) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased).
kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama: alaealine laps; laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni; muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama.
lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
lg 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
lg 1 järgi antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil.
lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.
lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Tsiviilkolleegium on märkinud, et vanem ei täida ülalpidamiskohustust ka siis, kui ta teeb seda ebapiisavalt või ebaregulaarselt (tsiviilasi nr 3-2-1-3-07). Samuti on tsiviilkolleegium selgitanud, et elatise suuruse määramisel tuleb muuhulgas arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise, kuid see ei tähenda, et elatise suuruse määramisel ei tuleks arvestada elatist maksma kohustatud vanema objektiivset varalist seisundit. Vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, kuid väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita ( tsiviilasi nr 3-2-1-127-09). Tulenevalt tsiviilkolleegiumi selgitustest ei ole elatusraha alammäära väljamõistmiseks vaja lapse kulutusi tõendada (tsiviilasi nr 3-2-1-7-05). Nähtuvalt hageja pangakonto väljavõttest on kostja netopalk 700 eurot. Kostjal on kaks alaealist last, kusjuures mõlema lapse huve tuleb kohtuotsuse tegemisel arvestada. Seega lähtub kohus
lg-s 1 ja 2 sätestatud juhistest.
lg 1 järgi vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
lg 2 järgi vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kui kostja sissetulek kahele jagada, jääb laste ülalpidamiseks 250 eurot, mis omakorda pooleks jagades teeb 125 eurot lapse kohta. Kohus nendib, et kostja tasub eluasemelaenu, kuid analoogiline kohustus on ka hageja seaduslikul esindajal. Kohus leiab, et eluasemelaenu võtmine on otsustus, mille vastuvõtmisel pidanuks kostja mõistlikult arvestama laste ülalpidamiskohtusega. Lisaks eeltoodule oli kostja praegusel perekonnal võimalik kasutada ka teist korteriomandit, mis on tänaseks ära kingitud. Järelduvalt kostja kohtuistungi käigus antud selgitustest kuulub talle sõiduk. Seega on kattevara ülalpidamiskohustuse täitmiseks ka faktiliselt olemas. Kostja ülalpidamiskohustus, mida ta oma praeguse abikaasa laste osas väidetavalt täidab, ei ole juriidiliselt siduv. Eeltoodut kogumis arvestades jõudis kohus kokkuvõtva järelduseni, et 125 euro suurune elatusraha on optimaalne.
kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Käesoleval juhul nõudis hageja elatusraha väljamõistmist hagi esitamist. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada, et 63.91 eurost elatusraha on kostja vabatahtlikult igakuiselt tasunud. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte kanda. Riigilõivu tasumise kohustus RLS § 22 lg 1 p 2 alusel pooltel puudub. Ülejäänud võimalikud menetluskulud jagab kohus võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Menetluskulud jätab kohus 9 % osas hageja ning 91 % osas kostja kanda. Kohtunik Epp Haabsaar
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.