Rahuldada AS Era Liisingu Inkassoteenused hagi M.K.’a vastu täies ulatuses.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. 1
sõlmisid 05.01.2009.a. kiirlaenulepingu nr 202367, millega kostja sai laenu 3000.- krooni kohustusega tagastada kogu summa 120 päeva jooksul so hiljemalt 05.01.2009.a intressiga 2100 krooni kogu laenuperioodilt. Kostja laenu koos intressidega ei tagastanud vaatamata võlausaldaja korduvatele nõuetele, mistõttu loovutas viimane oma nõude hagejale. Hageja esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse tsiviilasjas nr 2-09-32024, millele võlgnik esitas vastuväite. Kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle hagimenetlusse, kuid kuna hageja ei esitanud oma nõuet hagiavalduse sisu- ja vormi nõuetele vastavalt kohtu määratud tähtajaks, keeldus kohus 29.10.2010.a määrusega asja menetlusse võtmast. 12.11.2010.a esitas AS Era Liisingu Inkassoteenused nõuetekohase hagiavalduse, mille järgi võlgnes kostja hagejale seisuga 21.10.2010.a. tagastamata põhivõla 3000.- kr, lepingukohase intressi summas 2100.- kr ja lepingujärgse viivise määras 0,5% päevas tähtaegselt tasumata võlalt, so perioodi 11.09.2009.a – 20.10.2010.a eest summas 7920.- kr, mida hageja vähendas vabatahtlikult 2600.- kroonini. Hageja palus kostjalt välja mõista VÕS § 8 lg.2, § 76 lg.1, § 100 ja § 101 lg.1 p1, 6, § 113 lg.1 alusel põhivõla, intressi ja viivise summas 7700.krooni ning menetluskulud, s.h. riigilõiv 1000.00 krooni. Menetluse käik Kostja esitas kohtule 17.12.2010.a kirjaliku vastuse, milles tunnistab hagi osaliselt, so 5100 krooni ulatuses, mida kostja on hagejale ka juba pakkunud 28.06.2009.a, kuid hageja ei soovinud 5100 kr suurust summat kohtuväliselt. Kostja on nõus asja lahendamisega kirjalikult ja leiab, et asja on võimalik lahendada kompromissiga – kostja ei tööta ja on raskes majanduslikus seisus. Kohtukulud palub jätta hageja kanda, sest kostja ei soovinud kohtusse minna. Hageja 28.12.2010.a vastuses jäi nõude summas 7700 kr juurde ja pakkudes kostjale kompromissi koos menetluskuludega summas 8200 kr, millega kostja 04.02.2011.a vastuses ei nõustunud. 16.02.2011.a saadetud täiendavas seisukohas hageja vähendas viivise nõuet 2600 kroonilt 2000 kroonini (127.82 euroni), viidates, et viivise nõue on tulenenud kostja enda maksekäitumisest ning pakkudes uuesti osamaksete tasumisega kõiki nõudeid ja menetluskulusid hõlmavat kompromissi summas 485.73 eurot. Kostjale on hageja pakkumine edastatud elektrooniliselt 2 korral – 17.02.2011, 07.03.2011 ja kostja poolt 25.03.2011.a elektrooniliselt esitatud nõudmisele vastuseks veel 28.03.2011, kuid kostja ei ole kohtule hageja pakkumise osas oma seisukohta teatanud. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hagi tuleb kooskõlas
Kuna mõlemad pooled on avaldanud nõusolekut asja menetlemiseks kirjalikult, pooled on esitanud oma seisukohad ja tegemist on asjaga, mille hagihind ei ületa 2000 eurot ( 31 293.20 kr), siis on võimalik lahendada asi lihtsustatud korras
Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ja esitatud materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täielikult 16.02.2011.a esitatud kujul. Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud VÕS § 8 lg. 2, § 76 lg.1, § 113 lg.1, § 94 alusel ja tõendatud hagiavaldusele lisatud kiirlaenulepingu ja selle üldtingimustega, laenusumma ülekandmise maksekorralduse, arve nr. 202367, laenu raporti ja nõuete loovutamise lepinguga. 2
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt
lg.1 ja § 173 lg.1 tuleb menetluskulud jätta isiku, kelle kahjuks otsus tehakse, s.o. kostja M.K.’a kanda. Menetluskulude kohta võib hageja nõuda Pärnu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest –
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.