Obsah (5)

§ 187§ 467§ 444§ 173§ 168

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kristel Vedro Otsuse tegemise aeg ja koht 26. juuli 2011, Narva kohtumaja, 1.Mai 2 Narva 20308 Tsiviilasja number 2-11-26854 Tsiviilasi O

§ 187

lg 6 ja 442 lg 6) taotleb, eelkõige esitama Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele

§ 467lg 1, 468 lg 1 p 1 alusel.

Kohtuotsus saata menetlusosalistele. Asjaolud ja hageja nõue 09.06.2011 esitas O G Viru Maakohtule hagi kostja S G `i vastu elatise nõudes ning menetluskulude väljamõistmise nõudes. Hagi on Viru Maakohtu Narva kohtumajas menetlusse võetud 28.06.

1. Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja õpib Narva Soldina Gümnaasiumis 11.klassis ja jätkab õpinguid põhihariduse saamiseks. Ta on ema ülalpidamisel. Kostja on hageja vanem. Viru Maakohtu 17.07.2000 otsuse kohaselt on elatis hageja ülalpidamiseks väljamõistetud kostjalt hageja ema kasuks kuni hageja 18-aaastaseks saamiseni. Hageja kulud igakuuliselt on minimaalselt summas 364 eurot. Nõude õiguslikul põhistamisel tugines hageja Perekonnaseaduse §-le
2. Hagi tõendamiseks on lisatud kirjalikud tõendid - ärakirjad sünnitunnistusest (tl 3), tõend hageja õpingute jätkamise osas Narva Soldina Gümnaasiumis (tl 4), hageja ema palgatõendist (tl 5). Kostja vastus Kostja tunnistas tema vastu esitatud nõudeid. Kostja sõnul tasus ta elatist pidevalt. Viimati tasus 15.05.2011 hagejale elatist summas 64 eurot, 7.06.2011 64 eurot ja 5.07-139 eurot. Maakohtu otsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 440 lg 1 kohaselt kui hageja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

§ 444

lg 4 kohaselt võib kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemisel ära jätta otsuse kirjeldava ja põhjendava osa. Sel alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja põhjendava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastava seadusesäte on hageja hagiavalduses esile toonud. Perekonnaseadus (edaspidi PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. 2 PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või olla igakuine elatis ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kostja S G on elatise tasunud alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud kuupalga alammäära. Kostjalt S G`lt kuulub O G kasuks väljamõistmisele elatis summas 139,01 eurot alates hagi esitamisest 09.06.2011. Kostja on kohustatud elatise tasuma igakuuliselt ettemaksuna O G arveldusarvele nr XXX. Kohtukulude jaotusest

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173

lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis.

§ 168

lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hageja väitel pole ta kunagi pöördunud kostja poole täiendava abi saamiseks, kostja esitatud tõenditest nähtub, et ta on elatise tasunud. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kummagi poole menetluskulud nende endi kanda. Kohus juhindus

§ 173; 174; 1741, 442; 444; 468 lg 1 p 1 nõudeist.

Kristel Vedro Kohtunik 3