Obsah (4)

§ 187§ 486§ 163§ 173

Harju Maakohus KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-10-52936 Otsuse kuupäev 27.06.2011.a. Kohtunik Krista Kirspuu Kohtuasi AH hagi AU`u vastu elatise nõudes. 1725,57 EUR Hagi hind Istun

§ 187

lg 6 ja § 442 lg 6) HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA NÕUE Hagiavalduse kohaselt sündis AH ja AU 24.07.2008.a. tütar AH. Kostja maksab lapsele vabatahtlikult 150 eurot kuus elatist, kuid maksed ei ole alati ühesuurused. Kostja sissetulek on vähemalt 1100 krooni netto ning ta teenib lisa juhutöödega ehitusvaldkonnas. Lapse kulutused kokku on 6700 krooni kuus. Kostja ja hageja ema läksid lahku jaanuaris 2010.a, kostja kolis ära veebruaris 2010.a. Kevadel 2010 elasid pooled veel umbes kaks kuud koos. Septembris 2010 lahkus kostja lõplikult ühisest kodust. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis summas 191,73 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni ning tagasiulatuvalt alates jaanuar 2010 aasta. KOSTJA VASTUVÄITED Kirjalike vastuväidete kohaselt kostja hagi ei tunnista. Kostja kolis pere juurest ära 01.10.2010 ning seetõttu puudub alus elatise tagasiulatuvalt välja mõistmiseks. Alates 01.10.2010 maksab kostja lapsele igakuiselt 150 eurot elatist. Laps elab perioodiliselt ka kostja juures, mis ajal kannab isa kõik tema kulud. Kostja leiab, et hagis märgitud kulutused on liialdatud. Liialdatud on eelkõige kulutused eluasemele, koolikohustuse täitmisega seotud kulud, sidekulud ning transpordikulud. Kostja leiab, et need kulud ei vasta lapse tavapärastele vajadustele ning ei kajasta lapse tavapärast elulaadi. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, uurinud ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on esimese astme ülanejad sugulased kohustatud ülalpidamist andma. PKS § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud ülalpidamist saama. Poolte vahel puudub vaidlus, et laps elab emaga ning, et isal on kohustus lapsele elatist maksta. Poolte vahel on vaidlus elatise suuruse osas. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Hageja on hagis nimetanud lapse eluaseme kuludena 1500 krooni ehk 96 eurot. Istungil on hageja väitnud, et elab lapsega koos üürikorteris üüriga 225 eurot kuus ning kommunaalkuludega keskmiselt 125-130 eurot kuus. Hageja seaduslikul esindajal puudub kirjalik üürileping ning kuna ta oma väidete kohaselt on maksnud üüri põhiliselt sularahas, ei ole hageja seadusliku esindaja poolt väidetud üüri suurus veenvalt tõendatud. Samas on tõendatud, et hageja vanaisa korter, kus hageja varem elas, on teistele isikutele välja üüritud (tlk 76). Seega ei ole põhjust kahelda, et hageja elab üüritavas korteris aadressil Õismäe tee

1. Ka kommunaalkulude suurus ei ole tõendatud, kuid kohus nõustub kostjaga, et mõistlik kommunaalkulude suurus kahele inimesele sobilikus korteris võiks olla aasta lõikes keskmiselt kuus umbes 100 eurot. Arvestades, et korteri kasutamise eest tuleb tasuda üüri, samuti arvestades korteri kommunaalkuludega, leiab kohus, et hagis märgitud 96 eurot hageja kuludena eluasemele igati mõistlik. Kostja väide, et hageja seaduslik esindaja peaks üürima 2 samasugust korterit ning kandma samasuguseid kulutusi ka juhul, kui laps ei elaks tema juures, ei ole asjakohane. Kohus osutab asjaolule, et hageja seaduslik esindaja võiks üksi elades üürida väiksema korteri, jagada kellegagi korterit ning kindlasti kuluks vähem materiaalseid vahendeid kommunaalkulude tasumiseks. Hagis on lapse toidu kuludena märgitud 1500 krooni ehk umbes 96 eurot. Kostja ei ole sellele summale vastu vaielnud ning ka kohus leiab, et summa on mõistlik. Hagis on hageja transpordikuludeks märgitud 1000 krooni ehk 64 eurot kuus. Kohus nõustub kostjaga, et selline kulutus on ebamõistlik. Hageja seadusliku esindaja seletuste kohaselt sõidetakse sõiduautoga hageja huvides põhiliselt Tallinna linna piires. Pikki vahemaid ei sõideta. Seetõttu leiab kohus, et hageja lasteaeda ja arsti juurde viimiseks ei saa kuluda kütusele ja tarvikutele rohkem kui 50 eurot kuus. Kohus osutab, et sõiduautot ei kasutata ainuüksi hageja huvides, vaid samaaegselt tööle sõitmisteks ja asjaajamisteks ka hageja seadusliku esindaja huvides. Sidekuludeks on hageja märkinud 300 krooni ehk 19 eurot, kuid hageja seaduslik esindaja on istungil tunnistanud, et see on hageja ning hageja seadusliku esindaja sidekulu kuus kokku. Kohus leiab, et sellest summast hagejale võiks langeda pool, see on 8 eurot kuus. Kuigi laps on alles nii väike, et ise telefoni ei kasuta on hageja seaduslik esindaja veenvalt selgitanud, et hageja tervislikust olukorrast tulenevalt tuleb helistada pidevalt arstile, samuti teeb hageja seaduslik esindaja hageja huvides kõnesid lasteaiakasvatajatele. Tervishoiukulutusteks on hagis märgitud 250 krooni ehk umbes 16 eurot. Arvestades hageja kroonilisi probleeme keskkõrvaga, mida on tunnistanud ka kostja, leiab kohus, et see on mõistlik. Asjas puudub vaidlus, et lisaks ravile, kulub pidevalt medikamente keskkõrva probleemide ennetamiseks. Lapse koolikohustuse täitmiseks on hagis märgitud 1000 krooni ehk umbes 64 eurot, hageja seaduslik esindaja on istungil tunnistanud, et praegu koosneb see kulutus ainult lasteaiatasust ja lasteaia söögirahast, mis on kuus keskmiselt kokku 38 eurot. Hagis on riiete ja jalanõude ostmiseks vajaminev summa 800 krooni kuus ehk umbes 51 eurot, kostja on kohtuistungil leidnud, et riietele ja jalatsitele võiks kuus kuluda 750 krooni ehk umbes 48 eurot. Kohus nõustub kostjaga, et 48 eurot kuus on lapse riiete ning jalanõude ostmiseks piisav. Hagis on märgitud veel kulutused hügieenitarvetele 150 krooni ehk umbes 10 eurot ning muudele püsikulutustele nagu raamatud ja mänguasjad 200 krooni ehk umbes 13 eurot. Kohus arvestab need summad kokku ning arvab lapse mõistlikeks lisakulutusteks, mis jäävad varem nimetatud valdkondadest välja, kokku 20 eurot. Seega on lapse kulutused kuus kokku: 96+96+50+8+16+38+48+20=372 eurot. Kuna mõlema vanema ülalpidamiskohustus lapse ees on võrdne, siis peavad mõlemad vanemad tasuma laste kulutustest poole. Seega langeb kostjale kohustus tasuda hagejale 372/2=186 eurot kuus. Kostja konto väljavõttelt (tlk 84) nähtub ning kostja on ka ise tunnistanud, et tema igakuine töötasu on keskmiselt 650 eurot. Hageja seaduslik esindaja on väitnud, et kostja on talle ja lastekaitsespetsialistile tunnistanud ka lisasissetuleku olemasolu. Kostja on seda eitanud ning kuna asja materjalides tõendid puuduvad, siis ei ole hageja seadusliku esindaja väide kostja lisasissetuleku kohta leidnud tõendamist. Samas on kostja tõendatud igakuine sissetulek piisav, et tasuda elatist 186 eurot kuus. Seega on kostjal kohustus tasuda hagejale elatist 186 eurot kuus. Elatisraha tuleb maksta igakuiselt hageja seadusliku esindaja ( AH) pangakontole XXXXXXXXXXXXXXXXX Swedbankis. Hagis on taotletud elatist alates
2. a jaanuarikuust. Perekonnaseaduse § 180 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule 3 esitamist. Hageja esitas esimest korda oma nõude maksekäsu kiirmenetluses 27.10.2010.

§ 486

lg 4 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, kui hagi võetakse menetlusse kuue kuu jooksul makseettepanekule vastuväite esitamisest alates. Seega on hagejal õigus nõuda elatist tagasiulatuvalt alates 27.10.

1. PKS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Antud juhul on lapse seadusliku esindaja ja kostja vahel vaidlus, millal lõppes nende ja sellest tulenevalt ka isa ja lapse kooselu ning ühine majapidamine. Kostja väitis nii oma kirjalikus vastuses kui ka kohtuistungil, et tema ning hageja seaduslik esindaja läksid lõplikult lahku 01.10.2010, kui ta üüris uue korteri ning kolis ära. Hageja seaduslik esindaja väitis algselt, et kostja lahkus kodust jaanuaris 2010, kuid kohtuistungil möönas, et juulis 2010 elasid pooled veel koos ning lõplik lahkuminek toimus augustis
2. Samas on pooled nõustunud, et augustis ja septembris tegi kostja hageja esindajale ülekandeid, mida hageja esindaja peab lapse elatisrahaks ning kostja niisama abiks (tlk 82). Samuti ei ole vaidlust selle üle, et augustis viibis laps nädal aega isa juures, kui hageja seaduslik esindaja puhkas Türgis. Kuna augustis viibis laps osaliselt isa ülalpidamisel ning kostja on hageja seaduslikule esindajale maksnud 675 krooni, mida võib pidada elatisrahaks, siis loeb kohus ülalpidamiskohustuse augusti eest ammendavalt täidetuks. Arvestades seda, et septembrist alates laekuvad kostjalt hageja seadusliku esindaja arvele suuremad summad, mida varem laekunud ei ole, võib eeldada, et tegemist on siiski lapse elatisrahaga. Kohus järeldab sellest, et kostja, hageja ning hageja seadusliku esindaja ühine majapidamine lõppes hiljemalt septembrist 2010 ning et sellest ajast tuleb hakata arvestama elatist tagasiulatuvalt. Perioodil september 2010.a – juuni 2011.a pidi kostja hagejale maksma elatist kokku 9*186 eurot=1674 eurot. Sellel perioodil on kostja hageja kontole maksnud järgmised summad (tlk 82): 13.09.2010: 1500 krooni (95,87 eurot) 23.09.2010: 135 krooni (8,63 eurot) 11.10.2010: 2000 krooni (127,82 eurot) 10.11.2010: 2350 krooni (150,19 eurot) 10.12.2010: 2350 krooni (150,19 eurot) 10.01.2011: 150 eurot 11.02.2011: 150 eurot 10.03.2011: 150 eurot 11.04.2011: 110 eurot 19.04.2011: 50 eurot 11.05.2011: 110 eurot Kokku on perioodi eest tasutud 1252,7 eurot. Seega on võlg 1674-1252,7=421,30 eurot. Pooled on nõustunud, et maikuus 2011 elasid nad veel 1 nädala koos. Kuna selle nädala jooksul oli neil ühine majapidamine, tuleb maikuu elatisraha selle perioodi eest vähendada. Kuna pooled elasid koos umbes veerand kuud, tuleks ka elatise summat vähendada veerandi võrra: 186/4=46,5; 421,30-46,5= 374,8 eurot. Võlg tuleb tasuda Hageja ema pangakontole. MENETLUSKULUD Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ning võttes arvesse hagi rahuldatud ja rahuldamata osade suurust ning vaidluse asjaolusid, siis leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 163

lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei 4 jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Krista Kirspuu Kohtunik 5