TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-670 Otsuse kuupäev 29.07.2011 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi J.I. kaebus Harku ja Murru Vangla toimingu (kaebaja poolt 11.01.2011 esitatud vaide tähtaegselt läbivaatamata jätmine ja vaidele vastamise tähtaja pikendamisest mitteteatamine) õigusvastasuse tuvastamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 12.07.2011, kirjalik menetlus Resolutsioon Rahuldada J.I. kaebus osaliselt ja tunnistada õigusvastaseks Harku ja Murru Vangla toiming seonduvalt kaebaja 11.01.2011 esitatud vaide läbivaatamise tähtaja rikkumisega. Muus osas jätta kaebus rahuldamata. Mõista välja Harku ja Murru Vanglalt riigituludesse riigilõiv 7,98 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 29.08.2010 Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolude kirjeldus 30.12.2010 esitas kinnipeetav J.I. Murru Vangla direktorile taotluse, et Murru Vangla väljastaks talle koopiad individuaalsest täitmiskavast ja riskihindamisest alates 2007 kuni
- Kaebaja soovis ka koopiat riskihindamisest, mis tehti Tartu Vanglas. Koopiate vajadust põhjendas kinnipeetav sooviga neid lugeda ja nende põhjal esitada kohtusse kaebus. 05.01.2011 kirjaga nr. 6-10/2431-1 jättis Murru Vangla J.I. nõude rahuldamata põhjusel, et riskihindamise kohta puuduvad paberkandjal andmed ning kinnipeetute registri andmed on ette nähtud üksnes ametialaseks kasutamiseks. Kaebajale väljastati koopiad individuaalsetest täitmiskavadest. 11.01.2011 esitas J.I. vaide Murru Vanglale, mis registreeriti 13.01.2011 nr. 5-3/6, kuna J. I. ei nõustunud Murru Vangla vastusega 05.01.2011 nr. 6-10/2431-
- Vaideotsusega 28.02.2011 nr. 5-3/30 on kaebaja vaie läbi vaadatud ja jäetud rahuldamata. Kaebaja on pöördunud kohtu poole ning leidnud, et vangla ei ole õiguspäraselt käitunud ning on tema vaide läbi vaadanud 17 päeva hiljem ning on seega rikkunud vaide vastamise tähtaega, kuna vaie tuleb läbi vaadata 30 päeva jooksul, arvates vaide esitamisest. Samuti leiab kaebaja, et vangla ei ole õiguspäraselt käitunud ega kaebajale teavitatud , et asja menetlus venib ning pole palutud ka aja pikendust. Kaebaja märgib, et vanglaametnik Ave Vill tegi temale iseloomustuse, kus on väljendanud valeinfot, kuna kaebaja väidete kohaselt kannab A. Vill kaebaja suhtes isiklikku viha, kuna kaebaja on vanglaametniku peale esitanud mitmeid kaebusi. Kaebaja taotleb kohtult vangla trahvimist seonduvalt sellega, et 17 päevase hilinemisega on tehtud vaideotsus ning kaebajale ei ole teatatud vastamise tähtaja pikenemisest, kaebaja vaidlustas ka riskihindamistoiminguid ja taotles uue riskihindamise tegemist. Kaebaja on seisukohal, et ka vanglal tuleb täita seadust ning arvestada seadusega ettenähtud tähtaegu. Kohus on kohtumäärusega 10.05.2011 võtnud menetlusse kaebuse nõude Harku ja Murru Vangla toimingule (kaebaja poolt 11.01.2011 esitatud vaide tähtaegselt läbivaatamata jätmine ja vaidele vastamise tähtaja pikendamisest mitteteatamine ja kaebajalt aja pikenduse mitteküsimine) ning tagastanud kaebuse riskihindamise toimingule ning riskihindamise tegemiseks kohustamise nõudes HKMS § 11 lg 31 p. 1 alusel. Kaebaja ei ole kaebuse nõude tagastamise osas määruskaebust esitanud ja teatab kohtule 16.05.2011, et nõustub kohtu seisukohtadega. Kaebaja on küll esitanud 13.03.2011 vaide riskihindamise koostamise toimingule, vaidlustades seda, kas kontaktisik A. Vill oli õige isik temale riskihindamist koostama, kuid ei ole vaides esinevaid puudusi kõrvaldanud ning vaie on tagastatud 05.04.2011 nr. 5-3/37-3 „Vaide tagastamine“ otsustusega. Arvates 15.01.2011 on Muru Vangla uueks nimeks Harku ja Murru Vangla, seega on vaide lahendajaks ja kohtus vastustajaks tunnistatud Harku ja Murru Vangla. Vastustaja seisukohalt tuleb jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja möönab, et hilines vaideotsusega ning kaebaja ees on võimalike ebamugavuste pärast ka vabandatud. Samas on vaideotsuse viibimise põhjused juba kõrvaldatud ning hilisemalt on kaebaja poolt esitatud vaided saanud õigeaegsed otsused. Lisaks on oluline märkida, et vaideotsusega hilinemine oli 15 kalendripäeva mitte 17 nagu väidab kaebaja. Kaebusest ei selgu, mis on tuvastamiskaebuse eesmärk. Kaebuses väljatoodud taotlust vaideorgani trahvimiseks vaideotsusega viivitamise eest, esitada ei saa ning muid selgeid ja menetletavaid taotlusi kaebaja esitanud ei ole. Kaebaja ei ole selgitanud kuidas vaidlusalune toiming tema õigusi rikkus ning kuidas õigusvastasuse tuvastamine tema õigusi mõjutab kuna arvestades vaide eset, siis ei saanud vaideotsusega viibimine tuua kaebuse esitajale kaasa mingeid tagajärgi. Riigikohtu Halduskolleegium on lahendis 3-3-1-4-10 asunud seisukohale, et õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamine eeldab, et isikul oleks sellise nõude esitamisel piisav põhjendatud huvi, mis väljendub lõppastmes teatud soodustuse, hüve või kasu omandamises. Selliseks huviks võib kohtupraktika kohaselt olla nii halduse poolt tekitatud kahju hüvitamise soov kui ka preventiivne huvi, vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes. Kuna J.I. poolt esitatud kaebuse eesmärk ning põhjendatud huvi on selgusetu ning kaebaja õigusi ei ole sellisel määral riivatud, et see tooks kaasa õigusvastase tagajärje, tuleks kaebus J.I. tagastada. Kohtu seisukohad: Kohus, asub seisukohale, et kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt ja seda alljärgnevatel asjaoludel: Kohus võttis menetlusse Harku ja Murru Vangla peale esitatud kaebuse, milles kaebuse esitaja ei ole rahul asjaoluga, et vangla on kaebaja vaide läbi vaadanud kaebaja väidete kohaselt 17 päevase hilinemisega ning kaebaja leiab, et see ei ole õiguspärane, samas avaldab kaebaja pahameelt, et vangla ei ole palunud ka asja läbivaatamise tähtaja pikendamist ega talle sellest teatanud. Kaebaja on taotlenud ka vangla trahvimist selle eest , et vaiet pole tähtaegselt läbi vaadatud. Tulenevalt Vangistusseaduse § 11 lg 7 kohaselt tuleb vanglas vaie lahendada 30 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest vaide läbivaatavale haldusorganile. Antud juhul on vaie edastatud 11.01.2011 ning vaie on registreeritud vanglas 13.01.2011 ja vaie on läbi vaadatud 28.02.2011 (vaideotsus nr. 5-3/30), seega 17 päevase hilinemisega, mis on ilmne vaide läbivaatamise tähtaja rikkumine. Kaebaja ei ole taotlenud otseselt nimetatud toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist, kuid märgib, et ka vanglal tuleks seadusega sätestatud tähtaegu järgida ning asjaolu, et ta ei saanud 30 päeva jooksul vastust, peab kaebaja seda seadusevastaseks ning samuti seda, et vangla ei teavitanud teda, et vaide vastamisega läheb kauem aega. Kaebaja on märkinud, et vastustaja mitteõigeaegne vaide lahendamine tõi kaasa kriminaalhooldajale valede andmete esitamise, mis mõjutas kaebaja elektroonilise valve all vabanemist. Kohus märgib, et halduskohus ei ole seotud kaebuse sõnastusega vaid vaatab kaebuse läbi kaebuses soovitud ulatuses (HKMS § 19 lg 7) ning seega saab kohus märkida, et tunnistab vangla toimingu - vaide mittetähtaegse läbivaatamise õigusvastaseks ning rahuldab selles osas kaebuse nõude. Põhjendatud huviks saab kaebajal olla preventiivne huvi, et edaspidi vaataks vangla läbi kaebaja vaideid tähtaegselt. Mis puudutab kaebajale vaide läbivaatamise tähtaja pikendamisest mitteteavitamist, on kohus seisukohal, et Vangistusseadus ei näe ette kinnipeetavale vaide läbivaatamise tähtaja pikendamisest teavitamist, mistõttu ei saa ka mitteteavitamist õigusvastaseks pidada, kuigi Haldusmenetluse seaduse § 84 lg 2 näeb ette võimaluse, et kui vaiet on vajalik täiendavalt uurida, võib vaiet läbivaatav haldusorgan vaide läbivaatamise tähtaega pikendada ning tähtaja pikendamisest tuleb vaide esitajat kirjalikult teavitada. Vastustaja on möönanud, et hilines vaideotsusele vastamisega ning kaebaja ees on võimalike ebamugavuste pärast ka vabandatud. Samas on vaideotsuse viibimise põhjused juba kõrvaldatud ning hilisemalt on kaebaja poolt esitatud vaided saanud õigeaegsed otsused. Samas on vangla rõhutanud, et vaidemenetluses hindas direktor seda, kas vangistusosakond käitus õiguspäraselt kui keeldus J. I. riskihindamise koopiat väljastamast ning vaide esitamise ajaks oli J. I. suhtes tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamise menetlus lõppenud. Elektroonilise järelevalve all ennetähtaegse vabanemise otsustamiseks koostatud iseloomustus kinnitati 05.08.2010, kriminaalhooldaja koostas oma hinnangu 07.09.2010 ning Ringkonnakohtu määrus jõustus 03.11.2010, uute materjalide ettevalmistamisega alustatakse Tartu Vanglas 2011 novembris. Kaebaja taotlus - trahvida vastustajat vaideotsuse läbivaatamise tähtaja rikkumise tõttu kaebaja esitada ei saa, kuna see ei ole kooskõlas Halduskohtumenetluse seaduse sätetega. HKMS § 100 alusel saab kohus trahvida ja vastutusele võtta kohtu korralduse täitmata jätmise eest. Kohus saab antud asjas tuvastada , kas vaide läbivaatamisel on vangla rikkunud vaidemenetluse lävivaatamise tähtaega ning asub seisukohale, et kuna vaideotsusega on vaie läbi vaadatud 17 päevase hilinemisega, on vangla rikkunud vaide läbivaatamise tähtaega kaebaja suhtes , mida vangla ka ise möönab. (Vaie on esitatud 11.01.2011 ning vaideotsus on tehtud 28.02.2011) Kohus loeb siiski kaebajal põhjendatud huvi aluseks esitatud tuvastamiskaebuse puhul asjaolu, et ka edaspidi vangla vaataks kaebaja vaided läbi tähtaegselt. Eeltoodut arvesse võttes rahuldab kohus kaebus osas, mis puudutab vaide mittetähtaegset menetlemist ja tunnistab õigusvastaseks vangla poolt vaide läbivaatamise tähtaja rikkumise. Muus osas jääb kaebus rahuldamata. Kohus lähtub asja menetlemisel HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p. 3 ning HKMS § 26 lg 1 p. 6 Menetluskuludest. Kohtumäärusega 10.05.2011 on kohus kaebuse osaliselt menetlusse võtnud ja osaliselt tagastanud ning vabastanud ka kaebaja riigilõivu tasumisest (riigilõiv 15,97 eurot). Tulenevalt HKMS § 95 lg 1 kohaselt kui kohus on kaebaja riigilõivu tasumisest vabastanud, mõistab kohus kaebuse rahuldamise korral teiselt poolelt tasumisele kuuluva riigilõivu riigituludesse. Kohus on seisukohal, et Harku ja Murru Vanglalt tuleb riigituludesse välja mõista riigilõiv osaliselt, arvestades kaebuse rahuldamise ulatust, seega 7,98 eurot. Kohtunik Mare Priks