3-11-947/8

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-947 Otsuse kuupäev 29.07.2011 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Oleg Dalibuk´i kaebus Tartu Vangla 18.02.2011.a käskkirja nr 1-4/489 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimaseks päevaks on 29.08.2011.a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tartu Vangla peaspetsialist – üksuse juhi 18.02.2011.a käskkirjaga nr 1-4/489 karistati kinnipeetav Oleg Dalibuki kartserisse paigutamisega viieks ööpäevaks, mille täitmine lükati edasi 6-kuulise katseajaga. Karistus määrati kaebajale seetõttu, et ta 19.01.2011.a kell 20:10 ei allunud vanglateenistuse ametniku korraldusele võtta tualettruumi põrandalt ära sinna kaltsuna laotatud käterätik. 02.03.2011.a esitas Oleg Dalibuk vaide Tartu Vangla 18.02.2011.a käskkirja nr 1-4/489 vaidlustamiseks. 17.03.2011.a vanglale esitatud vastuses täpsustas vaide esitaja, et soovib distsiplinaarkaristuse tühistamist. Tartu Vangla 12.04.2011.a vaideotsusega nr E5 131-4 jäeti O. Dalibuki 02.03.2011.a esitatud vaie rahuldamata. 14.04.2011.a saabus Tartu Halduskohtusse Oleg Dalibuki kaebus Tartu Vangla 18.02.2011.a käskkirja nr 1-4/489 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 03.05.2011.a kohtumäärusega vabastati O. Dalibuk riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel ning kaebus Tartu Vangla 18.02.2011.a käskkirja nr 1-4/489 tühistamiseks võeti menetlusse. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Kaebuse kohaselt tekkis kinnipeetav Oleg Dalibukil 19.01.2011.a õhtuse loenduse ajal konflikt valvur A. Kudrjavtseviga põrandal asuva põrandalapi pärast. Kaebaja märgib, et kambris ei ole põrandalapi jaoks kindlat kohta. Ta leiab, et tualettruum sobib selleks täiesti, kuid valvur ütles, et see ei ole õige koht, sest hoopis kraanikauss on koht, kus põrandalapp peab olema. Kaebuse esitaja keeldus põrandalappi kraanikaussi panemast, sest ta peseb ennast selles. Kaebajat karistati seetõttu tingimisi viieks ööpäevaks kartserisse paigutamisega ning ta ei ole sellega nõus ja palub, et kohus tühistaks Tartu Vangla 18.02.2011.a käskkirja nr 1-4/489. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Tartu Vangla on seisukohal, et Oleg Dalibuki poolt esitatud kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Tartu Vangla jättis 12.04.2011.a vaideotsusega E5 131-4 kaebuse esitaja vaide 18.02.2011.a käskkirja nr 1-4/489 kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata ja leidis, et käskkirja andmine oli õiguspärane. Tartu Vangla jääb nimetatud vaideotsuses märgitud seisukohtade juurde. Kaebuse esitaja leiab, et kambris ei ole põrandalapi jaoks ette nähtud kindlat kohta ja vanglateenistuse ametniku korralduse jättis tema täitmata põhjusel, et valvuri sõnade kohaselt tuleb hoida põrandalappi kraanikausis. Tartu Vangla kodukorra (TVK) p 7.2.17 kohaselt on kinni peetaval isikul keelatud kasutada tekke, linasid, käterätikuid ja muud laudlinade, põrandakatete või kardinatena. Vaidlust ei ole selle üle, et 19.01.2011.a kella 20.10 paiku oli kaebuse esitaja elukambris WC-ruumis põrandal sinna laotatud käterätik. Lapi hoidmist põrandal elukambri WC-ruumis ei eita kaebuse esitaja menetluse käigus antud seletustes, esitatud vaides ega ka kohtule esitatud kaebuses. Tartu Vanglas on kinni peetavatel isikutel lubatud hoida põrandalappe kraanikausi äravoolutorul või radiaatori torul. Valvur A. Kudrjavtsevi 19.01.2011.a ettekandest nähtuvalt oli kaebuse esitajal käterätik laotatud WCpõrandale, mis on käsitletav põrandakattena. Seega käteräti põrandale laotamisega rikkus kaebuse esitaja TVK p 7.2.17 sätteid. Valvur A. Kudrjavtsevi ettekandest nähtub, et kaebuse esitajale anti korraldus käterätt põrandalt ära võtta ning kaebuse esitaja temale antud korraldust ei täitnud. Korralduse andmist ja selle täitmata jätmist kinnitab ka valvuri E. Pritsi 19.01.2011.a ettekanne. Kaebuse esitaja ei eita, et jättis korralduse täitmata, kuid põhjendab seda valvuri seletustega, et põrandalapp tuleb panna kraanikaussi. Valvurite ettekannetest ei nähtu, kas kaebuse esitajale anti ka soovitusi kuhu põrandalapp paigutada. Tulenevalt Riigikohtu 01.03.2007.a otsusest haldusasjas nr 3-3-1-103-061 on kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine õigustatud ainult juhul, kui korraldus vastab tühise haldusakti tunnustele ning tühisus on ilmselge. Valvur A. Kudrjavtsevi korraldus ei vastanud tühise haldusakti tunnustele – sellest nähtus korralduse andnud haldusorgan ning korraldus oli antud pädeva haldusorgani poolt, korraldusest nähtus adressaat (kaebuse esitaja) ja see ei kohustanud toime panema õigusrikkumist. Samuti selgusid korraldusest õigused ja kohustused (põrandale laotatud käterätik tuli maas ära võtta) ja see kohustus ei olnud vastukäiv ega objektiivsetel põhjustel täidetamatu. Seega lasus kaebuse esitajal kohustus temale antud korraldus täita sõltumata teistsugusest arusaamast korralduse põhjendatusest või õiguspärasusest. 2 Kaebuse esitaja selline väide, et temal soovitati lapp panna kraanikaussi, ei ole usutav. Kuna põrandalapi hoidmine kraanikausi äravoolutorul on lubatud, on tõenäoline, et valvur selgitas võimalust hoida lappi just seal, mitte aga kraanikausis. Isegi kui valvur soovitas asetada lapp kraanikaussi, oli kaebuse esitajal võimalik seda teha asetades lapp kraanikausi äärele rippuma. Ettekannete kohaselt oli korralduse sisuks, mis kuulus täitmisele, põrandalapi maast äravõtmine, mitte selle asetamine konkreetsesse kohta. Seega korraldust, mil viisil korraldus täita tuleb, kaebuse esitajale ei antud ja kaebuse esitajal oli võimalik korraldus täita sõltumata võimalikest soovitustest endale vastuvõetaval viisil ehk asetada lapp elukambri radiaatori torule või kraanikausi äravoolutorule. Seega ei anna kaebuse esitaja väited alust vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamiseks. Pigem nähtub kaebuse esitaja seletuskirjast, et korralduse täitmata jätmise põhjuseks ei olnud mitte rahulolematus valvuri väidetava soovitusega, vaid asjaolu, et kaebuse esitajast oluliselt noorem valvur andis temale korralduse. Selgituses kaebuse esitaja kirjutab, kuidas tema jaoks on ebameeldiv poole noorema mehe poolt käskude andmine, mida ise ei suuda selgitada. Kaebuse esitajal on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust, millest kahel korral on kaebuse esitajat karistatud korraldusele allumatuse eest. Seega näitab kaebuse esitaja varasem käitumine, et temal on raskusi antud korralduste täitmisega. Vastustaja palub jätta kinnipeetava Oleg Dalibuki kaebuse Tartu Vangla 18.02.2011.a käskkirja 14/489 tühistamiseks rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Tartu Vangla 18.02.2011.a käskkirjaga nr 1-4/489 on kaebajat karistatud kartserisse paigutamisega viieks ööpäevaks Tartu Vangla kodukorra punktide 7.2.17 ja 7.1.1 süülise rikkumise eest. Karistuse täideviimine oli edasi lükatud 6-kuulise katseajaga, eeldusel, et kinnipeetav ei pane katseajal toime uut rikkumist. Rikkumine seisnes selles, et kaebaja ei allunud 19.01.2011.a kell 20:00 vanglaametniku seaduslikule korraldusele võtta ära kambri nr 117 tualettruumi põrandalt sinna kaltsuna laotatud käterätik. Kaebaja ei eita, et ta ei täitnud vanglaametniku korraldust võtta ära kambri nr 117 tualettruumi põrandalt põrandalapp (kaltsust käterätik). Kaebaja seletas, et valvuri korralduse jättis ta täitmata põhjusel, et valvuri sõnade kohaselt tuleb põrandalappi hoida kraanikausis, kuid tema ei ole sellega nõus. Seega ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja ei täitnud vanglaametniku korraldust. Kaebaja kirjutab oma kaebuses, et „minul tekkis konflikt valvur Andrus Kudrjavtseviga põrandalapi pärast. Kambris ei ole põrandalapi jaoks kindlat kohta, tualettruum sobib selleks täiesti, kuid valvur ütles, et see ei ole õige koht, et hoopis kraanikauss on koht, kus põrandalapp peab olema (valvuri arvates), kuid ma keeldusin põrandalappi kraanikaussi panemast, kuna ma pesen ennast selles. Selle eest karistati mind 5-ööpäevase kartsaga tingimisi, kuid mina ei ole sellega nõus ja palun see otsus täielikult tühistada“. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et teda karistati vaidlustava käskkirjaga selle eest, et ta keeldus põrandalappi kraanikaussi panemast. 18.02.2011.a käskkirja nr 1-4/489 kohaselt on kaebajat karistatud selle eest, et ta „ei allunud vanglaametniku seaduslikule korraldusele võtta ära kambri nr 117 tualettruumi põrandalt sinna kaltsuna laotatud käterätik“ (t.l 42). Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et tal oli õigus jätta korraldus täitmata, kuna spetsiaalset kohta põrandalapi jaoks ei ole kindlaks määratud ja isegi valvur ei teadnud, kuhu tuleb see lapp panna. Seetõttu leiab kaebaja, et tema karistamine on ebaõiglane. 3 Käesoleva kaebuse raames menetleb kohus Tartu Vangla 18.02.2011.a käskkirja nr 1-4/489 tühistamise nõuet, aga mitte seda, kus tuleb hoida põrandalappi. TVK p 7.2.17 kohaselt on kinni peetaval isikul keelatud kasutada tekke, linasid, käterätikuid ja muud laudlinade, põrandakatete või kardinatena. Vastustaja vastusega ja vaideotsusega on kindlaks tehtud, et kinnipeetavatel on lubatud põrandalappe hoida kraanikausi all asuval äravoolutorul või kambris radiaatoritorul. Valvur A. Kudrjavtsevi 19.01.2011.a ettekandest nähtub, et kaebaja hoidis WC põrandale laotatuna käterätikut. Põrandale laotatud käterätik on käsitletav põrandakattena ning põrandakatete kasutamine on kinnipeetavatel keelatud. Asjaolu, et käterätik asus põrandakattena kõige tagumises nurgas, ei muuda seda lubatavaks. Põrandakatete kasutamine takistab vanglaametnikel järelevalve teostamist, kuna põranda katmine takistab visuaalsel vaatlusel kambri seisukorra tuvastamist. TVK p 7.1.1 kohaselt on kinni peetav isik kohustatud täitma vangistusseadust, vangla sisekorraeeskirja, kodukorda ja muid õigusakte ning alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Nimetatud säte kordab vangistusseaduse § 67 p 1 tulenevat kohustust. Valvur A. Kudrjavtsevi 19.01.2011.a ettekandest nähtub, et ta andis kaebajale korralduse käterätik (põrandalapp) ära võtta. Korraldust andis ta korduvalt. Kinnipeetav keeldus seda täitmast (t.l 32). Valvur E. Prits kirjutab ettekandes, et A. Kudrjavtsev andis kaebajale korralduse võtta käterätik põrandalt ära, kuid kinnipeetav isik ei allunud korraldusele (t.l 31 pöördel). Riigikohus on oma 01.03.2007.a lahendis nr 3-3-1-103-06 leidnud, et kinnipeetava arusaam seadusest ja sellega seonduv arusaam vanglaametniku korralduse seadusevastasusest ei anna kinnipeetavale õigust korralduse täitmisest keelduda. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui korraldus vastab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg-s 2 nimetatud tühise haldusakti tunnustele ja tühisus on ilmselge. Kaebajale antud korraldus ei vasta HMS § 63 lg-s 2 nimetatud tunnustele, seega ei olnud õigustatud korralduse täitmata jätmine ning korraldusele mitte allumisega pani kaebaja toime distsipliinirikkumise, mille eest võis karistada distsiplinaarkorras. Kohus leiab, et vaidlustatav haldusakt on motiveeritud ja karistuse määr on põhjendatud. Vaidlustatav käskkiri on õiguspärane, antud pädeva haldusorgani poolt kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, on proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele ja selle tühistamiseks puudub alus. Ülaltoodu alusel ja juhindudes halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6, jätab kohus kaebuse rahuldamata. Tamara Hristoforova kohtunik 4