 8). Kuna nõue ei ületa käenduslepinguga määratud maksimumsummat, siis on hagejal õigus esitada nõue kõikide kostjate vastu solidaarselt. Kostja II väide, et hageja sai panditud vara realiseerimisest 1 561 371,47 krooni ning seega on kostja II käenduslepingust tulenev nõue täidetud, on põhjendamatud ning ei ole aluseks nõude rahuldamata jätmiseks kostja II osas. Hageja on üritanud nõuet pandi arvelt rahuldada, kuid 28.12.2009 kordusenampakkumisel müüdud kostjale I kuuluv kinnistu asukohaga XXX, mille müügist laekus hagejale laenulepingu katteks vaid 1 561 371,41 krooni, ei katnud kogu võlgnevust. Seega on hageja teinud endast kõik oleneva, et nõuet rahuldada pandi arvelt.

§ 149

lg 5 ei sätesta, et käendaja vabastatakse kohustustest, kui pandi arvelt rahuldatakse nõue osaliselt. Tulenevalt

§ 149

lg 5 on käendajal õigus nõuda, et võlausaldaja rahuldaks nõude pandi arvelt, kuid käesoleval juhul ei õnnestunud kogu nõuet pandi arvelt rahuldada. Kostja II võttis endale teadlikult, allkirjastades käenduslepingu, vastutuse kostja I võla eest ning on seega kohustatud vastutama koos kostjaga I solidaarselt. Kohus märgib ka, et hageja õigus on nõuet vähendada, mitte kohustus. Muid vastuväiteid kostja II kohtule esitanud ei ole. 17.

§ 8lg 2 kohaselt on leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

Juhindudes

§ 76

lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Lõige 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.

§ 108

lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja ja kostja I vahel sõlmitud lepingu ning selle juurde kuuluva kokkuleppe alusel oli kostjal I raha maksmise kohustus. Hageja ja kostja I vahel sõlmitud laenulepingust tulenevalt andis hageja kostjale I laenu summas 6 800 000 krooni intressimääraga 6 kuu EURIBOR + 2,80% aastas ja viivisemääraga 0,1% päevas, tähtajaga 15.10.

  1. 14.10.2008 sõlmisid hageja ja kostja I kokkuleppe, millega muudeti lepingus nr XXX sätestatud intressimäära ja määrati uueks intressiks 6 kuu EURIBOR + 6,50% aastas ning uueks lepingu tähtajaks määrati 01.12.
  2. Kuna kostjad ei ole hagejale võlgnevust tasunud ning hageja on vähendanud põhinõuet 698 047,99 kroonini, siis kuulub kostjate poolt tagastamisele 698 047,99 krooni. Kostjad ei ole esitanud vastuväiteid põhivõlgnevuse suurusele. Kostjad ei ole esitanud tõendeid, et kogu võlgnevus on hagejale tasutud. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et nõue on põhjendatud, mistõttu tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlgnevus 44 613,40 eurot (698 047,99 krooni).
  3. Vastavalt

§ 397

lg 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

§ 94

sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

  1. jaanuari ja
  2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kostja I kohustus tasuma intressi tulenevalt 14.10.2008 sõlmitud kokkuleppe alusel 6 kuu EURIBOR + 6,50% aastas. Hageja palub kostjatelt välja mõista solidaarselt intressi 301 952,01 krooni. Kostjad ei ole intressi summale vastuväiteid esitanud. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et intressinõue on põhjendatud, mistõttu tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista intress summas 19 298,25 eurot (301 952,01 krooni). 19.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja I kohustus tasuma vastavalt 12.10.2006 laenulepingule viivist 0,1% päevas. Hageja palub kostjalt I välja mõista viivised 0,1% päevas põhivõlast (44 613,40 eurot (698 047,99 krooni)) alates 10.02.2010 kuni põhivõla tasumiseni. Kostja I ei ole esitanud vastuväiteid viivisenõudele. Tuginedes 4 2-10-6608 eeltoodule asub kohus seisukohale, et viivisnõue on põhjendatud ja kuulub kostjalt I väljamõistmisele viivised 0,1% päevas põhivõlast (44 613,40 eurot (698 047,99 krooni)) alates 10.02.2010 kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud 20. Hagiavalduses on hageja palunud menetluskulud välja mõista kostjalt I. Hageja menetluskuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 60 000 krooni (3 834,70 eurot). Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus hageja menetluskulud täielikult kostja I kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.