Obsah (5)

§ 637§ 111§ 108§ 113§ 94

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Indrek Soots Otsuse avalikult teatavaks - 14. juuni 2011.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni tegemise aeg ja koht kohtumaja Tsiviilasja n

) § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

§ 637

lg 4 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kostja on tööd vastu võtnud 08.03.2010.a. Seega on hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks. Kostja on väitnud, et töö tehti hilinemisega. Kohus leiab, et kostja ei ole seda väidet tõendanud. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et pooled leppisid tööde üleandmise päevaks 05.03.2010.a. Pooled ei vaidle selle üle, et töös olid puudused, kuna trükistel oli kaks sälku puudu. Siiski mitte igasugune puudus ei anna tellijale õigust tasumisest keelduda. Tasumisest keeldumise õiguse annab oluline puudus. Kostja on 18.05.2010.a e-kirjas lubanud hagejale võla tasuda. Sellest järeldub, et kostja ei pidanud ise puudust oluliseks, st selliseks, mis annaks alust jätta töö eest tasumata. 2 Kostja on kasutanud õiguskaitsevahendina kohustuse täitmisest keeldumist. Kohus märgib, et ka juhul, kui tegemist oleks olnud olulise puudusega, ei saaks ta kasutada õiguskaitsevahendina kohustuse täitmisest keeldumist.

§ 111

lg 1 sätestab, et kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Seega saab lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda seniks, kuni teine lepingupool täidab oma kohustuse. Kuna kostja ei ole hagejalt nõudnud puuduse kõrvaldamist, siis ei saa ta kasutada õiguskaitsevahendina kohustuse täitmisest keeldumist. Ülaltoodule tuginedes leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud. Vastavalt

§ 108

lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja pidi töö eest tasuma 7188 krooni. Vaidlust puudub selles, et kostja tasus 1 188 krooni. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 383,47 eurot (6000 krooni). Kuna kostja on viivitanud võla tasumisega, siis on hagejal õigus kostjalt nõuda ka viivist. Vastavalt

§ 113

lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 94

lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Käesoleval ajal on seaduses sätestatud viivisemäär 8 % aastas. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 14.01.2011.a seisuga 23,76 eurot. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhivõlalt 8 % aastas, alates 15.01.2011.a kuni põhivõla tasumiseni. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Indrek Soots kohtunik 3 4