) 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Vastavalt
§-le 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 ja p 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Hageja nõuab kostjalt 18 292,22 krooni ehk 1 169,09 euro tasumist. Kostja ei ole esitatud tõendite põhjal lepingust tulenevat kohustust täitnud. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 18 292,22 krooni ehk 1 169,09 eurot, millest põhivõlgnevus on 9 146,61 krooni ja hagiavalduse esitamiseks sissenõutavaks muutunud viivis 9 145,61 krooni. TsMS 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on käesolevas menetluses tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 2 000 krooni (127,82 eurot) ning teate avaldamise eest Ametlikes Teadaannetes 6,39 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt menetluskuluna välja mõista maksekäsu kiirmenetluses (tsiviilasi nr 2-0848688) tasutud riigilõivu 250 krooni ja õigusabikulu 3 300 krooni. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 184,21 eurot (127,82 + 50 + 6,39). Lähtuvalt TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus asja keerukust arvestades põhjendatud õigusabikuluks 50 eurot. Maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv käesolevas menetluses TsMS § 144 p 7 alusel menetluskuluna väljamõistmisele ei kuulu, sest hagiavaldus on esitatud hiljem kui kuu aega pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Eesti kroonide ümberarvestamisel eurodesse on kohus lähtunud kehtivast Euroopa Keskpanga vahetuskursist ja euro kasutusele võtmise seaduse §-s 5 sätestatud arvutusreeglitest. 2 Kostja võib antud otsusele esitada kaja otsuse resolutsioonis märgitud korras. Kaja esitamise tähtaeg hakkab kulgema käesoleva tervikotsuse kättetoimetamisest alates. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6 400 eurot (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele kas Danske Bank AS-i Eesti filiaalis (konto nr 333416110002), AS-is SEB Pank (konto nr 10220034796011) või Swedbank AS-is (konto nr 221023778606), kõigil viitenumber 3100057358. Jaanus Saaremõts Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.