← Eesti

2-10-1752/17

Obsah (7)§ 113§ 8§ 76§ 82§ 100§ 101§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Marget Henriksen Otsuse avalikult teatavaks 01.aprill 2011.a, Kentmanni kohtumaja kohtukantselei kaudu tegemise aeg ja koh

§ 113lg 1 sätestatud määras (so EKP intressimäär + 7% aastas).

  1. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus
  2. Menetluskulud jätta täies ulatuses KT kanda.
  3. Välja mõista KT FIE ET kasuks menetluskulud summas 639.14 (kuussada kolmkümmend üheksa eurot ja 14 senti) eurot. Edasikaebamise kord
  4. Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
  5. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates otsusest kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. 1

(3)Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega.
  1. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6 400 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber mõlemal
  2. TsMS § 472 lg 3 kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Menetluse käik Harju Maakohtu menetluses on FIE EThagi KTvastu võlgnevuse nõudes, milles hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingust tuleneva võlgnevuse summas 70 000.00 krooni, 29.03.2010.a kuupäeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 3 668.00 krooni ja viivise protsendina põhinõudelt (70 000.00 krooni) alates 30.03.2010.a kuni põhinõude täitmiseni vastavalt

§ 113lg 1 sätestatud määras (so EKP intressimäär + 7% aastas).

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduses on hageja taotlenud kohtult TsMS § 407 alustel tagaseljaotsuse tegemist. Kohus saatis kostjale hagiavalduse menetlusse võtmise määruse, hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks 20. päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohtumääruses hoiatati kostjat, et kohtu poolt määratud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel teha tagaseljaotsuse. Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks TsMS § 314 lg 5 alusel 04.03.2011.a. Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust kohtule esitanud. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 4 kohaselt võib kohus kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus, esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hagi rahuldamine tähendab TsMS § 413 lg 1 tähenduses hagis esitatud nõuete rahuldamist. Hagiväliste taotluste rahuldamine ei ole tagaseljaotsuses võimalik.

§ 8

lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

lg 1 järgi, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 113lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega 2

(3)viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus kokku summas 73 668.00 krooni so 4 708.42 eurot (sh põhinõue 70 000.00 krooni ja 29.03.2010.a kuupäeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 3 668.00 krooni) ning viivis protsendina põhinõudelt (70 000.00 krooni so 4 473.99 eurot) alates 30.03.2010.a kuni põhinõude täitmiseni vastavalt

§ 113lg 1 sätestatud määras (so EKP intressimäär + 7% aastas). Tulenevalt Ts

MS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 138 lg 2 on kohtukuludeks muuhulgas riigilõiv. Vastavalt TsMS § 144 lg-le 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174¹ lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, sest hageja on seda taotlenud ja on esitanud ka menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulud on järgmised: hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 8 500.00 krooni ning hageja lepingulise esindaja kulud 5 000.00 krooni. Kohus on esindaja kulude osas tsiviilasja materjalide analüüsimise tulemusena seisukohal, et tegemist on ilmselgelt ebamõistlikult suure esindaja kuluga, milline ei vasta tsiviilasja materjalidest nähtuva esindaja tegeliku töömahuga. Seega arvestades esindaja tegelikku töömahtu ja tema töö madalat keerukust peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt esindaja kulu välja suuruses 1 500.00 krooni so 95.87 eurot. Kokku mõistab kohus kostjalt välja menetluskulud summas 10 000.00 krooni so 639.14 eurot (sh hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 8 500.00 krooni ning lepingulise esindaja kulud summas 1 500.00 krooni) hageja kasuks. Marget Henriksen Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.