← Eesti

2-10-30392/13

Obsah (6)§22§23§65§67§70§68

1 2 – 10 – 30392 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus: Viru Maakohus Kohtunik: Johannes Külaots Otsuse tegemise aeg ja koht: „08“juuli 2011.a. Jõhvi linnas Tsiviilasja number: 2 – 10 – 30398 Tsiviil

§22

sätteid, mille kohaselt, kui abikaasad elavad lahus, ei või abikaasa välja nõuda temale kuuluvaid perekonna huvides kasutatud esemeid juhul, kui teine abikaasa vajab esemeid oma eraldatud majapidamises ja tal on esemete edasikasutamiseks õigustatud huvi. Perekonna eluaseme tavalise sisustuse esemed, mis kuuluvad abikaasadele ühiselt, jagatakse nende vahel õigluse põhimõttest lähtudes. Kui abikaasad ei jõua vara jagamisel kokkuleppele, otsustab asja kohus hagita menetluses. Kohus võib kindlaks määrata esemete kasutamise eest makstava mõistliku tasu.

§22

sätestatu ei mõjuta esemete omandiõigust, kui pooled ei lepi kokku teisiti.

§23

kohaselt, kui abikaasad elavad lahus või kui üks neist tahab eraldi elada, võib üks abikaasa nõuda, et teine abikaasa loovutaks perekonna ühise eluaseme või osa sellest talle ainukasutamiseks, kui see on vajalik suurte isiklike vastuolude vältimiseks. Otsustamisel arvestatakse omandisuhteid ja piiratud asjaõigusi kinnisasjale, millel perekonna eluase asub. Eluaseme loovutamise võib määrata kindlaks tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui abielu lõppemiseni. Kui üks abikaasa on kohustatud loovutama perekonna eluaseme või selle osa ainukasutamiseks teisele abikaasale, võib ta sellelt nõuda õiglast kasutustasu. Vastavalt

§65

sätetele võib abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad 4 vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama.

§67kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud.

Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.

§70

kohaselt lahendab

§68

ja §69 nimetatud vaidlused kohus hagimenetluses, kas koos abielu lahutamise asjaga või iseseisva asjana. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ja vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et S. L. hagi I. L.´i vastu oli põhjendatud ja kuulus rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks, et

§65sätete kohaselt, võis abielu lahutada kohtuotsusega S.

L. hagi alusel I. L.´i vastu. Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle. Kohus luges tõendatuks, et abielu lahutamine kohtus oli põhjendatud, kuna I. L. ei olnud nõus abielu lahutama perekonnaseisuasutuses. Kohus luges tõendatuks, et

§67kohaselt, võis kohus abielu lahutada, kuna S.

L. ja I. L.´i abielusuhted olid pöördumatult lõppenud. I. L. lahkus pere juurest kuus aastat tagasi ning vahepeal oli S. L.´l sündinud, teise meesisikuga, alaealine laps, J. L. (isikukood: XXX), kelle sünniakti oli isana kantud I. L.. Kohus luges tõendatuks, et eelpooltoodud asjaoludel oli abielusuhted lõppenud, sest abikaasadel abielulist kooselu enam ei olnud ja oli täielikult alust arvata, et S. L. ja I. L. kooselu enam ei taasta. Kohus luges tõendatuks, et käesoleval juhul ei olnud vajalik tarvitusele võtta abinõusid poolte lepitamiseks, kuna see oli asjaoludest tulenevalt võimatu ja ebamõistlik. Kohus luges tõendatuks, et S. L. ja I. L.´i abielu, mis registreeriti „19“novembril 2004.a. Ida – Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas, mille kohta oli koostatud abieluakt nr.339, kuulus kohtu poolt lahutamisele. Pärast lahutust pidas kohus vajalikuks anda S. L.´le tagasi abielueelne perenimi – „K.“. Kohus luges tõendatuks, et I. L. elas ebakorrapäralist eluviisi ning temal puudus registreeritud elukoht, millistel asjaoludel oli I. L.´il äärmiselt raskendatud oma alaealise lapse: J. L. (isikukood: XXX), suhtes hooldusõiguse kasutamine. Kohus luges tõendatuks, et alaealise lapse: J. L. (isikukood: XXX) huvides oli, et kohus pidas vajalikuks poolte abielust sündinud alaealise lapse: J. L. (isikukood: XXX, sündinud: „xxx.a.) hooldusõiguse täielikult üleandmist S. 5 L.´le selliselt, et I. L.´ile jääb alles alaealise lapsega: J. L.´ga (isikukood: XXX), suhtlemisõigus. Johannes Külaots Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.