2-10-11068 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Otsuse tegemise aeg ja koht 31.jaanuar 2011. a Põlva kohtumaja, Põlva, Võru tn.12 Tsiviilasja number

§ 420

alusel Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldada ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt otsustas AS S. E. B. E. 13.02.2006.a.. väljastada K. O. poolt esitatud avalduse alusel MAGNET krediitkaardi krediidilimiidiga 5 000 krooni, kohustusliku tagasimakse summa iga kuu 12.-ndal kuupäeval 210 krooni. Kasutatud krediidi eest kohustus K. O. intresse 16% aastas. Krediitkaardi lepingu sõlmimist kinnitavad K. O. panga esindaja allkirjad lepingul nr. A

1. Seoses asjaoluga, et K. O. ole täitnud krediitkaardi lepingust tulenevaid kohustusi ning vastavalt lepingu p-le 11.5.1, ütles AS S. E. B. E. alates 01.09.2007.a. lepingu ennetähtaegselt üles. Viimase makse võlgnevuse tasumiseks on K. O. 12.01.2009.a. Hageja on püüdnud kostjalt võlgnevust kätte saada maksekäsu kiirmenetluses, kuid tsiviilasjas nr. 2-08-71742 otsustas Tartu Maakohus oma 19.02.2010.a. määrusega jätta maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata seoses asjaoluga, et makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule kätte toimetada. Hagi koostamise, s.o.
2. märtsi 2010.a seisuga võlgnes K. O. -le S. E. B. P. M. A. G. N. E. T. lepingu alusel kokku 5 842,32 krooni, millest põhivõlg moodustab 3975,31 krooni, intressid 226,18 krooni ja viivised 1 640,83 krooni. Nõudele lisandub jooksev põhiosa viivis 0,0444% päevas (20% aastas) põhiosa võlgnevuselt. Eeltoodust tulenevalt taotleb hageja kostjalt 5 842,32 krooni (millest põhivõlg moodustab 3975,31 krooni, intressid 226,18 krooni ja viivised 1 640,83 krooni) ning lisanduva viivise väljamõistmist põhiosa jäägilt kuni nõude rahuldamiseni. Lisaks võlale taotleb hageja kostjalt ka menetluskulu – maksekäsu kiirmenetluses ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu väljamõistmist. Kostja vastuväited Hagiavalduse koos lisadega ja kohtumääruse on kostja K. O. saanud 28.aprillil 2010.a. (tl.21). Kostja ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o. 20 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättesaamisest kohtu poolt nõutud vastust andnud. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl. 1-2). Kohtu põhjendused 2

§ 407

lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et käesolevas asjas on võimalik hagi tagaseljaotsusega

§ 407lg 1 alusel rahuldada.

Hagiavalduses (tl.4) on hageja kinnitanud, et nõustub tagaseljaotsusega.

§ 407

lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, puuduvad. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivise nõudmise õigus kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni tuleneb ka VÕS § 113 lg 1, mis sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt VÕS §-st 82 lg 2, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Vastavalt VÕS § 398 lg 1 võib laenuandja laenulepingu puhul, milles laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist. Tähtajatu laenulepingu võivad nii laenuandja kui laenusaaja üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud.

§ 367

alusel võib viivisenõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega (tl 8-11) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Kostja võlgneb hagejale lepingust nr. A060004011 tuleneva võlgnevusena kokku 5842,32 krooni, sealhulgas põhiosa 3975,31 krooni, intress 226,18 krooni ja põhiosa viivis kuni 05.03.2010 1640,83 krooni. Lisaks võlale on põhjendatud

§ 367

alusel ka viivise väljamõistmine alates 6.märtsist 2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja on soovinud viivise väljamõistmist poolte kokkulepitud määras, s.o 0,0444% päevas (20% aastas) põhiosa võlgnevuselt. K. O. olnud viivituses Magnet krediitkaardi lepingust tuleneva põhinõude – 3975,31 krooni tagastamisega ajavahemikul 06.03.2010 kuni kohtuotsuse tegemiseni 31.01.2011.a. 332 päeva. 3

§ 173

lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 1741

lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud

§ 162lg 1 alusel täielikult kostja kanda.

Hageja on hagiavalduses palunud jätta kostja kanda hageja menetluskulud – hagi esitamisel tasutud riigilõivu 1000 krooni ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 250 krooni. Seega on kohtul võimalik

§ 1741

lg 3 alusel määrata käesolevas tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suurus.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt

§ 138lg 2 on üheks kohtukuluks riigilõiv.

Hageja poolt on tasutud 25.02.2010 riigilõiv 2000 krooni (tl.11), millest 31.03.2010 kohtumäärusega (tl.16) on hagejale tagastatud 1000 krooni kui liigselt makstud summa. Maksekäsu kiirmenetluses on hageja 17.03.2008 tasunud 250 krooni riigilõivu (tl.11 pöördel). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna 1250 krooni (79,89 eurot) välja mõista, arvestades asjaolu, et maksekäsu kiirmenetluse kulud kuuluvad menetluskulude hulka

§ 144

p 7 alusel.

§-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamatult täidetavaks. Epp Tombak Kohtunik 4