← Eesti

2-10-64740/14

Obsah (5)§ 150§ 432§ 661§ 430§ 428

Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kohtunik Irma Külavee Määruse tegemise aeg ja koht 19.05.2011, Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere 44308 Tsiviilasja number number 2-10-64740 Tsiviil

§ 150

lg 2 p 1 alusel Eesti Vabariigilt tagasi, paludes tagastatav summa tasuda BIGBANK AS Swedbank arveldusarvele nr 1120092793, 1120092793, märkides selgitusse „lep. nr nr 1 0704752/95st, tsiviilasi nr 22-1010-64740, riigilõivu osaline tagastamine“. tagastamine“.

  1. Kostja tasub hagejale kokku 12 844.35 eurot, eurot, millest 12 073.38 eurot moodustab lepingu punktis 2.1 nimetatud võlg ja 770.97 eurot lepingu punktis 2.2 nimetatud menetluskulud, hageja arveldusarvele nr 334405060007 Sampo Pangas, Pangas, märkides viitenumbriks viitenumbriks 20704752951 alljärgnevalt: 4.1 tasudes alates 10.juunist 2011 kuni 10.jaanuar 2012 igakuiselt hiljemalt 10.kuupäevaks vähemalt 32 eurot. 4.2 tasudes võla jäägi hiljemalt 10.veebruar 2012 ühekordse maksena korraga ära.
  2. Kui kostja ei tasu lepingu lepingu punktis 4 nimetatud makseid nõuetekohaselt ning on maksete täieliku või osalise tasumisega viivitanud vähemalt neliteist

(14)päeva, on hagejal õigus nõuda kogu võla kohest tasumist ning samuti pöörduda kõigi lepingu punktis 4 fikseeritud, kuid tasumata tasumata summade sissenõudmiseks kostjalt, kohtutäituri poole.
  1. Maksete tasumisega viivitamisel tasub kostja hagejale viivist 0,0685 % tagastamata sumsummalt päevas kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni.
  2. Kompromissi mittetäitmisest tuleneva täitemenetluse täitemenetluse alustamisel on kostja kohustatud hagejale tasuma leppetrahvi 5% täitemenetluse alustamise hetkel tasumata summalt.
  3. Pooled esitavad käesoleva lepingu kinnitamiseks kohtule, kohtule, paludes hageja nõudes kostja vastu kohtumenetluse lõpetamist.
  4. Pooled Pooled on teadlikud, et : 9.
  5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 tulenevalt, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle, lõpetab kohus menetluse otsust tegemata; 9.2. Pooled on teadlikud

§ 432

sätestatud menetluse lõpetamise lõpetamise tagajärgedest; 9.3.

§ 661

lg 4 alusel on pooled leppinud kokku määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamisest 5 päevani alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. 9.4. Täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 kohaselt kuuluvad tsiviilasjades tsiviilasjades jõustunud kohtukohtumäärustest tulenevad nõuded täitemenetluse seadustiku alusel sundtäitmisele. 9.5 Juhul, kui kostja täidab käesolevas lepingus sätestatud võla tasumise kohustust korrekt korrekt-selt, on tal võimalik enne punktis 4 nimetatud võla jäägi tasumise tähtpäeva esitada hagejale avaldus võla jäägi tasumiseks täiendava tähtaja jooksul. II. Menetlus tsiviilasjas nr 22-1010-64740 seoses kompromissi kinnitamisega lõpetada. lõpetada. Kinnitatud kompromissileping kuulub viivitamatult täitmisele. III. III. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada tagastada hagejale

§ 150lg 2 p 1 alusel tsiviiltsiviilasjas nr.

22-1010-64740 seoses kompromissi kinnitamisega kinnitamisega hagi esitamisel tasutud riigilõivust ½ (pool) , s.o. summas 399.45 eurot (kolmsada (kolmsada üheksakümmend üheksakümmend üheksa eurot ja 45 senti). senti). Tagastatav riigilõiv summas summas 399.45 eurot kanda BIGBANK ASAS-i Swedbank arveldusarvele nr 1120092793, märkides selgitusse „lep. nr 0704752/95st, tsiviilasi nr 22-1010-64740, riigilõivu osaosaline tagastamine“. tagastamine“. Edasikaebe kord Vastavalt

§ 661

lg 4 sätestatule on kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale määrusele õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 5 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest sama maakohtu kaudu. Ärakiri määrusest saata pooltele ning jõustumisel koheselt täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. 2 Asjaolud ja kohtumääruse põhjendus. 21.12.2010 esitas BIGBANK AS Viru Maakohtusse hagi V B` vastu võlgnevuse, kokku summas 177 905.04 krooni (11 370.20 euro) ja lisanduva viivise nõudes. 27.01.2011 teatas kostja vastuseks hagile, et hageja nõutud võlga ta ei tunnista: ta on tasunud laenusummast 31 341 krooni ning hagis nõutud summa ei vasta võlgnevuse tegelikule suurusele. Samuti väitis kostja, et tema ülalpidamisel on kaks alaealist last, mistõttu ei ole tal võimalik ka hageja nõutud summat tasuda. Tulenevalt kostja vastuväidetest pidas kohus vajalikuks hagi läbivaatamist kohtuistungil. 15.03.2011 toimunud eelistungil jäi hageja esitatud nõude juurde. juurde Kostja soovis võlgnevuse arvestuse täpsustamist. 08.04.2011 esitatud avalduses märgib hageja, hageja et kostja on tarbijakrediidilepingu nr 0704752/95st täitmisel jäänud võlgnevusse ning on hagejaga sõlminud kolm hilisemat kokkulepet (võlatunnistused) koos uute maksegraafikutega. Kokkuleppe nr 3 järgi on kostja saanud krediiti 6 994.35 eurot. Tagastamata krediidisummaks on veel 6 968.78 eurot. 17.05.2011 kohtuistungil sõlmisid pooled asjas kompromissi, mille esitasid kohtule kirjalikult vormistatud kompromisslepinguna kinnitamiseks. Vastavalt kompromissile tunnistab kostja hageja ees võlgnevust koos menetluskulude hüvitamise kohustusega kokku summas 12 844.35 eurot, millest 12 073.38 eurot moodustab hagiavalduses nõutud võlasumma ja 770.97 eurot moodustavad kokku hageja menetluskulud. Kostja kohustub võlgnevuse katteks tasuma hagejale maksegraafiku alusel alates 10.06.2011 iga kuu kümnendaks kuupäevaks 32 eurot. Võlajäägi kohustub kostja tasuma hiljemalt 10.02.2012. Kostja poolt kompromissis kokkulepitud tingimuste korrektse täitmise korral on tal õigus esitada hagejale avaldus võla jäägi tasumiseks täiendava tähtaja jooksul. Kokku on lepitud ka kompromissi tingimuste rikkumise tagajärgedes.

§ 150

lg 2 p 1 tulenevalt on hageja esitanud taotluse menetluses tasutud riigilõivust ½ osas tagastamiseks riigilt. Pooled on palunud kompromissileping kohtu poolt vastu võtta ja see esitatud kujul kinnitada, lõpetades ühtlasi asja menetluse. Õiguslik põhistus Kohus, vaadanud läbi poolte kompromissilepingu, leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (

§ 428

lg 1 p 4).

§ 430

lg 3 sätestatud kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid antud juhul ei esine ning poolte kinnitusel on esitatud tingimustel kompromiss täidetav. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromisslepingu allkirjastamisel on pooled kinnitanud, et vastavad kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikud tagajärjed on neile teada. Samuti on pooled kinnitanud, et on teadlikud kostja poolt kompromissilepingu tingimuste mittenõuetekohasel täitmise korral sundtäitmise võimalusest kohtutäituri kaudu. 3

§ 430

lg 8 sätestab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Põhjendatud on ka taotlus riigi poolt hagejale riigilõivu osaliseks tagastamiseks. Hageja on tasunud tsiviilasjas nr 2-10-64740 vastavalt hagihinnale (põhinõudele) riigilõivu summas 12 500 krooni, s.o. 798.90 eurot.

§ 150

lg 2 p 1 tulenevalt kuulub hageja taotlusel talle tagastamisele tema poolt tasutud riigilõivust summas (798.90 : 2) = 399.45 eurot. Vastavalt

§ 661

lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Käesolevas tsiviilasjas on pooled kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises viiele päevale Määruse tegemisel tugines kohus

§ 150

lg 2 p 1; 428 lg 1 p 4, § 430-432, § 661 lg 4, samuti Riigilõivuseaduses sätestatule. Kohtunik /allkiri/ Irma Külavee Ärakiri õige Nooremreferent Lea Herne Kohtumäärus jõustus 01. septembril 2011. a. Nooremreferent Lea Herne 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.