KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Viive Ligi, Oliver Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 17.05.2011, Tallinn Haldusasja number 3-10-355 Haldusasi Andres Sarapuu kaebus Tallinna Vangla vangistusosakonna juhataja 29.12.2009 käskkirja nr 978-d tühistamiseks Tallinna Halduskohtu 05.10.2010 otsus Andres Sarapuu apellatsioonkaebus Vaidlustatav lahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise aeg Menetlusosalised 05.05.2011 Kaebuse esitaja: Andres Sarapuu Vastustaja: Tallinna Vangla RESOLUTSIOON
- Jätta Andres Sarapuu apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 05.10.2010 otsus haldusasjas 3-10-355 muutmata. Menetluskulud jätta Andres Sarapuu kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates ringkonnakohtu otsuse teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 16.06.
- Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 54 lõike 2 ja § 59 lõike 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Tallinna Vanglas 21.12.2009 koostatud distsiplinaarmenetluse protokolli kohaselt rikkus vahistatu Andres Sarapuu 17.12.2009 kella 09.15 paiku kirjade kontrollimise käigus kinnipeetavale kehtestatud nõudeid vanglateenistuse ametnikega suhtlemisel, mis väljendus ebatsensuursete sõnade („sobaka“, „suka”) kasutamises vanglateenistuse ametniku T. L. suhtes. 3-10-355 Tallinna Vangla vangistusosakonna juhataja 29.12.2009 käskkirjaga nr 978-d määrati vahistatu A. Sarapuule vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 alusel Tallinna Vangla kodukorra p 14.3.7 rikkumise eest karistuseks kartserisse paigutamine viieks ööpäevaks. Käskkirja kohaselt seisnes distsiplinaarrikkumine selles, et A. Sarapuu kasutas järelevalveosakonna valvuri T. L. suhtes solvavat väljendit. Läbi viidud distsiplinaarmenetluse käigus arvestati ettekande teinud järelevalveosakonna valvur T. L. ja tunnistaja valvur Ü. R. seletuskirjadega.
- Andres Sarapuu esitas 11.02.2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla vangistusosakonna juhataja 29.12.2009 käskkirja nr 978-d tühistamiseks. Kaebaja ei ole distsiplinaarrikkumist toime pannud. Väidetavalt tema poolt öeldud sõnad ei ole üheski maailma keeles ebatsensuursed. Intsidendi toimumise päeval oli provotseerivaks pooleks hoopis kirjavahetuse eest vastutav ametnik, kuna viskas kaebaja poolt kambrist väljastatud kirjad nagu koerale kambrisse tagasi. Vanglaametnik ei tahtnud tema kirju vastu võtta põhjusel, et ümbrikud olid isevalmistatud ja kaebaja palus vanglaametnikul need kinni liimida, kuna kambris puudub liim. Kuna vanglaametnik viskas kirjad kambrisse, ütles kaebaja vanglaametnikule: „Ei ole vaja meiega kui koertega käituda (ne nado sebja vesti s nami kak s sobakami)”.
- Tallinna Vangla palus jätta A. Sarapuu kaebuse rahuldamata. Vanglateenistuse ametnikuga ebaviisakas suhtlemine on vastuolus VangS § 67 p-st 1 ja Tallinna Vangla kodukorra p-st 14.3.7 tulenevate nõuetega. Distsiplinaarmenetlus on läbi viidud kooskõlas menetlusnormidega ning Tallinna Vangla vangistusosakonna juhataja 29.12.2009 käskkiri nr 978-d on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta, vastab vorminõuetele ja ei esine tühise haldusakti tunnuseid.
- Tallinna Halduskohtu 05.10.2010 otsusega jäeti Andres Sarapuu kaebus rahuldamata. Kohtumenetluse piirid määrab ära vaidlustatud haldusakti sisu. Kaebajat karistati distsiplinaarkorras ebaviisakate väljendite kasutamise eest vanglaametniku suhtes. Käesolevas kohtuasjas ei oma tähtsust, millistel asjaoludel A. Sarapuu ärritus T. L. peale ning kes oli selles süüdi. Kohtuistungil selgitas kohus, et kui ta soovib vaidlustada vanglaametnik T. L. toiminguid, tuleb selleks esitada eraldiseisev nõue. Kinnipeetav ei vabane viisaka suhtlemise kohustusest ka juhul, kui vanglaametnik on tema suhtes toime pannud väidetavalt õigusvastase toimingu. Sellises olukorras on kohane esitada kaebus asutusele või ametiisikule, kes teostab vanglaametniku üle teenistuslikku järelevalvet, samuti võib esitada kaebuse õiguskantslerile või halduskohtule. Arvestades vangla julgeoleku tagamise vajadust on äärmiselt oluline, et kinnipeetavatel ei tekiks illusiooni, et nende funktsiooniks vanglas on vanglaametnike „korralekutsumine“. Nii distsiplinaarmenetluse käigus kui kohtumenetluses täiendavalt kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et kaebaja kasutas 17.12.2009 vanglateenistuse ametnik T. L. suhtlemisel sõnu „sobaka" ja „suka". Sarapuu vastupidiseid paljasõnalisi väiteid ei kinnita ükski tõend. Sündmust pealt näinud vanglaametnikud täitsid õiguserikkumise fikseerimisel rutiinseid tööülesandeid ning neil ei olnud mingit põhjust ja huvi kajastada oma ettekannetes asetleidnud sündmusi tegelikult toimunust erinevalt. Vanglaametnike seletused on järjekindlad ja omavahel haakuvad ning kohtuistungil vande all tunnistajatena üle kuulatud Ü. R. ja K. S. ütlused olid detailsed, eluliselt usutavad ja kohtu poolt saadud vahetu mulje järgi täiesti usaldusväärsed. Tõendite kogumis puuduvad vastuolud. Puudub alus kaebaja etteheidetel tunnistajate aususe ja väärtushinnangute suhtes – asja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis annaksid tunnistust või tekitaksid kahtlust valeütluste 2
(4)3-10-355 andmisest nende Eesti riigi ametnike poolt, kelle tööülesanneteks on õiguskorra kaitse. Teiste kogutud tõenditega vastuolus olevad kaebaja väited on ebajärjekindlad ja ilmselt kantud soovist vabaneda vastutusest. Kohtus hakkas kaebaja vaidlustama seda, et „sobaka" ja „suka" on ebaviisakad väljendid ja seda, et tunnistaja Ü. R. keeleoskus ei ole piisav mõistmaks nende sõnade tähendust. Järelikult möönab kaebaja kaudselt ka ise, et neid väljendeid vanglaametniku suhtes ikkagi kasutati, pidades ise väidetavalt neid sõnu „normaalseteks“. Kinnipeetaval on lubamatu kasutada vanglaametniku suhtes sõnu „sobaka" ja „suka". Eestis on nende venekeelsete sõnade tähendus, eriti kasutatuna ärritunult sõnavahetuses, arusaadav kõikidele vene keelt valdavatele inimestele ja kindlasti kõikidele vanglaametnikele, kes on oma töö iseloomu tõttu sunnitud igapäevaselt kokku puutuma venekeelse kriminaalse elemendiga. Vanglaametnikku sõimates väljendite „sobaka" ja „suka" kasutamine on igal juhul ebatsensuurne ja ametniku väärikust alandav. Kirjeldatud teo toimepanemise eest kinnipeetava karistamine distsiplinaarkorras on igati vajalik ja õigustatud nii eri- kui üldpreventiivses mõttes. Vastustaja kaalutlused karistuse määramisel ei ole õigusvastased ning ei välju seadusega vanglale antud kaalutlusõiguse piiridest. Kohtu hinnangul on karistus korrelatsioonis kinnipeetava süü suurusega. Kaebuses ei ole esile toodud ning kohtumenetluses ei ilmnenud asjaolusid, mis seaksid kahtluse alla karistuse liigi ja määra põhjendatuse ega läbiviidud distsiplinaarmenetluse toimingute õigsuse. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
- Andres Sarapuu apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu 05.10.2010 otsus tühistada. Halduskohus on vaidlustatud kohtuotsuses hinnanud asjaolusid ebaobjektiivselt ja mittetäielikult. Eriti väljendub see kohtuotsuse osas, kus kohus hindab kaebaja väited diskrimineerivalt ebajärjekindlateks. Vastustaja töötajaid on põhjendamatult eelistatud, jättes arvestamata, et kaebajal oleks olnud võimalik kasutada tunnistajatena kambrikaaslasi, kuid ta ei teinud seda. Vastustaja on eelistatud olukorras ka põhjusel, et isik, kelle suhtes väidetav rikkumine toimus, ei ela enam Eestis, kuid kohus ei esitanud nõuet tema kohtusse kutsumiseks. Kaebaja taotles videosalvestiste saamist juba vastustajalt, kuid viimane keeldus taotluse rahuldamisest. Kaebaja teavitas sellest ka kohut, kuid kohus sellele ei reageerinud. Diskrimineeriv suhtumine seisneb ka selles, et halduskohtu otsuses on rõhutatud riigiametniku ning nn venekeelse kriminaalelemendi mõistet. Kaebaja ei ole süüdimõistetu ning seega ei saa tegemist olla „kriminaalse elemendiga”. Samuti ei kontrollitud vanglateenistuse ametniku Ü. R. vene keele oskust ega võetud tõlgi hinnangut, kas väidetavalt tema poolt öeldud sõnad on ebatsensuursed.
- Tallinna Vangla palub jätta A. Sarapuu apellatsioonkaebuse rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega ning jäädes halduskohtus esitatud seisukohtade juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata ning menetluskulud jätta kaebaja kanda. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 3
(4)3-10-355
- Kaebaja rõhutas ringkonnakohtule, et ta jääb jätkuvalt seisukoha juurde, et pole talle süüks pandud sõnu kasutanud ning halduskohtus välja toodud väite puhul, et nende sõnade kasutamist ei saa pidada solvavaks, oli tegemist kaebaja alternatiivse väitega juhuks, kui kohus kaebaja esmast positsiooni ei arvesta. Ringkonnakohus nõustub kaebaja selgitusega, kuid leiab, et vaatamata sellele, et halduskohus on leidnud, et kaebaja on möönnud vaidlusaluste väljendite kasutamist vanglaametniku suhtes, ei muuda see halduskohtu otsuse lõppjäreldusi ebaõigeteks. Halduskohus on andnud õigusliku hinnangu muuhulgas ka sellele, kas on tõendamist leidnud nende solvavate sõnade kasutamine kaebaja poolt. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu poolt läbi viidud tõendite analüüsiga. Kohtuistungil kuulati tunnistajatena üle vanglaametnikud Ü. R. ning K. S., kes olid 17.12.2009 aset leidnud intsidendi juures. Mõlemad tunnistajad kinnitasid sõnade „suka“ ja „sobaka“ kasutamist kaebaja poolt T. L. suhtes. Sama nähtub T. L. poolt 17.12.2009 koostatud ettekandest nr
- 31.08.2010 on T. L. kohtule kirjalikult kinnitanud, et jääb ettekandes toodu juurde. Puuduvad tõendid, mis kinnitaksid kaebaja väiteid 17.12.2009 toimunu kohta. Kaebaja on küll viidanud võimalusele kutsuda kambrikaaslased tunnistajaks, kuid pole vastavat taotlust kohtule esitanud, soovides üksnes Ü. R., K. S. ja T. L. tunnistajatena ülekuulamist. Nimetatud taotluse halduskohus rahuldas. Kuigi kohus rahuldas T. L. taotluse mitte tulla tunnistajana istungile, ei ole alust kohtu vastavat otsustust pidada kaebaja õigusi kahjustavaks. Vaidluse asjaolusid arvestades on väheusutav, et T. L. oleks kohtuistungil andnud 17.12.2009 ettekandega vastuolus olevaid ütlusi. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kohtule on esitatud tõendeid üksnes selle kohta, et kaebaja pani 29.12.2009 käskkirjas märgitud distsiplinaarsüüteo toime. Puuduvad põhjused, et pidada esitatud tõendeid ebausaldusväärseteks. Üksnes kaebaja enda väidetega ei ole võimalik esitatud tõendeid ümber lükata. Kaebaja kasuks ei ole võimalik hinnata ka seda, et vangla videosalvestus, mis võiks kajastada 17.12.2009 sündmusi, ei ole säilinud. Vangla on selgitanud, et videole ei salvestata heli, mistõttu ei saaks video olemasolu käesoleva haldusasja lahendamist mõjutada.
- Lugedes tõendatuks, et kaebaja kasutas vanglaametniku suhtes sõnu „sobaka“ ja „suka“, nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et määratud karistus on õiguspärane ning käskkiri antud kaalutlusvigadeta. HKMS § 17 lg 2 alusel loeb ringkonnakohus üldtuntuks ja eraldi tõendamist mittevajavaks, et sõnade „sobaka“ ja „suka“ kasutamine teise inimese suhtes on solvav ning et tegemist on selles kontekstis ebatsensuursete sõnadega. Nimetatud sõnade tähendus on arusaadav kõigile vene keelega kokku puutunud normaalse intellektiga inimestele. Arvestades, et kaebaja on kinnitanud vene keele head oskamist ning kohus ei kahtle kaebaja normaalses vaimses arengus, puudub vajadus asuda neid sõnu käesolevas otsuses tõlkima ning nende täpset tähendust analüüsima. Kaebaja väited, et sõnadel „sobaka“ ja „suka“ võib olla mõnes muus keeles mittesolvav tähendus, on kunstlikud ning pole tõsiseltvõetavad. Kaire Pikamäe Viive Ligi Oliver Kask 4
(4)