Tsiviilasi nr 2-10-45646 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Leanika Tamm Määruse tegemise aeg ja koht
- august 2011, Narva kohtumaja Tsiviilasi Hooldusõiguse piiramise menetlus Menetlusosalised esindajad ja nende Avaldaja: Narva linn Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu, lepinguline esindaja Olga Jamskaja Asjast puudutatud isikud: D M, esindaja advokaat Irina Gromtsev J M (isikukood: XXX) R M (isikukood: XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 11.01.2011.a RESOLUTSIOON
- Võtta R M ära lapse D M suhtes isikuhooldusõigus ja varahooldusõigus.
- Jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud riigi kanda.
- Määrus kehtib ja menetlusosalistele. kuulub täitmisele alates selle teatavakstegemisest
- Määrus saata menetlusosalistele ning määruse jõustumisel edastada määrus 10 päeva jooksul Ida-Viru Maavalitsuse perekonnaseisuosakonda hooldusõiguse andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik Narva linn esitas
- juunil 2011 Viru Maakohtule avalduse R M hooldusõiguse äravõtmiseks alaealise lapse D M suhtes. Avalduse kohaselt ei hoolitse lapse isa R M lapse eest, ei osale lapse ülalpidamises ega tegele lapse probleemidega. Eestkosteasutus on proovinud võtta ühendust lapse isaga, kuid see ei õnnestunud. Kodukülastuse käigus keeldus R M suhtlemisest lastekaitseinspektoriga, tema teatas, et ei soovi last kasvatada ega tunne üldse mingit huvi lapse elu vastu. R M on nõus, et laps elaks lastekodus, tema ei soovi võtta last oma perekonda. R M on nõus hooldusõiguse äravõtmisega ning leiab, et lapsel on parem elada lastekodus, tema ei ole suuteline last kasvatama ega tema eest hoolitsema. Lapse isa ei suhtle oma lapsega ega tunne üldse mingit huvi lapse elu korralduse vastu, mistõttu ei ole lapse paigutamine isa perekonda lapse huvides. Lähtudes eeltoodust on eestkosteautus seisukohal, et R M tuleb hooldusõigus täielikult ära võtta, kuna muud abinõud ei ole tulemusi andnud. Viru Maakohus algatas
- juunil 2011 hagita menetluse ning määras alaealisele lapsele esindaja riigi õigusabi korras, kohustades lapse esindajat esitama ohtule omapoolne seisukoht Narva linna avalduse suhtes. Puudutatud isiku R M ärakuulamisel
- juulil 2011 teatas tema, et temal ei ole võimalust last kasvatada, temal ei ole öökohta ja ta pole lapsega kaua aega suhelnud. R M teatas kohtule, et on nõus lapse kasvatamisega lastekodus. Ärakuulamisel ei ole R M esitanud vastuväiteid hooldusõiguse äravõtmise kohta. Puudutatud isiku J M ärakuulamisel
- juulil 2011 ei ole tema vastuväiteid avalduse suhtes esitanud. J M teatas, et soovib, et laps jääks temaga elama ja ei ole nõus, et laps kasvaks lastekodus või isa perekonnas. Lapsele määratud esindaja advokaat Irina Gromtsev esitas
- augustil 2011 omapoolse seisukoha avalduse suhtes. Advokaat kohtu Laste Varjupaiga juatajaga Liidia Sõnkova, kes teatas, et lapse isa ei ole kordagi varjupaigas käinud ega muul viisil apse vastu huvi tundnud. Esindaja võttis ühenduse telefoni teel R M, kes kinnitas, et ta on nõus lapse kasvatamisega lastekodus, tal ei ole vahendeid lapse ülalpidamiseks ning tema ei soovi võtta last oma perekonda. Advokaadi arvates ei peaks lapse hooldusõigus kuuluma vanemale, kes lapse kasvatamises ja tema eest hoolitsemises ei osale. Esindaja on seisukohal, et R M tuleb hooldusõigus lapse suhtes ära võtta ning muud abinõud ei anna ilmselt tulemust lapse heaolule ohu ärahoidmiseks. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalide ja esindaja arvamusega ning ära kuulanud puudutatud isikud, leiab, et R M tuleb täielikult ära võtta hooldusõigus alaealise lapse D M suhtes. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 134 lg 1 kohaselt kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid. Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 116 lg 2 sätestab, et vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. PkS § 124 lg 1 kohaselt on isikuhooldus hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. PkS § 127 järgi hõlmab varahooldus õigust ja kohustust valitseda lapse vara eest, muu hulgas last esindada. Lastekaitse seaduse (edaspidi LaKS) § 3 kohaselt on lastekaitse põhimõte alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. Vastavalt LaKS §-le 8 on igal lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule. Esitatud avaldusest, ärakuulamisel avaldatust ning tõenditest nähtuvalt on puudutatud isik R M jätnud oma alaealise lapse hooletusse: tema ei osale lapse kasvatamises, ei suhtle lapsega, ei külasta teda lastekodus ega tunne üldse huvi lapse elu ja heaolu vastu. R M kinnitas ka kohtule, et on nõus hooldusõiguse äravõtmisega ja soovib, et laps elaks lastekodus. PKS 135 lg 2 kohaselt isikuhooldusõiguse võib kohus vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks. Kohus leiab, et R M ei ole pika ajavahemiku jooksul piisavalt hoolitsenud oma lapse eest ega taganud talle kasvamiseks vajalikke tingimusi. Ta on jätnud oma lapse hooletusse ning tema käitumine ohustab lapse heaolu, tervist, arengut. Kuna eestkosteasutuse poolt kohaldatud muud abinõud ei ole tulemusi andnud, siis on põhjendatud võtta R M täielikult ära alaealise lapse D M suhtes hooldusõigus. Kohus juhib R M tähelepanu asjaolule, et seoses temalt hooldusõiguse täieliku äravõtmisega lapse suhtes, võib PKS § 152 lg 5 alusel lapse D M lapsendada R M nõusolekuta. Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud riigi kanda. Leanika Tamm Kohtunik
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.