lg kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale ,milles ta oleks olnud ,kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
Sama seaduse § 128 lg 5 alusel mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Riigikohus oma lahendis 3-2-1-1-01 on asunud seisukohale, et mittevaraline kahju on ka isiku heaolu langus, mis on tingitud piirangutest isiku tegevuses ning elukorralduses. Antud juhul isiku heaolu langus kajastub selles, et tema kasutada olevad materiaalsed vahendid oma elu korraldamiseks jäid piiratuks, kuna ta invaliidsuse tõttu ei saanud tööd teha. Materiaalsete vahendite puuduse on hageja esindaja summaliselt välja arvutanud ning sisustanud heaolu languse puuduolevate vahendite summalise näitajaga. Kohus leiab , et heaolu langus on seotud nii vahendite puudumisega ,mille saamine oli enne liiklusõnnetust tavapärane kui ka isiku füüsilise ja hingelise valu paratamatu talumiskohustusega. Kui enne õnnetust oli hageja omades kõrgharidust ja temale vastavat töötahet võimeline töötama vastutusrikastel ametikohtadel(konkureeris nt. Narva Haigla personalijuhi kohale, tl 17) ,siis peale õnnetust tema füüsilised ja psüühilised kannatused on viinud selleni ,mida kirjeldab 22.märtsi 2011 kohtuistungil tunnistaja N. P.(tl 208).Tema tunnistuse kohaselt hageja on muutunud, tal on vahetevahel ebaadekvaatsed reaktsioonid. Tal on töö leidmisega raskusi. Ta oli varem sportlik inimene, praegu ei ole. Tal ei olnud tervisega probleeme varem, nüüd on. Perekonnas ei võeta teda enam tõsiselt jne. Hageja enda kaassüüd liiklusõnnetuses kannatada saamises ükski kohus tuvastanud ei ole. Ülaltoodut arvesse võttes kohus leiab , et moraalse kahju hüvitamiseks tuleb kostjal tasuda hagejale peale vanglast vabanemist kokku 9586,75 eurot ( 150 000 krooni ),mis on arvestuslikult väiksem summa kui tema heaolu langusega tekitatud võimalik arvestuslik summa. Kohus arvestab , et kostjal on ka ülalpeetav, kellele ta peab igakuiselt elatist maksma. Ehituse erialal tööd otsides ja leides on kostjal võimalik teenida vähemalt vabariigi keskmist palka, millega ta suudab elatada nii ennast ,oma järeletulijat kui tasuda ka võlgasid. Väljamõistetava summa kogusuurusest oleneb ka igakuiste väljamõistetavate summade suurus, mistõttu kohus ei ole seotud poolte poolt kokku lepitud ajaperioodidega, vaid peab arvestama, et kohustuse täitmine kostja poolt oleks igakuiselt reaalselt täidetav ning hagejale vastuvõetav. Kohus kohustab kostjat tasuma alates kolmandast kuust peale vabanemist , so alates maikuust 2012 R. V.ile igakuiselt kuni aprillini (kaasa arvatud)2017 summa 159.79 eurot kuus. Tuginedes EV Põhiseaduse § 25 ,
2 kohus rahuldab hagi . Menetluskulud Hageja menetluskulud jäävad kostja kanda tuginedes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1,mille kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kostja menetluskulud jäävad kostja kanda . Tuginedes Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p.11 riigilõivu ei võeta kehavigastuse või muu terviserikkega tekitatud kahju hüvitamise hagi läbivaatamise eest . Hagejal õigus esitada kohtule tema poolt hagi menetlemiseks tasutud riigilõivu tagastamise taotlus. Tuginedes TsMS § 174 lg. 1 menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kostja esindaja on menetluskulude aruande kohtule esitanud. Kohtunik Marge Tamme
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.