) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde ja kinnitas, et talle ei ole teada
lõikes 2 sätestatud asjaolusid, mis oleksid aluseks kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ning palus TK pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur palus määrata ajutise halduri tasuks 1 040 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks ning hüvitada vajalike kulutuste katteks 68 eurot. Võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja TK pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas
§-ga 31 lg 6 Oliver Ennoki. Pankrotiseaduse (
) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga.
lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata 2 raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda.
lg 11 kohaselt kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul arvestatav vara puudub ning kohustusi on ca 116 000 euro ulatuses. Seega on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks. Samuti ei ole ajutine haldur tuvastanud vara tagasinõudmise ja tagasivõitmise võimalusi. Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutine haldur ei ole tuvastanud
171 lõikes 2 sätestatud aluseid, mis tingiksid pankroti väljakuulutamata jätmise. Samuti on võlgnik kinnitanud, et talle ei ole
Tulenevalt eeltoodust on ajutine haldur seisukohal, et TK pankrot tuleb välja kuulutada. Kohus leiab, et kuna TKl puudub vara kohustuste täitmiseks, nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja ei esine
Pankrotimenetluse käigus tuleb halduril anda täpsem hinnang vara tagasivõitmise võimaluste kohta. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri hinnanguga, et võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on liigsete kohustuste võtmine arvestamata oma majanduslikke võimalusi ja hinnates üle oma maksevõimet, samuti ei ole võlgnik piisavalt taganud oma nõudeid äritehingutes.
lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Vastavalt
lõikele 1 on võlgnik kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga vara ja kohustuste nimekirja. Kohus on seisukohal, et TK on kohustatud enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtus vandega kinnitama võlgade ja vara nimekirja õigsust. Kooskõlas
lg 1 p 1 ja 3 võib kohus nimetatud korralduste täitmata jätmisel TKt trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.
lg 1 järgi füüsilisest isikust võlgnik ei tohi tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist.
kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.
lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud
§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 13 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 040 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 80 eurot. Ajutise halduri tehtud vajalike kulutuste katteks palub ajutine haldur hüvitada 68 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning 3 kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu suurusele vastuväiteid esitanud.
lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu 1 040 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks ja kulutuste hüvitis 68 eurot välja mõista võlgnikult, TKlt. Viivi Villemson 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.