Obsah (4)

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 03. juuni 2011, Kentmanni Kohtumaja tsiviilkantselei Tsiviilasja number 2-1

§ 230lg 1 alusel peab kumbki pool tõendama oma väiteid.

Hageja leidis, et esitatud üürilepinguga on väide pooltevahelisest üürilepingust tõendatud. Kohtule esitatud üürilepingust (t lk 8-19) nähtub, et üürilepingus on üürileandjana märgitud V G ja üürnikuks Loore Anton. Lepingu lõpuosast (lepingu p 4) nähtuvad poolte rekvisiidid, mille kohaselt on üürileandjaks V G. Lepingust ei nähtu, et üürileandjaks on A G, st et V G oleks AG esindaja sõlminud üürilepingu, millisel juhul leotakse tehing tehtud esindatava nimel TsÜS § 115 lg 1 järgi. Seega on kostja hageja poolt esitatud üürilepinguga ümber lükanud väite, et üürileandjaks on hageja, vaid vastupidi kinnitab märgitud üürileping seda, et üürilendjaks on V G. Ka hageja poolt kohtule esitatud lepingu ülesütlemise avaldus 17.05.2010, etteteatamise kiri 26.07.2010 (t lk 13,15), mis on saadetud kostjale kui üürnikule, on V G vastavas avalduses ja teates märkinud, et leping on sõlmitud tema (avalduses ja teates „minu ja Teie vahel sõlmitud üürileping asukohaga Tallinnas, XXX) ja kostja vahel. Nii viidatud teates kui avalduses on ka allkirja real nimetatud isikuks V G, mitte V. G kui hageja esindaja. Seega ei tõenda viidatud teated, avaldus seda, et üürileping oleks sõlmitud hageja ja kostja vahel. Asjaolu, et hageja võib olla/on korteri omanik, ei tähenda iseenesest seda, et ta oleks viidatud lepingu alusel üürileandjaks. Eeltoodu tõttu ei ole 2

(3)kinnistusregistri väljavõttel mingit tähendust. VÕS § 271 lg 1 alusel kohustub üürileandja andma teisele isikule kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma selle eest tasu (üüri) ning § 292 lg 1 alusel kõrvakulusid, kui see on üürilepingus kokku lepitud. VÕS § 76 lg 1 alusel tuleb lepingut täita vastavalt lepingule ja lg 3 alusel loetakse kohustus täidetuks kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal ja kohas ja õigel viisil. VÕS § 8 lg 1 kohaselt tekivad õigused ja kohustused lepingust lepingu pooltele. Lepingu täitmist võib nõuda kolmas isik vaid siis, kui selline õigus on antud lepingu poolte poolt kolmandale isikule VÕS § 80 lg 2 järgi lepingust või seadusest. Lepingust ei nähtu, et hagejal oleks antud õigus nõuda võlgnikult ehk üürnikult e kostjalt vaidlusaluse üürilepingu täitmist. Seadusest ei tulene, et üürilepingute korral on üüri ja kõrvalkulude tasumise nõudmise õigus teisel isikul, kes pole üürileandja. Seega üürisuhte kui lepingulise suhte e kui relatiivse õigussuhte iseloomust tulenevalt, tekivad üürilepingust tulenevad õigused ja kohutused selle lepingu pooltele. Käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud, et ta oleks kostjaga sõlminud korteri XXX, Tallinn kohta üürilepingu ja seega ei ole tal ka õigus VÕS § 76 lg 1 ja 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1, § 271, § 292 lg 1 ja § 335 alusel nõuda lepingu täitmist (üüri ja kõrvakulude tasumist ning eluruumi mitteõigaegse tagastamise tõttu kahju hüvitamist), sh selle üürilepingu täitmist, mis on sõlmitud V. G ja kostja vahel. Eeltoodu tõttu jääb AG hagi L. Antoni vastu rahuldamata. Põhinõude rahuldamata jätmise tõttu jääb rahuldamata ka väidetava põhikohustuse rikkumise tõttu esitatud viivisenõue VÕS §101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 järgi. Kuna hagi jääb rahuldamata ülalviidatud põhjustel, ei pea kohus andma hinnangut poolte sisulistele väidetele üüri, kõrvalkulude ja kahju kohta, selle tõendatuse kohta, samuti poolte väidetele sellest, kuidas ja millisel viisil ja millal on eluruum vabastatud või mitte ning milliseid kulutusi on kostja teinud, kui suur on tagatis jne ning nende kohta esitatud tõenditele. Menetluskulud, tsiviilasja hind Tsiviilasja hind on hagetav põhinõue 1146,47 eurot

§ 122

lg 1, 2, 124 lg 1, § 133 lg 1, § 134.

§ 405

lg 1 p 3 alusel võib lihtmenetluse asjas kohus määrata kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

§ 163

lg 1 alusel jäävad menetluskulu selle poole kanda, kelle kahjuks otsus on tehtud. Hagi jäi rahuldamata ja hageja menetluskulud, milleks on õigusabikulud 830,55 eurot ja lõiv 255,65 eurot, jäävad kooskõlas

§ 405lg 1 p 3 ja 163 lg 1 alusel tema enda kanda.

Kostja palus jätta menetluskulud poolte endi kanda ega esitanud kulu tõendavaid dokumente, seega jäävad kostja menetluskulud kostja enda kanda. Käesoleval juhul on kohus lahendanud menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse, ehkki kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud (kuna kulu hüvitamist ei nõudnud), ei ole menetlusosalistel enam õigust nõuda menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist iseseisvas menetluses pärast kohtulahendi jõustumist. Selgitus: Sõltumata kohtulahendist on pooltel õigus sõlmida asjas tehtud lahendi jõustumiseni kompromissi, sellisel juhul tühistab maakohus otsuse, hagejal on õigus saada tagasi ½ selles kohtuastmes tasutud lõivust, milles kohtuastmes kompromiss sõlmitakse. Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale