3-11-1392/9

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-11-1392 Määruse kuupäev

1. juuli 2011 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi G. Ši kaebus Narva linna Sotsiaalabiameti poolt tekitatud kahju hüvitamiseks Resolutsioon 1.Jätta G. Ši kaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 23 lg 3 p 1 alusel läbi vaatamata.
2. Määruse ärakiri saata kaebajale. Edasikaebamise kord Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
3. G. Š on esitanud Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl 1-2), milles ta palub mõista Narva linna Sotsiaalabiametilt välja 30 eurot iga kuu eest alates maist kuni kohtuotsuseni ja hüvitada 100 000 euro suurune mittevaraline kahju. Oma nõuet põhjendas ta muuhulgas väitega, et sotsiaalabiamet on sundinud teda nälgima, piinlema, rääkima vangis olemise põhjustest ja suhtest endise naisega ning alandanud seeläbi tema inimväärikust.
4. Narva Linna Sotsiaalabiameti vastuses (tl 33) ei nõustutud kaebusega ja peeti toimetulekutoetuse määramata jätmist õiguspäraseks. Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1§ 8 lg 1 ja § 9 lg 1 tuginedes leiti, et kaebaja õigusi pole rikutud, varalise kahju nõue pole põhjendatud ega tõendatud, tema tegevus ja haldusakt ei saanud põhjustada mittevaralist kahju ning kaebaja pole neid vaidlustanud ega saa seetõttu üldse nõuda rahalist hüvitist. Veel märgiti, et kaebaja on esitanud 08.06.2011 ka kohtuvälise kahjunõude, kuid selle läbivaatamise tähtaeg ei ole veel möödunud. KOHTU PÕHJENDUSED
5. Kahjunõude esitamise üldised alused sisalduvad riigivastutuse seaduse § 7 lg 1, milles on kehtestatud, et isik saab talle tekitatud kahju hüvitamist nõuda ainult siis, kui avaliku võimu kandja on õigusvastase tegevusega rikkunud tema õigusi ja kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada haldusakti kehtetuks tunnistamise, toimingu lõpetamise, haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõude abil. G. Ši kaebusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt tuleneb talle tekkinud kahju Narva linna Sotsiaalabiameti 24.05.2011 otsusest nr TTT-19 (tl 14-15), millega jäeti rahuldamata tema mai kuus 2011 esitatud toimetulekutoetuse avaldus. Narva linna Sotsiaalabiameti kirjaliku vastuse (tl ) väidetel ei ole kaebaja selle otsuse kehtetuks tunnistamise nõudega vaiet esitanud ning otsust ei ole G. Š vaidlustanud ka halduskohtus. Seega on ta jätnud kasutamata võimaluse oma õigusi kaitsta või taastada tühistamis- ja kohustamisnõude abil ega saa nüüd kahju hüvitamist nõuda. Riigivastutuse seaduse § 8 lg 1 kohaselt tähendab varalise kahju rahas seda, et hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Seaduseandja on sätestanud sotsiaalhoolekande seaduses tingimused ja korra, millistel ja kuidas toimetulekutoetust üldse määratakse ning kehtestanud § 22 lg 2, § 223 lg 1 ja § 30 lg 6, et toetuse määramise aluseks on taotleja ja tema perekonnaliikmete sissetulek, perekonnaliikmeteks loetakse abielus olevad isikud, toetus määratakse jooksvaks kuuks ja teadvalt andmete varjamise või valeandmete esitamise korral seda toetust ei maksta. Kaebuse tinginud otsuse nr TTT-19 kohaselt oli G. Ši taotluse rahuldamata jätmise põhjuseks asjaolu, et ta ei teavitanud sotsiaalabiametit oma abielust. Kaebaja pole seda väidet kohaste tõenditega ümber lükanud ja väidab üksnes seda, et abikaasa on Eestist lahkunud (tl 1 pöördel). Seega oli mai kuu toetuse mittemaksmine tingitud ta enda käitumisest ega ole kuidagi käsitatav kaebuses nimetatud varalise kahju tekitamisena. Mittevaralise kahju hüvitamine on reguleeritud sama seaduse §
6. Selle esimese lõike kohaselt on mittevaralise kahju rahaline hüvitamine võimalik üksnes süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, kodu või eraelu puutumatuse, vabaduse võtmise, sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. G. Ši kaebusest ühtki nimetatud asjaolu ei tulene. Ametnikele õigus nõuda toetuse määramiseks vajalike asjaolude kohta tõendeid ja selgitusi tuleneb eelnevalt juba viidatud sotsiaalhoolekande seadusest. Nende esitamine võib mõnel juhul vastavale isikule küll ebameeldiv olla, kuid kindlasti ei ole tegemist niisuguse inimväärikuse alandamisega, mis annab õigustuse saada rahalist hüvitist.
7. Halduskohtumenetluse seadustiku § 23 lg 3 p 1 kehtestatu kohaselt võib halduskohus jätta kaebuse läbi vaatamata, kui selle esitajal ei saa ilmselgelt olla kohtusse pöördumise õigust. Riigikohtu halduskolleegiumi lahendi nr 3-3-1-20-10 kohaselt tuleb nimetatud alust kohaldada ka juhtudel, kui kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Eeltoodud järeldustel on G. Ši kaebus täies ulatuses perspektiivitu, Tartu Halduskohus ei pea jätkama selle menetlemist ja võib jätta kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku § 23 lg 3 p 1 nimetatud alusel läbi vaatamata. Raili Randlane Kohtunik