2-11-32019 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-11-32019 Määruse tegemise aeg ja koht
- august 2011, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kristel Vedro Kohtuasi A S avaldus nõusoleku andmiseks alaealiste laste nimel tehingu tegemiseks Menetlustoiming Menetlusse võtmisest keeldumine Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja esindajad Avaldaja: A S (isikukood: XXX) Asjast puudutatud isikud: Alaealine laps V S (isikukood: XXX) Alaealine laps A S (isikukood: XXX) Eestkosteasutus: Narva linn RESOLUTSIOON
- Keelduda A S avalduse menetlusse võtmisest.
- Tagastada avaldus koos lisadega avaldajale A S.
- Menetluskulud jäävad avaldaja kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv summas 25,56 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 1
(3)2-11-32019 ASJAOLUD A S esitas 11. juulil 2011 Viru Maakohtule avalduse nõusoleku andmiseks alaealiste laste nimel tehingu tegemiseks. Kohus tuvastas, et avalduses esinesid puudused, mis ei võimaldanud avaldust menetlusse võtta. Kohus andis avaldajale tähtaja avalduses puuduste kõrvaldamiseks, s.o nõuete täpsustamiseks ja riigilõivu summas 12 (kaksteist) eurot ja 78 senti tasumiseks - 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates. Avaldaja ei ole talle antud tähtaja jooksul puuduseid kõrvaldanud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Kohus tuvastas, et avaldus on esitatud puudustega – esitatud nõue on ebaselge ja avalduselt ei ole tasutud riigilõiv. Faktilised asjaolud Avalduses palub avaldaja lubada tal võõrandada alaealiste laste nimel sõiduki. Kohus selgitab, et vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 188 lg-le 1 ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eeleneva nõusolekuta: 1) teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa; 2) loobuda pärandist, annakust või sundosast ega sõlmida pärandvara jagamise lepingut; 3) sõlmida ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa omandamisele või võõrandamisele suunatud lepingut, samuti ettevõtte käitamisele suunatud seltsingulepingut; 4) anda rendile ettevõtet; 5) omandada osalust juriidilises isikus või astuda selle liikmeks; 6) sõlmida üüri-, rendi-, kindlustus- ja muud kestvuslepingut, mis ei lõpe või mida ei saa üles öelda ühe aasta jooksul pärast eestkostetava täisealiseks saamist; 7) võtta laenu; 8) omandada ja võõrandada väärtpabereid; 9) teha tehingut, millega luuakse eestkostetava vastutus teise isiku kohustuse eest, ning tehingut, millega eestkostetava vara koormatakse teise isiku kohustuse tagamiseks; 10) sõlmida kaasomandi jagamise, selle välistamise või edasilükkamise kokkulepet; 11) teha tehingut, mis lõpetab eestkostetava nõude, vähendab seda või selle tagatist või loob sellise kohustuse, välja arvatud käesoleva seaduse § 186 lõigetes 2 ja 4 sätestatud juhtudel. See tähendab, et perekonnaseadus ei näi ette kohustust küsida kohtult nõusolekut sõiduki (vallasasja) võõrandamiseks. Seetõttu leiab kohus, et avaldajal tuleks täpsustada oma nõue – milliste asjade müügiks tema kohtu nõusolekut vajab. Riigilõiv TsMS § 371 lg 1 p 10 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Riigilõivuseaduse (edaspidi RLS) 57 lg 3 kohaselt avalduse esitamisel hagita perekonnaasjas ja piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramise asjas tasutakse riigilõivu 12,78 eurot, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hagita asjas, mille kohus võib lahendada omal algatusel, mõistab kohus menetluskulude kandmiseks kohustatud isikult riigi kasuks riigilõivuna välja 12,78 eurot, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Alaealiste laste nimel tehingu tegemiseks nõusoleku andmine on hagita perekonnaasi ning esitatud avalduselt tuleb tasuda riigilõiv summas 12,78 eurot. Avaldaja ei ole riigilõivu tasunud. Kohus andis hagejale hagiavalduses puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates. Hageja ei ole antud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud. 2
(3)2-11-32019 Vastavalt TsMS § 3401 lg 2, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Selle kohta tehtud maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kuna hageja ei ole puudusi tähtaegselt kõrvaldanud, leiab kohus, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Vastavalt TsMS § 372 lg 4, hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. TsMS § 372 lg- 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. MENETLUSKULUD Vastavalt TsMS § 173 lg 3 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kristel Vedro Kohtunik 3
(3)