TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS poolte kompromissi kinnitamise ja haldusasjas menetluse lõpetamise kohta Kohtuasja number 3-11-935 Määruse kuupäev 18.07.2011 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Maire Rästa kaebus Lõuna Pensioniameti pensionikomisjoni 30.03.
- a otsusele nr 25
- Kinnitada alljärgnev Lõuna Pensioniameti ja Maire Rästa vaheline kompromiss: Resolutsioon 1.1 Maire Rästa kohustub tasuma 93,95 eurot ühe aasta jooksul alates kompromissi Tartu Halduskohtu määrusega kinnitamisest. 1.2 Võlgnevuse tasumine toimub igakuise võrdse maksena otsekorralduslepingu alusel Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või 221023778606 Swedbankis, viitenumber
- Lõpetada haldusasjas nr 3-11-935 menetlus. Edasikaebamise kord
- Määruse ärakiri saata menetlusosalistele. Määrusele võib esitada 30 päeva jooksul määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu, arvates määruse kätteandmisest. Asja menetluse käik
- Lõuna Pensioniameti Pärnu büroo 07.03.
- a teates nr 26.P38-1/15 teavitati Maire Rästat, et elatisabi seaduse § 10 lg 1 alusel on riigile 02.07.2010 üle läinud elatisnõue Maire Rästa vastu ajavahemiku eest 28.05.2010 kuni 25.08.2010 summas 93,95 eurot ning tehti ettepanek rahuldada riigile üleläinud elatisnõue kohtuasjas nr 2-10-23931 tehtud kohtulahendi alusel. 29.07.2010 esitas Maire Rästa ülalnimetatud teate peale vaide. Lõuna Pensioniameti pensionikomisjoni 30.03.
- a otsusega nr 25 jäeti Maire Rästa vaie rahuldamata. Pensioniamet leidis, tuginedes elatisabi seaduse (ElatisAS ) § 9 lg-le 3, et väljamakstud elatisabi kuulub sissenõudmisele võlgnikult, kuna elatisabi määramiseks antud asjas olid kõik tingimused täidetud, samuti ei olnud asjas jõustunud kohtuotsust, mille kohaselt võlgnik ei ole kohustatud elatist maksma.
- 13.04.2011 registreeriti Tartu Halduskohtus Maire Rästa kaebus Lõuna Pensioniameti pensionikomisjoni 30.03.
- a otsusele nr
- Kaebaja palus määrata endale esindaja riigi õigusabi korras, kuna ta ei ole võimeline oma tervisliku seisundi tõttu asju ajama ega kohtusse ilmuma. Kaebusele lisatud tõenditest nähtuvalt on Maire Rästal tuvastatud raske puue, mis piirab tema igapäevast tegutsemist ja ühiskonnaelus osalemist, puudest tulenevate takistuste vähendamiseks on tal vähemalt kord kuus tehtavad kulutused ravimitele, transpordile, abivahendite kasutamisele, majapidamisele ja kommunikatsioonivahendite kasutamisele. Maire Rästa on 80% ulatuses töövõimetu.
- Tartu Halduskohtu 05.05.2011 määrusega määrati M. Rästale riigi õigusabi kaebaja esindamiseks halduskohtumenetluses ja kaebuse koostamiseks.
- 14.07.2011 esitasid kaebaja esindaja advokaat Valli Murde ja Lõuna Pensioniameti Pärnu büroo esindaja Tiina Männik Tartu Halduskohtule kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada. Kompromissi tingimused on järgmised:
- Maire Rästa tunnistab võlgnevust summas 93,95 eurot.
- Maire Rästa kohustub tasuma kompromissi p-s 1 märgitud summa ühe aasta jooksul alates kompromissi Tartu Halduskohtu määrusega kinnitamisest.
- Võlgnevuse tasumine toimub igakuise võrdse maksena otsekorralduslepingu alusel Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või 221023778606 Swedbankis, viitenumber
- Menetlusosalised kinnitavad, et sõlmitud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita.
- Menetlusosalised on teadlikud kompromissi sõlmimise ja sellega menetluse lõpetamise tagajärgedest.
- Menetlusosalised kinnitavad, et on teadlikud, et kompromissi kinnitamisel kohtu poolt jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.
- Menetlusosalised esitavad kompromissi allkirjastatult kohtule ning paluvad see kinnitada määrusega, millega ühtlasi lõpetada haldusasja nr 3-11-935 menetlus. 2 Kohtu seisukoht
- Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 21 lg 3 sätestab, et menetlusosalised võivad kuni asja läbivaatamise lõpetamiseni kohtuistungil või kirjalikus menetluses täiendavate taotluste ja tõendite esitamise tähtpäeva möödumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on seisukohal, et menetlusosaliste poolt kohtule esitatud kompromiss ei ole vastuolus seadusega, heade kommetega ega riku olulist avalikku huvi, mille tõttu esineb seaduses nimetatud alus kompromissi kinnitamiseks. HKMS § 92 lg 6 lause 2 kohaselt kui menetlusosalised ei ole kompromissi sõlmides kohtukulude jaotamises kokku leppinud, jäävad kohtukulud menetlusosaliste kanda. Menetlusosalised on kinnitanud, et nad on menetluskulude nende kanda jäämisest teadlikud. HKMS § 21 lg 5 kohaselt kinnitab kohus kompromissi määrusega, millega lõpetab asja menetluse HKMS § 24 lg 1 p 3 alusel. Roby Koik kohtunik 3