← Eesti

2-11-21584/9

Obsah (4)§ 187§ 430§ 173§ 168

2-11-21584 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kristel Vedro Määruse tegemise aeg ja koht 11. august 2011.a, Narva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue 2-11-21584 Menetlustoiming

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud 1

(2)2-11-21584 taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtumäärus jõustub kohtumääruse kättetoimetamisega menetlusosalistele. Asjaolud ja menetluse käik Viru Maakohtu menetluses on M K hagi V K vastu elatise nõudes. 03.08.2011.a esitas hageja seaduslik esindaja kohtule tema ja kostja vahel sõlmitud kompromissi, mille kohaselt jõudsid nad kokkuleppele elatise maksmise ja menetluskulude kandmise osas. Pooled paluvad kinnitada kompromissi ja lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-11-21584 ning kinnitavad, et on teadlikud menetluse kompromissi sõlmimise tagajärgedest. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 5 kehtib kompromiss täitedokumendina isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse. Kohus asub seisukohale, et pooltevaheline kompromiss ei ole seadusega vastuolus, on täidetav ning ei kahjusta avalikku huvi, mistõttu kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissis jõudsid pooled kokkuleppele menetluskulude kandmise osas. Seega ei pea kohus menetluskulude jaotust ega ka kindlaksmääramist teha. Kristel Vedro Kohtunik 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.