Obsah (10)

§ 468§ 187§ 317§ 444§ 367§ 162§ 1741§ 138§ 144§ 143

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Mõtsnik Otsuse tegemise aeg ja koht 11. mai 2011.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-53839 Tsivi

§ 468lg 1 p 2).

Menetluskulude jaotus

1. Swedbank AS-i põhjendatud menetluskulud jätta JMkanda.
2. Välja mõista JM menetluskulu 133,53 eurot Swedbank AS-i kasuks. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja 28 päeva jooksul arvates otsusest kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank (arve nr 10220034796011) või Swedbank (arve nr 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal (arve nr 333416110002) märkides viitenumbriks
3. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 187lg 6 ja § 442 lg 6).

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE Swedbank AS esitas 02.11.2010 hagi JM vastu võla nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista poolte vahel sõlmitud krediitkaardi kasutamise lepingust tuleneva põhivõlgnevuse summas 169,25 eurot, intressi 1,35 eurot ja viivise 19,57 eurot, kokku 190,17 eurot. KOSTJA VASTUVÄITED Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks

§ 317lg 1 p 1 ja lg 5 alusel.

Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 317

lg 1 p 1 kohaselt menetlusosalisele võib kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule.

§ 317

lg 3 kohaselt avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded.

§ 444

lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt

§ 468lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav.

Võlaõigusseaduse (VÕS) 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Vastavalt VÕS §-le 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole ning hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist, mistõttu tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. 2 MENETLUSKULUD

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 1741

lg 3 järgi kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on märkinud menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu summas 47,93 eurot ning hagimenetluses tasutud riigilõivu summas 63,91 eurot. Samuti on hageja käesoleva tsiviilasja menetluses tasunud kohtutäituri vahendusel menetlusdokumentide kättetoimetamise tasu 26,84 eurot, millest 15,30 eurot on kohtutäiturile välja makstud. Lisaks on hageja käesoleva tsiviilasja menetluses tasunud materjalide avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded riigilõivu summas 6,39 eurot.

§ 138

lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja on käesoleva tsiviilasja menetluses tasunud riigilõivu kokku summas 70,30 eurot (hagiavalduselt 63,91 eurot ning materjalide avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded 6,39 eurot), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

§ 144

p 7 kohaselt on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälisteks kuludeks juhul, kui kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata põhjusel, et makseettepanekut ei ole õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Hageja on hagiavalduses märkinud menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 47,93 eurot. Kuna võlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada, jättis kohus 25.09.2010 määrusega tsiviilasjas nr 2-10-17395 maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata. Hageja sai nimetatud määruse kätte 01.10.2010. a. Käesolevas asjas on hagi esitatud 29.10.2010, seega varem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Seetõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 47,93 eurot. Vastavalt

§ 143

p-le 4 on asja läbivaatamise kulud menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel ning välisriigis ja eksterritoriaalsetele Eesti Vabariigi kodanikele kättetoimetamise ja edastamise kulud. Kuivõrd hageja on tasunud kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamiseks kohtu deposiiti kohtutäituri tasu 26,84 eurot ning kohus on menetlusdokumentide kättetoimetamisel kasutanud kohtutäituri abi ja kohtutäiturile on selle eest tasutud kokku summas 15,30 eurot, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kohtutäituri tasu summas 15,30 eurot. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud kokku summas 133,53 eurot. Tiia Mõtsnik Kohtunik 3