) § 37 lg 1 nõuete süülise rikkumise eest distsiplinaarkaristuseks noomitus. Käskkirja kohaselt pani kinnipeetav 04.03.2011.a kella 18.00 paiku toime järgmise distsipliinirikkumise: keeldus töötamast koristajana. 14.04.2011.a esitas E. Martinson vaide 24.03.2011.a käskkirja nr 1-4/853 tühistamiseks. Vaide esitamist põhjendas E. Martinson sellega, et kuna tema ei ole vanglaga sõlminud kirjalikku töölepingut, siis ei ole vanglal õigust teda koristama sundida, samas tunnistas, et keeldub koristajana töötamast. Tartu Vangla 29.04.2011.a vaideotsusega nr E5 212-1 jäeti E. Martinsoni vaie rahuldamata. Vaideotsuse põhjenduste kohaselt ei laiene kaebajale ükski
Kaebajale selgitati nii inspektor-kontaktisiku kui tema kambrikaaslase poolt tööle määramise käskkirja sisu, seega oli vaideotsuse kohaselt ümberlükatud kaebaja väide, et temale ei ole teada akt, mille alusel temale töötamise kohustus pandi või, et temale oleks selle sisu jäänud arusaamatuks. 04.05.2011.a saabus Tartu Halduskohtusse Erik Martinsoni kaebus Tartu Vangla 24.03.2010.a käskkirja nr 1-4/853 ja 29.04.2011.a vaideotsuse nr E5 212-1 tühistamiseks. Tartu Halduskohtu 19.05.2011.a kohtumäärusega vabastati E. Martinson riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel ning kaebus Tartu Vangla 24.03.2011.a käskkirja nr 1-4/853 ja 29.04.2011.a vaideotsuse nr E5 212-1 tühistamiseks võeti menetlusse. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Kaebuse kohaselt sunnitakse E. Martinsoni Tartu Vanglas töötama, st tegema tööd, mida ta ei oska. Kaebaja on nõus tööd tegema, aga mitte siis kui see seisneb koristamises. Ta ei ole kunagi koristajana töötanud ning ei oska seda teha. Kaebaja leiab, et vangla juhtkond püüab teda selle tööga alandada, sest ta on vene keelt kõnelev kinnipeetav. Samuti ei tõlkinud talle keegi vene keelde töövõtulepingut ning teda sunniti alla kirjutama eestikeelsele paberile, millest ta ei saanud aru ja keeldus alla kirjutamast. Enne Tartu Vanglasse etapeerimist töötas E. Martinson Murru Vanglas metalliga tegelevas firmas toorikutega ja keevitajana. Kaebaja leiab, et kui Tartu Vangla võimaldaks talle sellist tööd, siis läheks ta hea meelega tööle. Ta leiab, et vangla rikub
Kaebajal on kuus distsipliinirikkumist, kuid teda sunnitakse ikkagi töötama. E. Martinson viitab Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni I osa artiklile 3, mille kohaselt kedagi ei või piinata ega ebainimlikult või alandavalt kohelda ega karistada. Kaebaja leiab, et teda alandatakse sundides tegema tööd, mida ta ei oska ega taha teha ja karistatakse selle eest. E. Martinson leiab, et see on mõnitamine. Samuti ei ole tal olnud kokkupuudet keemiliste puhastus-ja pesemisvahenditega ning nende vahendite vale kasutamine võib ohustada tema tervist. E. Martinson palub kohtul tühistada Tartu Vangla 24.03.2011.a käskkirja nr 1-4/853 tema karistamise kohta ja 29.04.2011.a vaideotsuse nr E5 212-1. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Tartu Vangla on seisukohal, et Erik Martinsoni kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Tartu Vangla jääb vaideotsuses toodud põhjenduste ning selgituste juurde.
lg 1 sätestab, et kinnipeetav on kohustatud töötama, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. Kaebaja leiab, et teda sunnitakse vanglas tegema tööd, mida tema teha ei oska ning töö ei vasta tema vaimsetele ja füüsilistele võimetele. Tartu Vanglal olevate andmete kohaselt on kaebaja alghariduse omandanud Tapa Erikoolis, jätkas õpinguid 2004.a Maardu Gümnaasiumis 8ndas klassis, mis aga katkes. Vastustajale ei ole teada, et kaebaja oleks omandanud mõne eri- või kutseala, mille puhul ta võiks väita, et neid töid oskab ta seetõttu, et tal on vastav väljaõpe. Kaebaja on vabaduses viibides teinud juhutöid ning töötanud mitteametlikult ehitustel. Kaebaja on ise individuaalse täitmiskava täitmise vestlustel avaldanud, et peab töötamist õppimisest olulisemaks, mis annab aluse väita, et kaebaja on pigem töö käigus oskuste omandaja ning asjaolu, et töö tegemiseks algselt oskus puudub, ei taksita töö tegemist. Eeltoodut arvestades, on vastustaja seisukohal, et ei ole kaebaja vaimset ning füüsilist võimekust tema majandusabitöölise ametikohale määrates ebaõigesti hinnanud ning töö on tema olemasolevaid võimeid ja oskusi arvestades täiesti jõukohane. Kaebaja leiab, et Tartu Vangla tahab teda, kui vene keelt kõnelevat kinnipeetavat tööle määramisega alandada. Tartu Vangla kinnitab, et mingit vahet kinnipeetavate tööle määramisel nende kõnekeelest tulenevalt ei tehta ja majandusabitöölise kohale määratakse kinnipeetavaid olenemata nende poolt räägitavast keelest. Pealegi ei ole Tartu Vanglal õigust sellist vahet teha, kuna Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 12 sätestab, et kõik on seaduse ees võrdsed ning kedagi ei tohi diskrimineerida tema keele tõttu. 2 Veel heidab kaebaja vanglale ette seda, et keegi ei võtnud vaevaks ning ei tõlkinud temale töölepingut (tööle määramise käskkirja) temale arusaadavasse keelde. Samas tunnistab kaebaja, et tema juurde tuldi ja öeldi, et hakkad koristama ja kõik. Kaebaja varasemast tööharjumusest nähtuvalt ei ole ta kordagi töölepingu alusel tööd teinud ning seega ei pruugi ta teada, et ka vabaduses vormistatakse töölepingud ainult eesti keeles ning ühelgi tööandjal töölepingu töötajale arusaadavasse keelde tõlkimise kohtustust ei ole. Samas, nagu nähtub kaebaja enda ütlustest, oli temale siiski tööle määramine arusaadav, kuna ta mõistis, et peab hakkama koristama. Tähelepanuta ei saa ka jätta, et peale kinnipeetavate nimede, keda tööle määrati ning tähtaja, mis ajaks tööle määrati, käskkiri muud ei sisaldanudki ning kuna koristamise kohustuse tekkimisest sai kaebaja aru ning numbrid on samad ka vene keeles, siis saab väita, et terve haldusakt oli kaebajale sisuliselt arusaadav. Põhjendamatu on kaebaja viide
lg 22, mida vangla väidetavalt tema suhtes rikub, kuna määrab tema ikkagi koristama vaatamata sellele, et temal on 6 kehtivat distsiplinaarkaristust.
lg 22 regulatsioon annab vanglale võimaluse kinnipeetava töölt kõrvaldamiseks või töökohustusest vabastamiseks, kui esinevad teatud asjaolud, aga ei kohusta vanglat seda tegema ning seega ei ole vangla kaebaja suhtes
Tartu Vangla on seisukohal, et kaebaja distsiplinaarkorras karistamine oli õiguspärane, vaidlustatud käskkiri on välja antud pädeva haldusorgani poolt kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele ning selle tühistamiseks puudub alus. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks ta taotleb ka Tartu Vangla direktori 29.04.2011.a vaideotsuse nr E5 212-1 tühistamist ning kuidas vaideotsus tema õigusi rikub. Kuna vaideotsus iseseisvalt kaebajale mingeid õiguslikke tagajärgi ei too, ei pane temale kohustusi ega jäta teda ilma olemasolevast õigusest, siis on vaideotsuse tühistamise nõue põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata, kuna vaideotsus ei riku kaebaja õigusi. Tuginedes eeltoodule palub vastustaja halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 26 lg 1 p 6 alusel jätta Erik Martinsoni kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Tartu Vangla 24.03.2011.a käskkirjaga nr 1-4/853 määrati kaebajale distsiplinaarkaristuseks noomitus
lg 1 sätestatud kohustuse süülise rikkumise eest (kinnipeetav on kohustatud töötama, kui
ei sätesta teisiti), mis seisnes selles, et 04.03.2011.a kella 18.00 ajal keeldus kaebaja täitmast temale pandud töökohustust. Ta keeldus töötamast koristajana. Tartu Vangla direktori 29.04.2011.a otsusega nr E5 212-1 jäeti kaebaja vaie rahuldamata põhjusel, et
lg 2 nimetatud juhtumid, mille tõttu ei oleks kaebajal kohustust töötada, ei laiene talle. Kohus leiab, et kaebuse rahuldamiseks ei ole alust alljärgnevatel põhjustel.
lg 1 kohaselt, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti, on kinnipeetav kohustatud töötama. Sama paragrahvi lõike kaks kohaselt ei ole kohustatud töötama: 1) üle kuuekümne kolme aasta vanune kinnipeetav; 2) üldharidust või kutseharidust omandav või tööalasel koolitusel osalev kinnipeetav; 3) kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama; 4) kuni kolmeaastast last kasvatav kinnipeetav. Sama paragrahvi lõike kolm kohaselt kinnipeetava võimelisuse tööd teha teeb kindlaks arst. Kaebaja taotleb vaidlustatud käskkirja ja vaideotsuse tühistamist alljärgnevatel põhjustel: ta ei ole kunagi töötanud koristajana; ta ei oska seda tööd teha; selle tööga alandatakse teda kui vene keelt 3 kõnelevat kinnipeetavat; keegi ei ole talle tõlkinud vene keelde lepingut tööle asumise kohta ja Murru Vanglas töötas ta metalli töötlemise alal ning keevitajana. Kui talle pakutakse sellist tööd nagu Murru Vanglas, nõustub ta töötama. Tal on kuus distsiplinaarkaristust ja vastustaja rikub tema suhtes
Teda kohustati tööle minema, kuid keegi ei ole konsulteerinud teda puhastus-ja pesemisvahendite kasutamise osas ning sellega kaasnevast tervise kahjustamisest. Kohus leiab, et mitte ükski kaebaja poolt märgitud põhjus ei anna alust kaebuse rahuldamiseks. Kaebaja suhtes ei ole rakendatavad
Arsti poolt ei ole tehtud kindlaks, et ta ei oleks võimeline pakutud tööd tegema. Kindlaks on tehtud, et kaebaja tööle mitteasumise põhjuseks ei olnud tervislik seisund. Kaebaja kirjutab oma kaebuses (t.l 3), et ta ei oska ja ei taha teha tööd, mis teda alandab. Ta leiab, et ta ei ole keeldunud töötamast, vaid ta ei hakka tööle koristajana.
§-st 37 tulenevalt on kinnipeetav kohustatud töötama, välja arvatud
Kaebaja suhtes ei ole tuvastatud asjaolusid, mis vabastaksid teda töötamise kohustusest. Kaebaja rikkus
lg 1 ning
Kaebajal ei ole õigus valida tööd oma soovi järgi. Seega kaebaja väide, et ta ei keeldunud tööst, ei vasta tõele. Tartu Vangla direktori 02.03.2011.a käskkirjaga nr 1-4/619 määrati kaebaja vangla majandustööle abitöölise ametikohale tähtajaliselt alates 01.03.2011.a kuni 01.06.2011.a töötasuga 0,64 eurot tunnis (t.l 32 pöördel). Kaebajale tutvustati käskkirja, kuid ta keeldus tutvumise kohta allkirja andmast (t.l 33). Kaebaja ei ole avaldanud, et ei saanud aru käskkirja sisust. Ta ei ole taotlenud selle tõlkimist, vaid keeldus lihtsalt alla kirjutamast. Seega on välistatud, et kaebaja ei ole aru saanud käskkirja, millega teda määrati majandustöödele, sisust. Kohus leiab, et majandustöö abitöölise ametikohal ei ole nii keeruline, et kaebaja ei oleks sellega hakkama saanud. Kui kaebaja ei ole töö tegemisega alustanud, ei oska ta hinnata, kas ta saab tööga hakkama. Töö käigus omandatakse oskusi ja kui algselt oskus puudub, siis ei takista see töö tegemist ja ei õigusta töötamisest keeldumist. Ülaltoodu alusel on tõendatud, et kaebaja sooritas distsipliinirikkumise. Vaidlustatav käskkiri on õiguspärane, antud pädeva haldusorgani poolt kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, on proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele ja selle tühistamiseks puudub alus. Käskkiri on motiveeritud, karistuse määra on põhjendatud. Vaideotsus ei kuulu tühistamisele, sest see haldusakt ei too iseseisvalt kaebajale kaasa mingeid õiguslikke tagajärgi, ei pane kohustusi ega jäta teda ilma olemasolevatest õigustest. Haldusmenetluse seaduse § 87 lg 2 p 3 kohaselt on õigus vaideotsuse peale halduskohtusse esitada kaebus, kui vaideotsuses on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumata. Kaebaja õigusi vaideotsusega rikutud ei ole ja seega ei kuulu kaebus selles osas samuti rahuldamisele. Ülaltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6, jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata. Tamara Hristoforova kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.