TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-1811 Otsuse kuupäev 11.07.2011 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi Kai Rebase (Rebane) ja Ilse Aertise( Aertis) kaeb

) § 33 lg 1 p-s 3 sätestatud juhtudel. Sellistel juhtudel peab detailplaneeringu koostamisel arvesse võtma keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi.

§ 33

lg 1 p 3 järgi korraldatakse keskkonnamõju strateegilist hindamist sellise detailplaneeringu koostamise käigus, mille alusel kavandatakse

§ 6

lg-1 nimetatud tegevust või kavandatav tegevus on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga, lähtudes

§ 6

lg-tes 2-4 sätestatust.

§ 6

lg 4 alusel on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 "Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu". Nimetatud määrusega täpsustatakse

§ 6

lg-s 2 esitatud tegevusvaldkondade loetelu, mille korral tuleb kaaluda kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust. Kuru 18 krundi detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis oleks olulise keskkonnamõjuga (

§ 6

lg 1) või mille puhul oleks tulnud anda eelhinnang (

§ 6

lg 2 - 4) keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise otsustamiseks. Detailplaneeringu menetluses on hinnatud planeeringulahendusest tulenevaid võimalikke mõjutusi ning kavandatud neid leevendavaid meetmeid. Linnavalitsuse 28.07.2009 korraldusega nr 859 detailplaneeringu kohta laekunud ettepanekute ja vastuväidete suhtes võetud seisukohtades põhjendati detailplaneeringuga kavandatud liiklus- ja parkimiskorralduse sobivust. Selgitati, et sõidukite parkimine lahendatakse krundil ning krundile kavandatud parkimislahendus vastab kehtivatele normatiividele. Selgitati, et EVS 843:2003 näeb ette tänava sõidutee laiuseks sagedusega 25-100 autot tunnis segaliikluse korral projektkiirusega 30 km/h 4,6 meetrit, mis vastab Kuru tänava praegusele laiusele, liikluskoormus ei kasva 100 autoni tunnis. Seda ka siis, kui igal Kuru tänava perel oleks kaks autot.

1. Kaebuste esitajate arvates on väikese õdusa elukeskkonnaga ajalooliselt väljakujunenud piirkonna püsielanike heaolu (privaatsuse ja väljakujunenud ning harjumuspärase turvalise elukeskkonna säilitamine) oluliselt kaalukam kui arendaja õigus ja huvi teenida võimalikult suuremat tulu. Kaebuse esitajad on seisukohal, et vastustajal puudus arendajaga detailplaneeringu koostamiseks halduslepingu sõlmimise õigus ja detailplaneeringu kehtestamise pädevus. Kohtul tuleks käesolevas asjas kohaldada aga planeerimisseaduse § 6-1 punktide 5 ja 7 sätteid, mitte juhinduda planeerimisseaduse §-st 10 lg 6, millele osundab vastustaja. 11 Põhjendatud ei ole vastustaja seisukoht, et tema pädevus detailplaneeringu kehtestamiseks asjaolust, et planeeringus kavandatud elamute näol ei olnud tegemist Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud loetelus sisalduva olulise ruumilise mõjuga objektiga. Vabariigi Valitsuse määruses esitatud olulise ruumilise mõjuga objektide loetelu ei ole ammendav ja suletud ning seetõttu hinnata, kas planeeringu kehtestamine mis lubab suurte korterelamute pikkimist ühepereelamute vahele, seejuures väljakujunenud ühetüübilise hoonestusega elukeskkonda kardinaalselt ja oluliselt muutes on linnaehituslikult olulise ruumilise mõjuga või ei ole. 28.07.2009 korralduse nr 859 lisas on linnavalitsus märkinud, et linnalises keskkonnas ei ole kahjuks võimalik tagada täielikku privaatsust. Planeeringuga on ette nähtud kohustuslikud meetmed privaatsuse tagamiseks, nii tuleb Kuru tn 16 krundi piiri äärde Kuru tn 18 krundile rajada kindlasti igihaljas hekk, samuti on planeeritud hekk kruntide Kuru tn 18 ja 20 ühise põhjaja idapiiri äärde. Linnavalitsuse arvates leevendab probleemi ka elamute ehitusaluse pindala vähendamine, mis omakorda peaks tooma kaasa väiksema elanike arvu ühes elamus. Linnavalitsus rõhutas, et asjaõigusseaduse §-s 68 on sätestatud omaniku õigus asja vallata, kasutada ja käsutada, omaniku õigused võivad olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. Ehitamisele piirangute seadmine avalikes huvides eeldab, et need avalikud huvid tugineksid seaduses fikseeritud legitiimsetele eesmärkidele ning oleksid põhjendatud. Elu- ja miljöökeskkonna piirangud ning nende kohaldamise alused ei saa asuda väljaspool õiguslikku regulatsiooni. Isiku õigus ehitada ei või olla avaliku võimu poolt riivatud enam, kui seda nõuavad ilmselgelt domineerivad legitiimsed avalikud ja kolmandate isikute huvid. Eelnevast tulenevalt nähti planeeringuga ette kahe kuni 6-korteriga elamu planeerimist tingimusel, et nende ehitusalune pindala ei ületaks 250 m
3. Kaebuste esitajad ei ole täpsustanud kaebuses, milles võib seisneda kahe kuni kuuekorterilise elamu püstitamisega harjumuspärase turvalisuse vähenemine. Detailplaneeringu seletuskirja punktis 3.12 on esitatud kuritegevuse riske vähendavad meetmed. Kaebajad ei ole põhjendanud nende meetmete ebapiisavust, mistõttu tuleb sellekohaseid väiteid pidada alusetuks.
4. Linnavalitsus on detailplaneeringu menetluse käigus kaalunud planeeritava krundi naabrite õiguste riivet. Planeeringuala kinnisasja omaniku ja naabrite põhjendatud huvide kaalumise tulemusel on asutud seisukohale, et krundi omaniku õigus ehitada ei või olla avaliku võimu poolt ülemääraselt riivatud. Planeeringus on rakendatud naabrite privaatsuse riivet leevendavaid meetmeid, kuid samas on arvestatud on ka asjaolu, et linnakeskkonnas ei ole võimalik tagada täielikku privaatsust. Seega võib planeeritava krundi naaberkinnisasjade omanike õiguste riive olla mõningasel määral vältimatu. Kolmanda isiku seisukoht
5. AS K&H maaomanikuna toetab Tartu Linnavalitsuse seisukohta planeeringu kehtestamise osas. AS K&H märgib, et nõustus avaliku väljapaneku järgselt tehtud kompromisslahendusega, millega kohalik omavalitsus vähendas ehitusõigust võrreldes avalikule väljapanekule esitatud planeerimislahendusega, kuid ei toetanud 100-protsendiliselt ehitusõiguse vähendamist soovinud isikute ettepanekut. 12 Kohtu põhjendused ja otsus
6. Vaidlusaluse linnavalitsuse korraldusega kehtestati Kuru 18 krundi detailplaneering. Planeeritav krunt suurusega 3366 m2 asub Karlova linnaosas ning planeeringulahendus näeb ette kahe kuni 6 korteriga elamu ehitamise võimaluse. Hoonete suurimaks ehitusaluseks pindalaks on määratud 250 m2 ja suurimaks lubatud kõrguseks 8 m ( tl 8-13).
7. PlanS § 26 lg 1 kohaselt on igal isikul õigus pöörduda planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks kohtusse, kui ta leiab, et see otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Viidatud säte võimaldab kaebuse esitamist nii subjektiivsete õiguste rikkumise tõttu kui ka avalikes huvides ehk populaarkaebusena. Käesolevas asjas on kaebuse esitajad esitanud kaebuse, et kaitsta nii oma väidetavalt rikutud subjektiivseid õigusi kui ka avalikku huvi. Riigikohtu halduskolleegium on
8. novembri
9. a otsuses asjas nr 3-3-1-84-08 (p 10) rõhutanud, et kui kaebuse esitamise eelduseks on kaebaja õiguste ja vabaduste riive, siis populaarkaebuse esitamise eelduseks on avalike huvide riive. Nimetatud lahendi kohaselt on võimalik esitada kaebus samaaegselt ka kahel erineval alusel, s.o subjektiivsete õiguste rikkumise tõttu ja populaarkaebusena, kuid kolleegiumi hinnangul peavad need erinevad alused ja kaebuse osad olema piiritletud ja eristatavad (vt ka
10. septembri
11. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-15-08, p 17).
12. mai 2010.a. kohtuotsuses haldusasjas nr 3-3-1-29-10 rõhutab Riigikohtu halduskolleegium, et kohtul lasub sellise kaebuse menetlemisel kohustus selgelt eristada, millises osas on kaebus esitatud subjektiivsete õiguste kaitseks ja millises osas soovitakse kaitsta avalikku huvi vastuolu tõttu seaduse või muu õigusaktiga.
13. Kaebuse esitajad leiavad, et nende õigus miljööväärtusliku hoonestusala säilimisele on kohtulikult kaitstav, rõhutavad elukeskkonna kvaliteedi ja heaolu langust, millega kaasneb kaebuse esitajate intensiivne ning ebaproportsionaalne põhiõiguste riive. Senise aedlinna tüüpi väikemajade elukeskkonna ümberkujundamine suur- ja väikemajade segakeskkonnaks hävitab senise miljöö, kaebuse esitajate kinnistute väärtus alaneb ja seeläbi rikutakse nende omandiõigust. Kaebuse esitajate kruntide suunas uste, akende ja rõdudega avaneva kahe suurelamu ehitamise lubamine rikub kaebuse esitajate õigust era- ja pereelu puutumatusele, sest hävitab privaatsuse nende kodus ja õues. Planeeringu kehtestamisega lubatud suurehitiste püstitamisega suureneb paratamatult piirkonnas väljakujunenud asustustihedus suurendades õhuja mürareostust ja sellega seonduvaid terviseriske ning pingestatakse turva- ja liiklusolusid. Lisaks sellele on planeeringu kehtestamine kaebajate arvates vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega, sest aastakümneid tagasi oma kätega iseendale ja sarnase suurusega majade piirkonda kodu rajanud kaebuse esitajatel oli põhjust eeldada, et ainuüksi sarnase suurusega väikemajadega täidetud tupiktänavale olemasolevatest mitmeid kordi suuremaid suurlinna magala tüüpi korterelamuid püstitada ei lubata. Kaebuse esitaja Kai Rebane märgib täiendavalt, et vaidlusaluse detailplaneeringu kehtestamine on vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega, sest kinnisvaraarendajale on lubatud niisugune hoone paigutus ja räästa kõrgus, mida kaebuse esitaja puhul võimalikuks ei peetud.
15. mai 2010.a. otsuses haldusasjas nr 3-3-1-29-10 on Riigikohtu halduskolleegium seisukohal, et miljöö ja olemasoleva keskkonna säilimine iseenesest pole subjektiivsete õigustena kaitstavad väärtused. Kaebajate väide, et vaidlusaluse planeeringu kehtestamisega on lubatud suurehitiste püstitamine, mis ei sobi piirkonna miljöösse ning et sellega suureneb oluliselt piirkonnas väljakujunenud asustustihedus, millega kaasneb suur õhu- ja mürareostus, on kaebajate subjektiivne hinnang.
16. Planeerimisseaduse § 8 lg 7 järgi on detailplaneeringute koostamisele detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel aluseks kehtestatud üldplaneering. Kohtul ei ole alust asuda 13 seisukohale, et planeerimislahendus on vastuolus Tartu Linnavolikogu 06.10.2005 määrusega nr 125 kehtestatud Tartu linna üldplaneeringuga. Üldplaneeringu järgi on planeeritavale alale määratud maakasutuse otstarbeks väikeelamute maa (EE). Üldplaneeringu kohaselt on väikeelamumaal põhiliselt lubatud kuni kahekorruseliste hoonete ehitamine. Linna üldplaneeringuga määratud väikeelamumaal on olemasoleva hoonestuse vahele lubatud ka kolmekorruselise hoone kavandamine juhul, kui uue elamu kõrgus ja ehitusalune pindala järgivad olemasolevate hoonete mahtusid.
17. Vaidlustatud korraldusega kehtestatud Kuru 18 krundi detailplaneering näeb ette krundile kahe kuni 6 korteriga elamu ehitamise võimaluse hoonete suurima lubatud korruselisusega kaks korrust. Kuru tänav ei kuulu ka miljööväärtusega hoonestusalade hulka, st ei ole kaitstav miljööväärtuslikele hoonestusaladele kaitse- ja kasutustingimusi seadvate nõuete kaudu. Seega ei ole kohtul alust asuda seisukohale, et vaidlusalune detailplaneering on vastuolus linna üldplaneeringuga. Kohus nõustub ka vastustaja väitega, et kaebuse esitajate viited linna ehitusmääruse nõuete rikkumisele on põhjendamatud. Vaidlustatud korralduses on leitud, et väiksemahuliste korterelamute kavandamine kvartalisse, kus ei ole välja kujunenud ühte tüüpi elamutega, vaid nii üksikelamute kui ka korterelamutega hoonestus, ei ole vastuolus ruumilise arengu põhimõtetega. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et Kuru 18 detailplaneeringu realiseerimisel ei püstitata suuremahulisi korterelamuid nagu rõhutavad kaebuse esitajad.
18. Õige on vastustaja seisukoht, et linnakeskkonnas ei ole võimalik tagada täielikku privaatsust. Planeeringuga on ette nähtud kohustuslikud meetmed privaatsuse tagamiseks. Kuru tn 16 krundi piiri äärde Kuru tn 18 krundile on kavandatud rajada igihaljas hekk, samuti on planeeritud hekk kruntide Kuru tn 18 ja 20 ühise põhja-ja idapiiri äärde. Elamute ehitusaluse pindala vähendamine planeeringumenetluse käigus toob kaasa väiksema elanike arvu ühes elamus. Asustustiheduse vähenemine vähendab ka sellega seonduvaid riske.
19. Kaebajate poolt prognoositud võimalikud kahjulikud mõjutused (liikluskoormuse kasv ja sellega kaasnev müra- ja õhureostus) on oletuslikud .Kaebajad ei ole toonud välja, et see saaks ületama kehtivast õigusest tulenevaid piirmäärasid. Seega ei ole kohtul ei ole alust asuda ka seisukohale, et kaebajate poolt üldsõnaliselt prognoositud kahjulikud mõjutused võiksid rikkuda kaebajate õigust tervise kaitsele. Detailplaneeringu menetluses on hinnatud planeeringulahendusest tulenevaid võimalikke mõjutusi ning kavandatud neid leevendavaid meetmeid. Linnavalitsuse 28.07.2009 korraldusega nr 859 detailplaneeringu kohta laekunud ettepanekute ja vastuväidete suhtes võetud seisukohtades põhjendati detailplaneeringuga kavandatud liiklus- ja parkimiskorralduse sobivust. Selgitati, et sõidukite parkimine lahendatakse krundil ning krundile kavandatud parkimislahendus vastab kehtivatele normatiividele.
20. Kaebuse esitajate arvates tulnuks antud juhul tellida keskkonnamõjude hindamine. Planeerimisseaduse § 9 lg 12 järgi korraldatakse detailplaneeringu koostamisel keskkonnamõju strateegilist hindamist, kui see on nõutud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (

) § 33 lg 1 p-s 3 sätestatud juhtudel. Sellistel juhtudel peab detailplaneeringu koostamisel arvesse võtma keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi.

§ 33

lg 1 p 3 järgi korraldatakse keskkonnamõju strateegilist hindamist sellise detailplaneeringu koostamise käigus, mille alusel kavandatakse

§ 6

lg-1 nimetatud tegevust või kavandatav tegevus on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga, lähtudes

§ 6

lg-tes 2-4 sätestatust.

§ 6

lg 4 alusel on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 "Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise 14 vajalikkust, täpsustatud loetelu". Nimetatud määrusega täpsustatakse

§ 6

lg-s 2 esitatud tegevusvaldkondade loetelu, mille korral tuleb kaaluda kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et Kuru 18 krundi detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis oleks olulise keskkonnamõjuga (

§ 6

lg 1) või mille puhul oleks tulnud anda eelhinnang (

§ 6

lg 2 - 4) keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise otsustamiseks.

1. Kaebajad leiavad, et planeeringu kehtestamine on vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega, sest aastakümneid tagasi oma kätega iseendale ja sarnase suurusega majade piirkonda kodu rajanud kaebuse esitajatel oli põhjust eeldada, et ainuüksi sarnase suurusega väikemajadega täidetud tupiktänavale olemasolevatest mitmeid kordi suuremaid suurlinna magala tüüpi korterelamuid püstitada ei lubata. Kohtu veendumusel ei ole kaebuse esitajatel käesoleval juhul võimalik tugineda usalduse kaitse (õiguspärase ootuse) põhimõttele. Kohus tugineb siinkohal Riigikohtu halduskolleegiumi poolt
2. mai 2010.a. otsuses haldusasjas nr 3-3-1-29-10 väljendatud seisukohale, mille kohaselt on kolleegium varasemas praktikas leidnud, et kehtestatud üldplaneering ei tekita isikutele abstraktselt kaitstavat usaldust, et kord kindlaks määratud tingimused säiliksid muutumatuna. Isikul tuleb leppida võimalusega, et teda ümbritsev elukeskkond võib muutuda (
3. aprilli
4. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-12-07). Elukeskkonna muutmine planeerimismenetluse tulemusena peab aga toimuma õiguspäraselt.
5. Kaebajate veendumusel on linnavalitsus Kuru 18 krundi detailplaneeringu kehtestamisega eelistanud piirkonna püsielanike privaatsust ja väljakujunenud ning harjumuspärast turvalise elukeskkonna säilitamist arendaja õigusele ja huvile teenida võimalikult suuremat tulu. Kaebajate arvates on linnavalitsus toiminud planeeringumenetluses erapoolikult, millele viitab linnavalitsuse ja arendaja vahel halduslepingu sõlmimine..
6. Kaebuse esitajad on seisukohal, et vastustajal puudus arendajaga detailplaneeringu koostamiseks halduslepingu sõlmimise õigus ja detailplaneeringu kehtestamise pädevus. Kaebajate arvates tulnuks käesolevas asjas kohaldada planeerimisseaduse § 61 punktide 5 ja 7 sätteid, mitte juhinduda planeerimisseaduse §-st 10 lg 6, millele osundab vastustaja. Kaebuse esitajate arvates ei ole põhjendatud vastustaja seisukoht, et planeeringus kavandatud elamute näol ei olnud tegemist Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud loetelus sisalduva olulise ruumilise mõjuga objektiga. Vabariigi Valitsuse määruses esitatud olulise ruumilise mõjuga objektide loetelu ei ole ammendav ja suletud ning seetõttu tuleb hinnata, kas planeeringu kehtestamine, mis lubab suurte korterelamute pikkimist ühepereelamute vahele, seejuures väljakujunenud ühetüübilise hoonestusega elukeskkonda kardinaalselt ja oluliselt muutes on linnaehituslikult olulise ruumilise mõjuga või ei ole.
7. Kohus kaebuse esitajate eeltoodud seisukohaga ei nõustu. PlanS § 10 lg 6 kohaselt võib kohalik omavalitsus detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida halduslepingu planeeringu koostamise korraldamise osaliseks üleandmiseks käesoleva paragrahvi lõike 8 punktis 1 nimetatud tegevuse ulatuses. Osundatud sätte kohaselt on planeeringu koostamise korraldamine käesoleva seaduse tähenduses planeeringu koostamine või planeeringu koostamise tellimine; PlanS § 10 lg 61 p-d 5 ja 7 sätestavad, et detailplaneeringu koostamist või detailplaneeringu koostamise tellimist ei tohi detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikule üle anda juhul, kui planeeringuga kavandatakse linnaehituslikult olulisi muudatusi või planeeritav maa-ala asub 15 linnaehituslikult olulises piirkonnas või planeering koostatakse olulise ruumilise mõjuga objekti kavandamiseks. Kohus on seisukohal, et Kuru 18 krundi detailplaneeringuga kavandatud elamute puhul ei ole tegemist planeerimisseaduse mõistes olulise ruumilise mõjuga objektidega, ei esinenud ka muid PlanS § 10 lg 61 p-des 5 ja 7 sätestatud asjaolusid ning halduslepingu sõlmimine oli lubatav. Halduslepingu sõlmimine arendajaga ei anna alust järelduseks, et linnavalitsus on planeerimismenetluses asunud arendaja positsioonile. Kohus leiab, et detailplaneeringu kehtestamine oli Tartu linnavalitsuse pädevuses.
8. Kohtu arvates on kaebuse esitaja Kai Rebase väited võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise kohta antud juhul asjakohatud. Kai Rebane on kaebuses asunud seisukohale, et detailplaneeringu kehtestamine on vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega seoses temale Tartu Linnavalitsuse poolt Kuru 20 elamu rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks väljastatud tingimustega. Riigikohus on 12.12.2006 otsuses kohtuasjas nr 3-3-1-65-06 (p 25) märkinud, et võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt käsitletakse ühetaoliselt kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes ning samadel eeldustel. Ühetaoline kohtlemine peab olema tagatud ühesuguste asjaolude korral. Võrdse kohtlemise rikkumisega on tegemist siis, kui ühesuguseid asjaolusid käsitletakse ilma nähtavate mõistlike põhjendusteta erinevalt. Võrdse kohtlemise põhimõtet pole rikutud, kui haldusorgani kaalutlusotsus rajanes kohtumenetluses tuvastamist leidnud asjaoludest tulenevatel asjakohastel kaalutlustel. Vastustaja märgib õigesti, et käesolevas kohtumenetluses ei ole esemeks Kuru tn 20 elamu rekonstrueerimise ja laiendamise tingimused, seetõttu ei ole tegemist võrreldavate olukordadega.
9. Lähtudes eeltoodud põhjendustest on kohus seisukohal, et kaebuse esitajate subjektiivseid õigusi ei ole Kuru 18 krundi detailplaneeringu kehtestamisega rikutud ning Tartu Linnavalitsuse 01.06.2010 korralduse nr 631 tühistamiseks puudub alus.
10. Riigikohtu halduskolleegium on 24.mai 2010.a. otsuses haldusasjas nr 3-3-1-29-10 seoses igaühe õigusega vaidlustada detailplaneeringu kehtestamise otsust (populaarkaebuse esitamise kohta) märkinud, et halduskolleegiumi
11. novembri
12. a otsuses asjas nr 3-3-1-84-08 leidis kolleegium, et populaarkaebuse eesmärgiks ei ole kolmandate isikute erahuvide kaitse. Ka populaarkaebuse puhul peab kaebaja juhinduma HKMS § 10 lg 1 p 4 ning lg 3 p 3 nõuetest, st välja tooma vaidlustatava haldusakti väidetava õigusvastasuse alused, osutades sealjuures õigusvastaselt kahjustatud avalikule huvile.
13. Kaebajad märgivad, et otsivad populaarkaebuse vormis kaitset avaliku huvi rikkumisele vastustaja poolt, mis seisneb ühelt poolt selles, et vaidlustatud haldusaktiga on võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajaduste ja huvide tagamise kohustuse täitmise asemel eelistatud üksikisiku ärihuve. Teiselt poolt aga selles, et säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamise tagamise kohustuse täitmise asemel on lubatud olemasolevat elukeskkonda mitte säästvat, vaid lõhkuvat planeeringulahendust, samuti tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamise tagamise kohustuse täitmise asemel lubatud tasakaalu lõhkuvaid ja häirivaid kontraste ning probleeme ja vastuolusid suurendavat planeeringulahendust. Kaebuse esitajad on seisukohal, et planeeringu kehtestamisel ei ole vastustaja täitnud kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest tulenevat kohustust isikute huvide tasakaalustamiseks ehk teisisõnu ei ole vastustaja planeerimisdiskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning on kaalunud temale teatavaks tehtud erinevaid huve ebaõiglaselt ja ebaratsionaalselt. Vaidlustatud haldusakti vastuvõtmisel on kaalutlusõigust väärkasutatud.
14. Kohtu arvates ei ole kaebuse esitajad toonud välja, kuidas haldusakti väidetav õigusvastasus kahjustab antud juhul avalikku huvi. Asjaolu, et kehtestatud detailplaneeringule on avaldanud vastuseisu mitmed kodanike ühendused ja organisatsioonid ei ole antud juhul asjassepuutuv. Kaebuse esitajad saavad ka populaarkaebusega kohtusse pöörduda üksnes enda nimel. 16 Kaebuse p-s 23 viidatakse mitmetele kolmandate isikute poolt esitatud vastuväidetele, mille arvestamata jätmist ei ole linnavalitsus väidetavalt piisavalt põhjendanud. Kohtu arvates ei ole viited kolmandate isikute ettepanekute mittearvestamisele asjakohased. Nagu eelnevalt märgitud ei ole populaarkaebuse eesmärgiks kolmandate isikute huvide kaitse. Kaebuse esitajate vastuväidete osas on kohus avaldanud oma seisukoha kohtuotsuse esimeses pooles, kus käsitletakse kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumist. Kohus peab ka vajalikuks märkida, et ettepanekute arvestamata jätmine ei tähenda kaalutlusõiguse teostamise põhimõtete rikkumist.
15. Kohtu veendumusel on detailplaneeringu menetlus läbi viidud nõuetekohaselt, menetluses on kaalutud kõigi asjast huvitatud isikute huve ja õigusi ning leitud tasakaalustatud lahendus, mis on parim võimalikest. Linnavalitsuse 01.06.2010 korraldust nr 631 on piisavalt põhjendatud. Haldusakti põhjendustest lähtuvalt saab asuda seisukohale, et linnavalitsus on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt.
16. Eelnevast tulenevalt puudub alus ka detailplaneeringu kehtestamise otsuse tühistamiseks esitatud populaarkaebuse rahuldamiseks. Seega jääb kaebus tervikuna rahuldamata. Kuna kaebus jääb rahuldamata jäävad menetluskulud kaebuse esitajate endi kanda. Mai Saunanen kohtunik 17