Obsah (7)

§ 478§ 553§ 4§ 561§ 563§ 172§ 552

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Mõistlik Määruse tegemise aeg ja koht 17. juuni 2011, Tallinn Tsiviilasja number 2-10-49720 Tsiviilasi KL (L) avaldus KL (L) ja KML

§ 478lg 3 ja § 466 lg 3).

Edasikaebamise kord ja tähtaeg 2 Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

§ 553alusel on KLl iseseisev kaebeõigus.

Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda 25.56 eurot riigilõivu. Menetluse käik ja menetlusosaliste seisukohad Harju Maakohtu menetluses on KL avaldus KL ja KMLsuhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Avaldus sisaldas endas esilagse õiguskaitse kohaldamise taotlust. Esitatud avalduse kohaselt abiellusid M ja KL 19.08.1995, poolte kooselust sündisid lapsed KL ja KML. Alates 30.10.2009 ei ela KL ja ML koos ühise perena, lapsed elavad isaga. Avaldaja soovib määrata lastega suhtluskorra järgmiselt: 1.

1. KMLviibib alates kohtumääruse jõustumisest igal paaris koolinädalal (ehk välja arvatud koolivaheaegadel) vähemalt kahel koolipäeval ning igal paaritul koolinädalal ühel koolipäeval kell 17.00-20.00 KL hoole all (viimase elukohas või mujal). Lapse transpordib ML elukohast ja toob ML elukohta tagasi KL. Konkreetsed koolipäevad määratakse kindlaks ML'e ja KL vastastikusel kokkuleppel hiljemalt eelneva nädala pühapäeval kl 18.00-ks. Kokkuleppe mittesaavutamisel viibib KMLKL hoole all eeltoodud tingimustel igal paaris koolinädalal teisipäeval ja neljapäeval ja paaritul koolinädalal kolmapäeval. 1.
2. KMLviibib igal paaritu nädala vahetusel alates reedest kell 17.00-18.00 kuni pühapäeval kella 17.00-18.00 KL hoole all (viimase elukohas või mujal). Lapse transpordib ML elukohast ja toob ML elukohta tagasi KL. 1.3.Igast koolivaheajast (s.o suve-, sügis-, talve- ja kevadvaheajast) poole viibib KMLKL hoole all (viimase elukohas või mujal). Konkreetne ajavahemik määratakse kindlaks ML ja KL vastastikusel kokkuleppel vähemalt 1 kuu enne koolivaheaja algust. Kokkuleppe mittesaavutamisel viibib KMLKL hoole all igast kooliperioodi vaheajast esimese poole (katkematult) ning suvevaheaegadel igast kuust esimese poole (katkematult). Lapse transpordib ML elukohast ja toob ML elukohta tagasi KL. Koolivaheaja alguseks loetakse viimane koolipäev ning koolivaheaja viimaseks päevaks esimesele koolipäevale eelnev päev. Juhul, kui laps viibib KLga koolivaheaja esimese poole, viibib laps KLga alates viimase koolipäeva kella 17.00-18.00 kuni kell 17.00-18.00 päeval kui möödub pool koolivaheaega. Päev, mil KL lapse võtab, loetakse esimeseks päevaks, mil laps viibib koolivaheajal koos KL ega. Juhul kui koolivaheaja pikkuseks on paaritu arv päevi, jääb ühe päeva võrra pikemaks aeg, mille laps veedab koos KLga (nt kui koolivaheaeg algab neljapäeval (viimane koolipäev) ja lõpeb sellele järgneva nädala pühapäeval, on laps koos KLga neljapäeval kl 17.00-18.00 kuni teisipäev kell 17.00-18.00). 1.
3. KL kohustub tagama KMLnõuetekohase ülalpidamise ja vanemliku hoolitsuse lapse enda hoole alla viibimise ajal, tagades ühtlasi lapsele võimaluse valmistuda ette koolitundideks. 1.
4. Vanematel on õigus suhelda telefonitsi, elektroonilisi jms vahendeid kasutades KMLajal, kui laps viibib teise vanema juures. 1.
5. Kui KLl ei ole võimalik mõjuvatel põhjustel KMLettenähtud suhtlemise ajal last hoida, ja ka teisel vanemal ei ole võimalik last hoida, siis korraldavad pooled koostöös lapse järelevalve. 1.
6. Juhul, kui KLl ei ole ootamatult võimalik KMLkokkuleppest tulenevaks ajaks järele tulla või last tagasi tuua, informeerib KL sellest MLt koheselt telefoni teel ning tuleb lapsele järgi või toob lapse tagasi viivitamatult esimesel võimalusel. Juhul kui laps haigestub K. L juures viibimise ajal, viib KL lapse tagasi ML juurde lapse tervenemisel. Kui laps haigestub enne KLga kohtumisaega viisil, mis takistab kodust väljumist, nt palavik, äge köha vms, informeerib ML sellest KLt viivitamatult telefoni teel ning haige laps jääb ML juurde ning kohtub emaga järgmisel paaritul nädalavahetusel. Koolivaheaegade puhul jääb haige laps ML juurde kuni tervenemiseni. ML teatab KLle telefoni teel lapse tervenemisest hiljemalt kl 17.00-ks päeval kui laps on esimest päeva terve ning KL võtab sellisel juhul paranenud lapse tervenemisele järgneval päeval kl 17.00-18.
7. 3 1.
8. Lastega suhtlemise korra täitmisel seatakse esikohale KMLhuvid, arvestades sealjuures, et isa poolt KMLvalitud/valitavad hobid ei või takistada emaga määratud korras suhtlemist. 1.
9. Poolte ühise tütre KLga suhtleb KL arvestades tütre vanust lähtudes eelkõige tütre võimalustest ja soovidest. ML kohustub lubama KLl KLga suhelda minimaalselt samasugustel tingimustel nagu on kehtestatud KMLsuhtlemise osas. 1.
10. Kehtestatud korraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse poolte vahel kokkulepe sõlmituks kui mõlemad vanemad on vastavate tingimustega kirjalikult nõustunud. Vastavate kokkulepete sõlmimine võib toimuda ka e-kirja teel. 18.11.2010 rahuldas kohus avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse ja kehtestas järgmise ajutise suhtluskorra. - KMLviibib igal paaris koolinädalal (ehk välja arvatud koolivaheaegadel) kolmapäeval ja neljapäeval ja paaritul koolinädalal kolmapäeval kell 17.00-20.00 KL hoole all (viimase elukohas või mujal). - KMLviibib igal paaritu nädala vahetusel alates reedest kell 17.00-18.00 kuni pühapäeval kella 17.00-18.00 KL hoole all. -
11. a talvekoolivaheajast viibib KMLKL hoole all 30.12.2010.a. kl 17.00-18.00 kuni 06.01.2011.a. kl 17.00-18.
12. - KLga suhtleb KL arvestades tütre vanust lähtudes eelkõige tütre võimalustest ja soovidest. ML kohustub lubama KLl KLga suhelda minimaalselt samasugustel tingimustel nagu on kehtestatud KMLsuhtlemise osas. - Lapsed transpordib ML elukohast ja toob ML elukohta tagasi KL. - Määratud korraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse KL ja ML vahel kokkulepe sõlmituks kui mõlemad vanemad on vastavate tingimustega kirjalikult nõustunud. Vastavate kokkulepete sõlmimine võib toimuda ka e-kirja teel. 20.04.2011 saatis kohus menetlusosalistele

§ 4lg 2 ja § 561 lg 1 1.

lause alusel järgmise kompromisslepingu projekti. 1.1 KMLviibib alates kohtumääruse jõustumisest igal paaris koolinädalal (s.o v.a koolivaheaegadel) vähemalt kahe koolipäeva õhtul ning igal paaritul koolinädalal ühe koolipäeva õhtul kolm tundi KL hoole all (viimase elukohas või mujal). Lapse transpordib ML elukohast ja toob ML elukohta tagasi KL. ML kohalolek lapse üleandmisel emale ei ole vajalik. Konkreetsed koolipäevad määratakse kindlaks ML ja KL vastastikusel kokkuleppel hiljemalt eelneva nädala pühapäeval kella 18.

1. 1.1.1 Kokkuleppe mittesaavutamisel viibib KMLKL hoole all eeltoodud tingimustel kella 17-20 igal paaris koolinädala kolmapäeval ja neljapäeval ja paaritu koolinädala kolmapäeval. 1.2 KMLviibib igal paaritu nädala vahetusel alates reede õhtust kuni pühapäeva pärastlõunani KL hoole all (viimase elukohas või mujal). Lapse transpordib ML elukohast ja toob ML elukohta tagasi KL. ML kohalolek lapse üleandmisel emale ei ole vajalik. Konkreetsed kellaajad määratakse kindlaks ML ja KL vastastikusel kokkuleppel hiljemalt paaritu nädala neljapäeva kella 20.
2. 1.2.1 Kokkuleppe mittesaavutamisel viibib KMLKL hoole all eeltoodud tingimustel reedel kella 17-18 kuni pühapäeva kella 14.
3. 1.3 Igast koolivaheajast (s.o suve-, sügis-, talve- ja kevadvaheajast) ½ viibib KMLKL hoole all (viimase elukohas või mujal). Konkreetne ajavahemik määratakse kindlaks ML ja KL vastastikusel kokkuleppel vähemalt üks kuu enne sügis-, talve- ja kevadkoolivaheaja algust, suvevaheaja puhul hiljemalt
4. märtsiks. Lapse transpordib ML elukohast ja toob ML elukohta tagasi KL. ML kohalolek lapse üleandmisel emale ei ole vajalik. 1.3.1 Kokkuleppe mittesaavutamisel viibib KMLKL hoole all sügis- ja kevadkoolivaheajast esimese poole, s.o viimase koolipäeva õhtust (kella 17-18) kuni koolivaheaja esimese poole viimase õhtuni (kella 17-18). Koolivaheaja alguseks loetakse viimane koolipäev ning koolivaheaja viimaseks päevaks esimesele koolipäevale eelnev päev. Juhul kui koolivaheaja pikkuseks on paaritu arv päevi, toimub päevade ümardamine KL kasuks. 4 1.3.2 Kokkuleppe mittesaavutamisel viibib KMLKL hoole all paaritul aastal algaval talvekoolivaheajal esimese 1/2 nii, et see algab viimase koolipäeva õhtust (kella 17-18) ning kestab ajaliselt 1/2 kogu konkreetse talvevaheaja kestvusest (vastava päeva õhtul kella 17-18) ning paaris aastal algaval talvekoolivaheajal teise 1/2 nii, et see algab hiljemalt 30.
5. (kella 1718) ning kestab ajaliselt 1/2 kogu konkreetse talvevaheaja kestvusest kuni viimase päeva õhtuni (kella 17-18). Kui KMLviibib KL hoole all jõulupühade ajal (24.-26.12), siis sama aasta vanaaastaõhtu (31.12) ja sellele järgneva uusaasta (01.01) viibib KMLML hoole all. 1.3.3 Kokkuleppe mittesaavutamisel viibib KMLKL hoole all suvisest koolivaheajast katkematult juulikuu viimased kolm täisnädalat (esimese nädala esmaspäevast hommikust viimase nädala pühapäevani), samuti juunikuus kümme päeva selliselt, et paaris aastatel jääb sellesse ajavahemikku võidupüha ja jaanipäev (23.-24.06), ning augustikuu viimase täisnädala esmaspäevast kuni laupäevani – kuid kokku mitte üle ½ kogu suvevaheajast. Eelpool nimetatud perioodid suvevaheajast algavad esimese päeva hommikul (kella 09-10) ja lõpevad viimase päeva õhtul (kella 17-18). 1.4 KL kohustub tagama KMLnõuetekohase ülalpidamise ja vanemliku hoolitsuse lapse enda hoole alla viibimise ajal, tagades ühtlasi lapsele võimaluse valmistuda ette koolitundideks. 1.5 Vanematel on õigus suhelda telefonitsi, elektroonilisi jms vahendeid kasutades KMLajal, kui laps viibib teise vanema juures. 1.6 Kui KLl ei ole võimalik mõjuvatel põhjustel KMLettenähtud suhtlemise ajal last hoida, ja ka teisel vanemal ei ole võimalik last hoida, siis korraldavad pooled koostöös lapse järelevalve. 1.7 Juhul, kui KLl ei ole ootamatult võimalik KMLkokkuleppest tulenevaks ajaks järele tulla või last tagasi tuua, informeerib KL sellest MLt ja KMLkoheselt telefoni teel ning tuleb lapsele järgi või toob lapse tagasi viivitamatult esimesel võimalusel. Juhul, kui laps haigestub KL juures viibimise ajal viisil, mis juhul ei ole lapse transportimine mõistlik, jääb laps kuni tervenemiseni KL juurde, vastupidisel juhul korraldab KL lapse viimise ML juurde. Kui laps haigestub enne KLga kohtumisaega viisil, mis takistab kodust väljumist (nt palavik vms), informeerib ML sellest KLt viivitamatult telefoni teel ning haige laps jääb ML juurde ning kohtub emaga järgmisel käesolevaga korraga määratud kohtumisajal. Koolivaheaegade ajal jääb haige laps ML juurde kuni tervenemiseni. ML teatab KLle telefoni teel lapse tervenemisest hiljemalt kella 17.00 päeval, kui laps on esimest päeva terve, ning KL võtab sellisel juhul koolivaheajal paranenud lapse oma hoole alla tervenemisele järgneval päeva õhtul (kella 17-18). 1.8 Lapsega suhtlemise korra täitmisel seatakse esikohale KMLhuvid, arvestades sealjuures, et vanemate poolt KMLvalitud või valitavad hobid ei või takistada teise vanemaga määratud korras suhtlemist. Samas ei tohi vanem mõistlikes piirides teha takistusi lapsel teise vanema poolt valitud hobidega tegelemisel. 1.9 Poolte ühise tütre KLga suhtleb KL arvestades tütre vanust lähtudes eelkõige tütre võimalustest ja soovidest. ML kohustub lubama KLl KLga suhelda minimaalselt samasugustel tingimustel nagu on kehtestatud KMLsuhtlemise osas. 1.10 Kehtestatud korraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse poolte vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad vanemad on vastavate tingimustega kirjalikult nõustunud. Vastavate kokkulepete sõlmimine võib toimuda ka e-kirja ja SMS-i teel. Menetlusosaliste erimeelsuse tõttu ei olnud võimalik kokkulepet sõlmida. 20.05.2011 juhtis kohus

§ 561lg 1 2.

lause alusel KL ja ML tähelepanu võimalusele kasutada perenõustaja abi viimaste erimeelsuste kõrvaldamiseks ja ühise seisukoha kujundamiseks. KL keeldus nimetatud võimalusest. 02.06.2011 toimunud ärakuulamisel selgitas puudutatud isik III, et kõige probleemsemaks on kujunenud nädalavahetused ja avaldaja ei pea alati kellaaegadest kinni. 5 07.06.2011 toimunud ärakuulamisel avaldas puudutatud isik I, et vend ei soovi pikka nädalalõppu emaga veeta, soovib varem koju tulla. Hetkel käib suhtlemine esialgse õiguskaitse määruse järgi, kuid päris minutiliselt sellest kinni ei peeta. Eestkosteasutuse (Tallinna linn Kesklinna Linnaosa Valitsuse ja Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) ning lastele määratud esindaja leiavad, et kokkuleppe mittesaavutamisel, tuleb laste huvidest lähtuvalt kehtestada enim laste huvisid kaitsev suhtlemiskord, mille aluseks peaks olema 20.04.2011 kohtu pakutud kompromissilepingu projekt. Kohtumääruse põhjendused Kohus, lähtudes avaldusest, menetlusosaliste 08.11.2010, 09.11.2010, 07.03.2011, 02.06.2011 ja 07.06.2011 ärakuulamisel avaldatud seisukohtadest ja eestkosteasutuse arvamusest, ning juhindudes perekonnaseaduse (edaspidi PKS) §-st 143 leiab, et KL avaldus KL ja KMLsuhtlemiskorra kindlaksmääramiseks on osaliselt põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus leiab, et suhtluskorra määramisel tuleb lähtuda eelkõige laste huvidest (PKS § 123 lg 1). PKS § 143 lg-te 1 ja 2 alusel on lastel õigus suhelda mõlema vanemaga ning vanem, suheldes lastega, peab hoiduma tegevustest, mis kahjustab suhte teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Seega tuleb ühelt poolt suhtluskorda konkretiseerida piisavalt selleks, et see oleks kõigile osalistele üheselt mõistetav ja ka täidetav ning teiselt poolt, peab suhtluskord olema piisavalt paindlik arvestamaks laste huve ka nende kasvades, huvialade jm tegevuste muutudes. Kohus leiab, et juba kehtivat suhtluskorda (Harju Maakohtu 18.11.2010 kohtumäärus) ei ole vaja muuta osas, mis toimib. Seega tuleb kohtumenetluse ajaks määratud korda täpsustada erimeelsuste osas. Siinkohal arvestab kohus ka 20.04.2011 kompromisslepingu projektile esitatud vastuväiteid ja selgitusi. Kohus, kuulanud ära avaldaja, puudutatud isikud I ja II, alaealisele määratud esindaja seisukoha ning eestkosteasutuse seisukoha, uurinud kõiki asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis, kehtestab KLle järgmise suhtluskorra KL ja KMLsuhtlemisel.

1. KMLviibib igal paaris koolinädalal (s.o v.a koolivaheaegadel) vähemalt kahe koolipäeva õhtul ning igal paaritul koolinädalal ühe koolipäeva õhtul kolm tundi KL hoole all (viimase elukohas või mujal). Lapse transpordib ML elukohast ja toob ML elukohta tagasi KL. Konkreetsed koolipäevad määratakse kindlaks ML ja KL vastastikusel kokkuleppel hiljemalt eelneva nädala pühapäeval kella 18.
2. 1.
3. Kokkuleppe mittesaavutamisel viibib KMLKL hoole all eeltoodud tingimustel kella 17-20 igal paaris koolinädala kolmapäeval ja neljapäeval ja paaritu koolinädala kolmapäeval.
4. KMLviibib igal paaritu nädala vahetusel vähemalt alates reede õhtust kuni laupäeva õhtuni KL hoole all (viimase elukohas või mujal). Lapse transpordib ML elukohast ja toob ML elukohta tagasi KL. Konkreetsed kellaajad määratakse kindlaks ML ja KL vastastikusel kokkuleppel hiljemalt paaritu nädala neljapäeva kella 20.
5. 2.
6. Kokkuleppe mittesaavutamisel viibib KMLKL hoole all eeltoodud tingimustel reedel kella 17-18 kuni laupäeval kella 20.
8. Igast koolivaheajast (s.o suve-, sügis-, talve- ja kevadvaheajast) ½ viibib KMLKL hoole all (viimase elukohas või mujal). Konkreetne ajavahemik määratakse kindlaks ML ja KL vastastikusel kokkuleppel vähemalt üks kuu enne sügis-, talve- ja kevadkoolivaheaja algust, suvevaheaja puhul hiljemalt
9. märtsiks. Lapse transpordib ML elukohast ja toob ML elukohta tagasi KL. 3.
10. Kokkuleppe mittesaavutamisel viibib KMLKL hoole all sügis- ja kevadkoolivaheajast 6 esimese poole, s.o viimase koolipäeva õhtust (kella 17-18) kuni koolivaheaja esimese poole viimase õhtuni (kella 17-18). Koolivaheaja alguseks loetakse viimane koolipäev ning koolivaheaja viimaseks päevaks esimesele koolipäevale eelnev päev. 3.
11. Kokkuleppe mittesaavutamisel viibib KMLKL hoole all paaritul aastal algaval talvekoolivaheajal esimese 1/2 nii, et see algab viimase koolipäeva õhtust (kella 17-18) ning kestab ajaliselt 1/2 kogu konkreetse talvevaheaja kestvusest (vastava päeva õhtul kella 1718) ning paaris aastal algaval talvekoolivaheajal teise 1/2 nii, et see algab hiljemalt 30.
12. (kella 17-18) ning kestab ajaliselt 1/2 kogu konkreetse talvevaheaja kestvusest kuni viimase päeva õhtuni (kella 17-18). Kui KMLviibib KL hoole all jõulupühade ajal (24.-26.12), siis sama aasta vana-aastaõhtu (31.12) ja sellele järgneva uusaasta (01.01) viibib KMLML hoole all. 3.
13. Kokkuleppe mittesaavutamisel viibib KMLKL hoole all suvisest koolivaheajast katkematult juulikuu viimased kolm täisnädalat (esimese nädala esmaspäevast hommikust viimase nädala pühapäevani), samuti juunikuus kümme päeva selliselt, et paaritutel aastatel jääb sellesse ajavahemikku võidupüha ja jaanipäev (23.-24.06), ning augustikuu viimase täisnädala esmaspäevast kuni laupäevani – kuid kokku mitte üle ½ kogu suvevaheajast. Eelpool nimetatud perioodid suvevaheajast algavad esimese päeva hommikul (kella 09-10) ja lõpevad viimase päeva õhtul (kella 17-18).
14. KL kohustub tagama KMLnõuetekohase ülalpidamise ja vanemliku hoolitsuse lapse enda hoole alla viibimise ajal, tagades ühtlasi lapsele võimaluse valmistuda ette koolitundideks.
15. Vanematel on õigus suhelda telefonitsi, elektroonilisi jms vahendeid kasutades KMLajal, kui laps viibib teise vanema juures.
16. Kui KLl ei ole võimalik mõjuvatel põhjustel KMLettenähtud suhtlemise ajal last hoida, ja ka teisel vanemal ei ole võimalik last hoida, siis korraldavad pooled koostöös lapse järelevalve.
17. Juhul, kui KLl ei ole ootamatult võimalik KMLkokkuleppest tulenevaks ajaks järele tulla või last tagasi tuua, informeerib KL sellest MLt ja KMLkoheselt telefoni teel ning tuleb lapsele järgi või toob lapse tagasi viivitamatult esimesel võimalusel. Juhul, kui laps haigestub KL juures viibimise ajal viisil, mis juhul ei ole lapse transportimine mõistlik, jääb laps kuni tervenemiseni KL juurde, vastupidisel juhul korraldab KL lapse viimise ML juurde. Kui laps haigestub enne KLga kohtumisaega viisil, mis takistab kodust väljumist (nt palavik vms), informeerib ML sellest KLt viivitamatult telefoni teel ning haige laps jääb ML juurde ning kohtub emaga järgmisel käesolevaga korraga määratud kohtumisajal. Koolivaheaegade ajal jääb haige laps ML juurde kuni tervenemiseni. ML teatab KLle telefoni teel lapse tervenemisest hiljemalt kella 17.00 päeval, kui laps on esimest päeva terve, ning KL võtab sellisel juhul koolivaheajal paranenud lapse oma hoole alla tervenemisele järgneval päeva õhtul (kella 17-18).
18. Lapsega suhtlemise korra täitmisel seatakse esikohale KMLhuvid sh tema huvialade eelistused.
19. Poolte ühise tütre KLga suhtleb KL arvestades tütre vanust lähtudes eelkõige tütre võimalustest ja soovidest. ML kohustub lubama KLl KLga suhelda minimaalselt samasugustel tingimustel nagu on kehtestatud KMLsuhtlemise osas.
20. Kehtestatud korraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse poolte vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad vanemad on vastavate tingimustega kirjalikult nõustunud. Vastavate kokkulepete sõlmimine võib toimuda ka e-kirja ja SMS-i teel. Kohus leiab, et suhtluskorda ei tule täpsemalt reguleerida, sest vanem peab alati vanema õigusi teostades silmas pidama lapse parimaid huve ja teostama vanema õigusi heas usus ka ilma selleta, et kohus määraks kindlaks veelgi detailse suhtlemiskorra. Seetõttu ei sisaldu kord endas paaritu päevade arvuga koolivaheaja päeva ümardamise reeglit, KMLemale üleandmisel isa kohustuslikku kohalolekut, ei konkretiseeri hobidega tegelemisel asjaolu, kumb vanem on selle hobi ning sätestab nädalalõpuks suhtlemise miinimumaja. Nimetatud küsimustes saavad vanemad igal konkreetsel juhul laste huve arvestades eraldi kokku leppida. 7 Kohus selgitab menetlusosalistele

§ 563sätteid.

Kui teine vanem rikub lapsega suhtlemist korraldavat kohtumäärust või raskendab selle täitmist, võib vanem sellest kohtule teatada. Juhul, kui last puudutavat lahkheli ei ole võimalik kokkuleppel lahendada ning kohtus ei saavutata suhtlemise korraldamises ega järgnevas perenõustaja poole pöördumises kokkulepet või kui kas või üks vanematest kohtusse ei ilmu, teeb kohus määruse, millega tunnistab lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja määrab: milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada; millises ulatuses tuleb muuta suhtlemist puudutavat määrust; milliseid muudatusi on vaja teha vanema õigustes lapse suhtes. Eelnimetatud kohtumäärus on täidetav täitemenetluses.

§ 172

lg-te 1 ja 3 koosmõjus jätab kohus avaldaja menetluskulud avaldaja kanda ja puudutatud isiku III menetluskulud tema enda kanda ning laste esindaja tasu Eesti Vabariigi kanda.

§ 552lg 2 alusel teavitab kohus määrusest Tallinna Linnavalitsust.

Kohtunik 8