KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Otsuse avalikult teatavakstegemine Tsiviilasja number Piret Rõuk Tsiviilasi N S hagi JS vastu elatise väljamõistmiseks Hagihind Menetlusosalised ja nende 2074,05 eurot Hageja: N S (isikukood: XXX, elukoht: XXX), seaduslik esindaja I S , lepinguline esindaja Valentina Timofejeva esindajad
- juunil 2011.a Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja (Kentmanni tn 13, Tallinn) kantseleis 2-10-62570 Kostja: JS (isikukood: XXX ,XXX) Kohtuistungi aeg Resolutsioon Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord ja tähtaeg
- juuni 2011
- N S hagi JS vastu elatise väljamõistmiseks rahuldada täies ulatuses
- Välja mõista JS alates 14.12.2009 igakuine elatusraha 230,45 € (kakssada kolmkümmend eurot ja 45 senti) N S ülalpidamiseks kuni tema täisealiseks saamiseni 20.10.2016
- Elatusraha tuleb kanda hageja seadusliku esindaja I S arvelduskontole nrXXXXXXXXX AS-is Swedbank Jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue Hagiavalduse ning nõude ja asjaolude täpsustamise avalduse kohaselt on alaealine laps, hageja, alates vanemate abielu lahutamisest olnud täielikult ema I S ülalpidamisel, lapse isa, kostja, ei ole lapse ülalpidamisest osa võtnud. Ajavahemikul 2009.a. detsembrist kuni 2010.a.
- juunini elasid hageja ja tema ema XXX, alates 2010.a. juunist Tallinnas, aadressil XXX. Hageja õpib 6.-s klassis. Igakuiselt kulub hageja seaduslikul esindajal lapse ülalpidamiseks 460,92 eurot alljärgnevalt: toidule 159 eurot, riietele 76,76 eurot, hügieenitarvetele 15 eurot, keeltelaagrile 14,89 eurot, meditsiinilistele vajadustele (massaaž, bassein) 45,05 eurot, kommunaalmaksetele 86 eurot, ravimitele 9,58 eurot, taskurahale 19,17 eurot, koolitarvetele 9,58 eurot, harrastustele 10 eurot, mobiiltelefonile 7,50 eurot, last arendavatele esemetele 18,39 eurot. Hageja organism on väga nõrk, ta puudub sageli koolist külmetushaiguste tõttu ja tal on selgrooskolioos, mistõttu laps vajab 1 arsti soovitusel kaks korda aastas massaažikuure, basseinikülastust ja vitamiine. Seoses puudumistega oli hageja ema sunnitud palkama lapsele matemaatikas ja eesti keeles eraõpetajad. Hageja palub kostjalt tema kasuks välja mõista alates 14.12.2009 igakuine elatusraha 230,45 € kuni täisealiseks saamiseni 20.10.2016 ning elatusraha kanda seadusliku esindaja I S arvelduskontole nr. XXXXXXXXXX AS-is Swedbank. Kostja vastuväited Kostja tunnistab kirjalikes vastuväidetes elatise tasumise kohustust, kuid ei nõustu hagetava elatise summaga. Vastuväidete kohaselt ei ole nõutav summa täielikult tõendatud, osad kulutused on ühekordse iseloomuga näit. bassein, tennisetreeningud. Pärast ühisvara jagamist tasus kostja hageja emale rahalise hüvitisena 54 313 eurot. Kompromissi korras on kostja nõus maksma hageja ülalpidamiseks igakuiselt 139 eurot. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PkS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PkS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PkS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Hagiavalduse kohaselt kulub hageja seaduslikul esindajal lapse ülalpidamiseks kokku 460,92 eurot, sellest toidule 159 eurot, riietele 76,76 eurot, hügieenitarvetele 15 eurot, keeltelaagrile 14,89 eurot, meditsiinilistele vajadustele (massaaž, bassein) 45,05 eurot, kommunaalmaksetele 86 eurot, ravimitele 9,58 eurot, taskurahale 19,17 eurot, koolitarvetele 9,58 eurot, harrastustele 10 eurot, mobiiltelefonile 7,50 eurot, last arendavatele esemetele 18,39 eurot. Vaidlust ei ole, et hageja elab oma ema juures ja õpib 6.-s klassis. Kulutused hageja tele- ja kommunaalkuludele kuni 01.06.2010 a. on tõendatud EE AS-i tõenditega osutatud teenuste eest (digitelevisioon, lauatelefon, internet) eramajas aadressil XXXja hageja seadusliku esindaja I S Sampo Panga konto väljavõttega ajavahemikul 29.12.2009.a. kuni 05.09.2010.a. summas 3291,55 krooni, sularahas maksmisega - 1769 krooni, kokku 5060,55 krooni; TAS lepinguga interneti, televisiooni ja telefoni kasutamisega seotud teenuste osutamiseks ning arvete tasumisega ajavahemikul alates 2010.a. augustist kuni käesoleva ajani kokku 172,16 € (2116,43 krooni). Kogu perioodi kohta on kokku tasutud 7176,98 krooni, millest hageja osa moodustab 3588 krooni, kuude lõikes on see 398,72 krooni (3588:9) ehk 25,48 eurot. TAS-i ühiste arvetega, summas 1680 krooni, on tõendatud keskmised kulutused hageja mobiiltelefoni eest, 560 krooni, mis kuude lõikes moodustab 112 krooni ehk 7,15 euro kuus. Kohus leiab, et hageja kulutused sidele sh. internetile on vajalikud ja põhjendatud, kuna oluline osa teabest on kättesaadav ja paljud vajalikud toimingud, sh. koolitööd, teostatavad antud sidekanalite vahendusel. Hageja seadusliku esindaja kuluarvestust, et lapse osa moodustab ühisest telefoniarvest ca 1/3 on kohtu arvates põhjendatud. RS AS kontole on hageja seaduslik esindaja maksnud konto väljavõtte järgi ajavahemikul 2009.a. detsembrist kuni 2011.a. detsembrini prügi väljaveo eest XXX 1410,25 krooni ja aadressil XXX Tallinnas 749 krooni (124 x 6), kokku on prügi väljaveo eest tasutud 2159,29 krooni, millest hageja osa moodustab 1079 krooni, kuude lõikes 89,97 krooni ehk 5.75 €. XXX elamise ajal on hageja seaduslik esindaja oma konto väljavõtte kohaselt maksnud VKG E kontole elektri eest ajavahemikul 2009.a. detsembrist kuni 2010.a. juunini kokku 8091,54 krooni. KÜ esitatud arvetega ja I Sa Sampo Panga konto väljavõttega on tõendatud, et ajavahemikul 2010.a. juunist kuni 2010.a detsembrini tasus hageja esindaja elektri eest Korteriühistule 1224,9316,40 krooni, alates 2009.a. detsembrist kuni 2010.a. detsembrini moodustasid kulud 2 elektri eest kokku 9316,40 krooni, millest hageja osa moodustab 4658,20 krooni, kuude lõikes 388,18 krooni ehk 24.81 €. Alates 2010.a. juunist kuni 2010.a. detsembrini tasus hageja seaduslik esindaja vee, selle soojendamise ja kanalisatsiooni eest 781,91 krooni, millest hageja osa moodustab 390,95 krooni, kuude lõikes 65,15 krooni (390,95:6) ehk 4.16 €. KÜ arvetega ja hageja esindaja konto väljavõttega on tõendatud, et korteris aadressil Tallinnas elamise ajal tasuti kütte eest 4865,33 krooni, millest hageja osa moodustab 2432,66 krooni, kuude lõikes 405,44 krooni ehk 25.91 €. Seega on eeltoodud tõenditega tõendatud, et hageja osa kommunaalkulude maksetest moodustab 1347,12 krooni ehk 86 eurot kuus. 21.04.2011.a tõendi kohaselt puudus hageja ajavahemikul 1.septembrist 2010.a kuni
- aprillini 2011.a koolist seoses haigusega 364 tundi. Perearsti L G 19.11.2010 väljastatud tõendiga nr. XXXon tõendatud, et perearst soovitas hagejal seoses sagedaste külmetushaiguste põdemisega tervistavaid protseduure – massaaži, ravivõimlemist ja ujumist selgrooskolioosi tõttu. Nimetatud tõendid tõendavad hageja terviseprobleeme ja et hageja vajab tervistavaid protseduure – massaaži, ravivõimlemist ja ujumist. Seega on põhjendatud hageja kulutused basseinikülastustele, mida hageja on tõendanud M SPA arvega 13.09.09 850 krooni ehk 54.33 €, V SPA arvega 02.12.2010 1105 krooni ehk 70,62 € aga ka Spordikeskuse ujula kaardiga, mille kohaselt käis hageja 2011 a. aprillis basseinis 7 korda ning massaažikuuridele, mida hageja tõendas massöör N B väljastatud kviitungiga nr.2 15.04.2011 massaaži kuuri maksumusega 160 eurot. Kuna massaažide tegemine ja basseini külastamine toimub arsti soovitusel ning tegemist on lapse tervise huvides tehtavate kulutustega peab kohus põhjendatuks antud kulutuste tegemist regulaarselt ning selle kulu arvamist kostjalt väljamõistetava elatusraha hulka. Hageja on tõendanud keeltelaagris osalemist MTÜ lepingu ja kviitungiga 17.06.2010 hinnaga 2800 krooni ehk 127.82 €, MTÜ tõendiga tennisetreeningutel osalemist alates 15.11.2010 ja kuutasu 876,2 krooni ehk 55,99 €, koolitarvete, spordijalatsite ja rõivaste ostmist Tallinna Kaubamaja, Stocmanni, Sportlandi, Naiste ja Laste Maailma ja Selveri kviitungitega, ravimite ostmist Pirita Selver Apteegi, Terve Pere Apteegi, Lasnamäe Centrumi Apteegi ja Narva Kesklinna Apteegi kviitungitega. Hageja on tõendanud juuste lõikuse hindasid ilusalongide ja L kviitungitega, mille kohaselt tasus hageja seaduslik esindaja juukselõikuse eest 2011 aprillis 12,50 € ning mais 11€. Vabaaja sisustamisega seotud kulusid ja taskuraha on hageja tõendanud Coca-Cola Plaza kinopileti maksumusega 5,5 € ja arvega laste joogi ja popcorni ostmise kohta kinoseansi ajal 3,90 €, kokku ühe kinos käimise kulu 9,49 €. 13.12.2010.a arvutimängu ostmise kviitungiga on tõendatud selle maksumus 25 krooni ehk 1,60 €, 12.06.2010.a ipod tats kviitungiga selle maksumus 3428 krooni ehk 219,10 €. Kohus peab tõendatuks, et last arendavate ja vabaaja sisustamisega seotud kulud ühes kuus on 287,75 krooni ehk 18,39 eurot. Kohus leiab, et hagiavalduses märgitud hagejate kulutused toidule 159 € kuus, ei ole ülemäära suured, kuna jagatuna 30-ga kujuneb ühe päeva toidu kuluks 5,30 € päevas. Kui arvestada, et keskmiselt on päevas kolm toidukorda, siis kujuneb ühe toidukorra maksumuseks 1,77 €, mis on toidu hindasid arvestades mõistlik kulutus. Kohus arvestades teenuste ja jaekaupade üldteadaolevaid hindasid peab mõistlikeks kulutusteks hagiavalduses märgitud kulutusi garderoobikaupadele ca 76,76 € kuus, hariduskuludele 9,58 € kuus, tervisekuludele (massaaž ja bassein) 45,05 €, ravimitele 9,58 € kuus, taskurahale 19,17 €, harrastustele 10 €, mobiiltelefonile 7,50 €, last arendavatele esemetele 18,39 € kuus ning isikliku hügieeni kuludele 15 € kuus. Seega on kohus seisukohal, et hageja hagiavalduses märgitud ühe kuu kulutused 460,92 € on tõendatud, mõistlikud ja vajalikud. Hageja on esitanud Eesti Töötukassa tõendi selle kohta, et tema ema on alates 16.11.2010 võetud töötuna arvele. 3 Kostja ei ole tõendanud, et ta ei oleks suuteline lapsele elatist hagiavalduses märgitud ulatuses maksma. Esitatud tõend sissetuleku kohta OÜ-s NK 247 € kuus, on tehtud valikuliselt. Hageja tõi esile asjaolu, et kostjal on märkimisväärsed sissetulekud ja kinnisvara, kohus avalikest registritest kontrollides tegi kindlaks, et kostja on juhatuse liige ja nõukogu liige Osaühingus TZ reg.nr. XXX, ainuosanik ja juhatuse liige Osaühingus NK reg.nr. XXX ning talle kuulub kaks korterit Narvas, aadressidel XXX ja XX ja üks XXX. Seega on kostjal piisavalt vara, et hageja elatise nõuet 230,45 € kuus täita. Asjasse puutuv ei ole abikaasade ühisvara jagamisel hageja emale 54 313 euro maksmine, kuna tegemist on teisele isikule makstud hüvitisega ühisvara eest, mitte elatisega või hüvitisega hageja ülalpidamiseks. Ka keelab VÕS § 120 lg 1 p 1 ülalpidamise nõuet tasaarvestada. PkS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Elatisehagi on esitatud kohtule 14.12.2010, kostja ei ole tõendanud, et ta oleks täitnud lapse ülalpidamise kohustust alates 14.12.2009 kuni käesoleva ajani, mistõttu kuulub elatis kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele alates 14.12.2009 kuni täisealiseks saamiseni. Tulenevalt TsMS § 445 lg 1 määrab kohus, et elatis hagejale tuleb kanda seadusliku esindaja I Sa arvelduskontole nr. XXXXXXXXXAS-is Swedbank. Seega on hagi põhjendatud ja tõendatud ning kuulub täies ulatuses rahuldamisele. Kostjalt tuleb välja mõista alates 14.12.2009 igakuine elatusraha 230,45 € hageja ülalpidamiseks kuni tema täisealiseks saamiseni 20.10.2016 seadusliku esindaja I Sa arvelduskontole nr. 221004141314 ASis Swedbank. Menetluskulude jaotus Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Kohtunik: 4