Obsah (5)

§ 532§ 531§ 528§ 526§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Randmaa Määruse tegemise aeg ja koht 22. juunil 2011. a. Tallinnas Tsiviilasja number 2-11-11863 Tsiviilasi Tallinna linna avaldus

§ 532lg 1).

Käesolev kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale (

§ 531lg 1).

Asjaolud

1. Tallinna linn esitas 17.03.2011.a. Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu Harju Maakohtule avalduse täisealisele isikule OK´ile määratud eestkostja ametiaja pikendamiseks. Avaldaja palub määrata OK´i eestkostjaks ka edaspidi GK. Kohtumääruse põhjendused
2. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 teise lause kohaselt on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud teovõime. Kohus on 30.11.2005.a. kohtuotsusega tuvastanud, et OK on piiratud teovõimega isik. Asjaolu, et OK´il on sügav puue, mistõttu ei suuda ta kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on tõendatud tsiviilasjas nr 2-0515699 läbi viidud kohtupsühhiaatrialise ekspertiisi aktiga nr 49/05 (2-05-15699 toimiku lk 3031) ja Sotsiaalkindlustusameti otsusega
3. septembrist 2009.a. (t/l 17). Seega on OK TsÜS § 8 lg 2 tähenduses piiratud teovõimega isik.
4. Perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 1 sätestab, et kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus talle eestkostja. Nii nagu kohtumääruse p-s 10 märgitud seati OKi üle eestkoste 30.11.2005.a. Tallinna Linnakohtu otsusega tsiviilasjas nr. 2-05-15699 ja tema eestkostjaks määrati GK. Kuivõrd tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 526 lg 3 järgi ei või aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise, olla pikem kui viis aastat alates määruse tegemisest ning käesolevaks ajaks on see tähtaeg möödunud ja alates 01.07.2010.a. kehtiva PkS § 203 lg 4 kohaselt kontrollib kohus iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, tuleb kohtul otsustada kas OK´i suhtes seatud eestkostet tuleb pikendada või ei. 12. Kohus asub seisukohale, et Tallinna linna avaldus OK´ile eestkoste pikendamiseks ja eeskostja ametiaja pikendamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§ 528lg 1 kohaselt kohaldatakse eestkostja ametiaja pikendamisele eestkostja määramise kohta sätestatut. 2 Pk

S § 204 lg 1 kohaselt määratakse eestkostjaks füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. PkS § 204 lg 2 sätestab, et eestkostjaks ei või määrata selle tervishoiu-, hoolekande- või haridusasutuse töötajat, kus täisealine elab. PkS § 204 lg 3 kehtestab, et kui täisealine teeb või on varem teinud ettepaneku eestkostja isiku määramise kohta, tuleb tema ettepanekut arvestada, kui see ei ole tema huvidega vastuolus. PkS § 204 lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul. Eestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. Kui eestkostja saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, peab ta sellest teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Tulenevalt asjaolust, et käesolevas hagita asjas on leidnud tuvastamist, et OK on isik, kelle üle on eestkoste jätkuvalt vajalik ning, et tema ema GKon ka käesoleval ajal suuteline täitma oma tütre eestkostja ülesandeid, hoolitsedes igapäevaselt tütre eest, on kohus seisukohal, et GKon sobilik isik täitma oma tütre eestkostja ülesandeid käesoleval ajal. GKon andnud kirjaliku nõusoleku tema eestkostjaks määramiseks oma tütrele. Kohus leiab, et eestkoste tuleb seada eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, mistõttu tuleb lugeda, et OK on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse.

§ 526

lg 2 p 5 ja lg 3 kohaselt märgitakse määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise, mis ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates. PKS § 203 lg 4 kohaselt kontrollib kohus iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Kooskõlas PKS § 203 lg 4 pikendab kohus eestkostja ametiaega kolmeks

§ 172

lg 3 sätestab, et täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise menetluse kulud võib jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus asub seisukohale, et käesolevas hagita asja menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses riigi kanda. Piret Randmaa kohtunik 3