3-11-1666/1

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS riigi õigusabi taotluse läbivaatamise kohta Kohtuasja number 3-11-1666 Määruse kuupäev 05.07.2011 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Dmitri Dmitritšenko taotlus riigi õigusabi saamiseks kaebuse koostamisel Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Jätta rahuldamata Dmitri Dmitritšenko taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks haldusasjas nr 311-
3. Määrus koos tõlkega vene keelde edastada riigi õigusabi taotlejale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Asjaolud ja kohtu seisukoht
4. 05.07.2011 saabus Tartu Halduskohtusse Dmitri Dmitritšenko taotlus riigi õigusabi saamiseks kaebuse koostamisel. Taotluse kohaselt sundisid Tartu Vangla ametnikud 02.06.2011 kaebajat kirjutama avaldust, mille kohaselt ei soovi kaebaja viibida avatud sektoris, kuna kardab teiste kinnipeetavate poolset kättemaksu. Kaebaja väitel on ta korduvalt avaldanud soovi nii suuliselt kui kirjalikult saada teada, milline kinnipeetav teda ohustab, kuid ei ole saanud vastust. Kaebaja soovib viibida avatud sektoris, mitte kambris nr 69, kuna ta ei ole kedagi ähvardanud ega kellelegi halba soovinud. D. Dmitritšenko palub määrata endale riigi kulul advokaat, kes aitaks tal koostada kohtule korrektne kaebus, kuna kaebajal endal puudub selleks oskus. 1
5. Juhindudes riigi õigusabi seadusest (RÕS) võib kohus isiku taotlusel vabastada ta täielikult või osaliselt õigusabikulude eest tasumisest ja kanda õigusabikulud riigi arvele, kui kohus leiab, et isik on maksejõuetu. Samas sätestab RÕS § 7 lg 1 juhtumid, mil riigi õigusabi ei anta. Kohus leiab, et D. Dmitritšenko taotlus riigi õigusabi saamiseks ei kuulu rahuldamisele RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel, kuna taotluse esitaja on kõnealuses vaidluses võimeline ise kaitsma oma õigusi. D. Dmitritšenko on esitanud kohtule selgelt sõnastatud probleemi kirjelduse, mis võimaldab eeldada, et vaidluse sisu ei ole keerukas ning kaebaja on suuteline koostama ise halduskohtus menetletava kaebuse. Kohus märgib, et halduskohtumenetluses kehtib uurimisprintsiip, millest tulenevalt on halduskohtul ülesanne selgitada välja kaebaja tegelik tahe ja anda talle vajadusel võimalus oma kaebuse täpsustamiseks, samuti võimaldada kaebajal esitada tema eesmärkide saavutamiseks võimalikult tõhusaid nõudeid ning nõuda vajadusel välja asja lahendamiseks olulised tõendid. Uurimisprintsiibi tõttu ei ole kohus seotud protsessiosaliste väidetega. Uurimisprintsiibi eesmärk on kaitsta isikute subjektiivseid avalikke õigusi ja avalikku huvi sõltumata protsessiosaliste õiguslikest teadmistest ja materiaalsetest võimalustest õigusabi hankimisel, nagu on rõhutatud Riigikohtu 16.10.2002 määruses haldusasjas nr 33-1-41-
6. Halduskohtumenetluse seadustik ei nõua kaebuses õiguslike põhjenduste esitamist ning kohaldamisele kuuluva seaduse otsib kohus. Kuigi riigi õigusabi saamise esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks on taotleja maksejõuetus, on kohtupraktikas asutud seisukohale, et kui kohus teeb taotluse põhjal kindlaks RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud aluse, ei pea kohus enam hindama taotleja majanduslikku seisundit vastavalt sama seaduse §-le 6 lg 1 (nt Tallinna Ringkonnakohtu 17.11.2005 määrus asjas nr 2-3/1021/05). Kuna kohus leiab, et esineb RÕS § 7 lg 1 p 1 kohane alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis antud juhul puudub vajadus taotleja majandusliku seisundi hindamiseks ja maksejõuetuse kindlakstegemiseks.
7. Arvestades eeltoodut ning juhindudes HKMS §-st 94, TsMS § 180 lg 4 ning RÕS § 7 lg 1 p-st 1 jätab kohus riigi õigusabi taotluse isiku esindamiseks halduskohtumenetluses rahuldamata. Roby Koik kohtunik 2 3