← Eesti

2-10-65199/4

Obsah (8)§ 468§ 187§ 407§ 367§ 162§ 1741§ 138§ 143

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Mõtsnik Otsuse tegemise aeg ja koht 2. mai 2011. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-65199 Tsiv

§ 468lg 1 p 2).

Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord

  1. Jätta Swedbank AS poolt kantud põhjendatud menetluskulud EP kanda.
  2. Välja mõista kostjalt EP hageja Swedbank AS kasuks menetluskulu 282,41 eurot. Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates otsusest kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas (arve nr 10220034799018) või Swedbank (arve nr 221013921094) märkides viitenumbriks
  3. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 187lg 6 ja § 442 lg 6).

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE Swedbank AS esitas 21.12.2010 hagi EP vastu 1 024,60 euro, intressi ja viivise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt taotleb hageja kohtul kostjalt välja mõista vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust ning määratud tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tuleneva võlgnevuse summas 1 024,60 eurot, intressi 64,42 eurot ja viivise 117,13 eurot, kokku 1 206,15 eurot ning alates 21.12.2010 viivis osaliselt protsendina protsendina (võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras) põhinõudelt (vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu osas 939,50 eurot ning määratud tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu osas 76,69 eurot) kuni põhinõude täitmiseni. KOSTJA VASTUVÄITED Kostjale on hagiavaldus koos sellele lisatud materjalide ning kirjaliku vastamise kohustusega kohtutäituri poolt kätte toimetatud 31.03.2011.a., milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusega ja väljastusteatega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 325 kohaselt kui isik seadusliku aluseta keeldub dokumendi vastuvõtmisest, loetakse dokument kätte toimetatuks alates selle vastuvõtmisest keeldumisest. Dokument jäetakse sel juhul saaja elu- või äriruumi või pannakse saaja postkasti. Ruumi ja postkasti puudumisel tagastatakse dokument kohtule. Kohtutäituri poolt tagastatud väljastusteatest nähtuvalt keeldub kostja ust avamast ning menetlusdokumendid on jäetud kostja postkasti 31.03.2011. Seega on menetlusdokumendid vastavalt

§-ile 325 kostjale kätte toimetatud. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem kirjalikku vastust ei esitanud ning hagile vastu ei vaielnud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 2 Kohus, leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud, kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt

§ 468lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav.

Võlaõigusseaduse (VÕS) 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Vastavalt VÕS §-le 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Vastavalt

§ 162lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

§ 1741

lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

§ 138lg 1 alusel on menetluskulud kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on hagiavalduse esitamise eest tasunud riigilõivu summas 255,65 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

§ 143

p 4 kohaselt on asja läbivaatamise kulud muu hulgas menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel ning välisriigis ja eksterritoriaalsetele Eesti Vabariigi kodanikele kättetoimetamise ja edastamise kulud. Käesoleva tsiviilasja raames on hageja tasunud kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamiseks kohtutäituri tasu 26,76 eurot. Nimetatud summa on kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamise eest kohtutäiturile välja makstud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kohtutäituri vahendusel menetlusdokumentide kättetoimetamise tasu 26,76 eurot. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud kokku summas 282,41 eurot. Tiia Mõtsnik Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.