Obsah (9)

§ 394§ 442§ 186§ 467§ 444§ 144§ 173§ 162§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kristel Vedro Otsuse tegemise aeg ja koht 21.juuli 2011, Narva kohtumaja, 1.Mai 2 Narva 20308 Tsiviilasja number 2-11-21495

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, 633 lg 7).

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta tähtaja kestel tegema ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (

§ 186ja 442 lg 6).

Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele

§ 467lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

Kohtuotsus toimetada kätte menetlusosalistele. Asjaolud ja hageja nõue 09.05.2011 esitas Eesti Vabariik (Haridus-ja Teadusministeeriumi kaudu) Viru Maakohtule hagi kostjate M Š, Y P ja V Š vastu võlgnevuse solidaarseks väljamõistmiseks summas 1269,06 eurot. Hagi on Viru Maakohtu Narva kohtumajas menetlusse võetud 12.05.

1. Hagiavalduses esitatud asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmis 27.10.2003 kostja M Š õppelaenu saamiseks AS-ga Ühispank õppelaenulepingu nr S
2. Lepingu alusel laenas pank laenusaajale 17 000 krooni, mis kanti laenusaaja kontole üle 27.10.
3. Õppelaenulepingust tulenevate kohustuste täitmist käendasid solidaarselt nende ja panga vahel sõlmitud käenduslepingute alusel Y P ja V Š. Õppelaenusaaja kohustus tasuma õppelaenusummalt pangale intressi 5% aastas. Haridusseaduse (edaspidi HaS) § 36 /4 alusel oli kostjal M Š kohustus laenusummat ja intressi pangale tagasi maksta. Kuna kostja kohustus nõuetekohaselt ei täitnud, nõudis pank Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse (edaspidi ÕÕS) § 21 lg 1 riigitagatise rakendamist, mille riik täitis 11.07.
4. Kui riik hagejana on eelnimetatud kohustuse panga ees täitnud, tekib neil nõudeõigus laenusaaja ja tema käendajate suhtes kogu tema poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses. Oma 20.11.2006 kirjas taotles laenusaaja M Š hagejalt maksegraafiku kohaldamist võlgnevuse tasumiseks. Kostja ei täitnud ka maksegraafikust tulenevaid kohustusi. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Hageja palun kostjatelt solidaarselt välja mõista võlgnevus summas 1269,06 eurot, so põhinõudes 1025,97 eurot ja kõrvalnõudes 243,09 eurot. Hagi tõendamiseks on lisatud kirjalikud tõendid - ärakirjad õppelaenulepingust (tl 6-10), laenu väljamaksmist tõendav dokument (tl 11), õppelaenu käenduslepingud (tl 12-17), panga taotlus riigitagatise realiseerimiseks (tl 23-24), õppelaenuvõlgnevuse teatis ( tl 25). Kohtumenetluse käik 12.05.2011.a. kohtumäärusega võttis Viru Maakohus hagi menetlusse ning väljastas hagimaterjalid hageja poolt hagiavalduses ja rahvastikuregistris registreeritud kostjate elukoha aadressile. Kohus kohustas kostjaid vastama edastatud hagiavaldusele 20 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest arvates. Kostjad on kohtu poolt edastatud materjalid kätte saanud 23.05.
5. Tähtajaks kostjad vastust esitanud ei ole. 2 Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjatele on hagimaterjalid kohtu poolt kätte toimetatud. Kostjad kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile vastanud ei ole, mistõttu kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele.

§ 444

lg 1 kohaselt võib tagaseljaotsuse tegemisel otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis.

§ 144

lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja põhjendava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavad seadusesätted on hageja hagiavalduses esile toonud. Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse (edaspidi ÕÕS) § 21 lg 1 kohaselt kui laenusaaja ei ole ÕÕS §-s 18 määratud tähtaja jooksul asunud laenu tagasimaksmisele ning tema või tema käendajad või hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik või pandiga koormatud ehitise või selle mõttelise osa omanik (edaspidi pantija) ei täida õppelaenulepingust tulenevaid kohustusi, tekib krediidiasutusel õigus nõuda riigilt laenusaaja või tema käendaja või pantija kohustuse täitmist laenule antud riigitagatise ulatuses. ÕÕS § 21 lg 2 kohaselt kui riik on käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud ulatuses täitnud laenusaaja kohustuse krediidiasutuse ees, tekib riigil nõudeõigus laenusaaja ja tema käendajate või pantija suhtes kogu riigi poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses. Hageja täitis 11.07.2006 kostjate kohustuse panga ees, mistõttu kuulub kostjatelt M Š`lt, Y P`lt ja V Š´lt hageja kasuks solidaarselt väljamõistmisele 1269,06 eurot. Kohtukulude jaotusest

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173

lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja teatel hagejal menetluskulud puuduvad. Kostjate menetluskulud jäävad nende enda kanda.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus

§ 173; 174; 1741, 407; 442; 444; 468 lg 1 p 2 nõudeist.

Kristel Vedro Kohtunik 3