2-10-40076/11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anne Randjärv Otsuse kuulutamise aeg ja 9. märts 2011 a. Raplas kohtukantselei kaudu koht Tsiviilasja number 2-10-40076 Hagi ese Elatise suurendamise nõue Menetlusosalised Hageja: T T xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxx xxxx Seaduslik esindaja: K T xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxx xxxx Lepinguline esindaja: Tiina Pill HEMA Õigusbüroo OÜ, Tallinn, Paldiski mnt.22 Kostja: K T xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxx Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud tsiviilasjas nr.2-10-40076 jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. 2 Asjaolud ja hageja nõuded K T ja K T abielust on xx.xx.xxxx.a. sündinud poeg T T. Kuna poolte kooselu lõppes, sõlmisid nad T T ülalpidamise andmise suhtes kompromissi, mille kohus 26.06.2008.a. koostatud määrusega kinnitas. Kompromissi kohaselt kohustus K T tasuma K T elatist 3000 EEK kuus ja kandma 50% poja hobide ja lastelaagritega seotud kuludest. Kuni 2009.a. jaanuarikuuni tasus kostja poja ülelpidamiseks K T 3000 krooni kuus. Sellest alates ei ole ta elatist maksnud. Poja hobidega seotud kulutusi ei ole kostja kunagi kandnud. K T taotleb kompromissis kokkulepitud elatise suurendamist 4600 kroonini (293.99 EUR) kuus. K T hinnangul on tema reaalsed kulud seoses poja kasvatamisega igas kalendrikuus 9200 EEK. T T tegeleb väga kalli hobi – võistlustantsuga. Kompromissi sõlmimise ajal ei olnud kindel, kas poeg sellega tegelema jääb. Käesoleval ajal on T T võistlustantsus juba kaugele jõudnud ning selle alaga edasi tegelemine on lapse arengu ja tuleviku seisukohalt väga oluline. Lisaks eeltoodule tuleks elatise suuruse määramisel arvesse võtta elukalliduse tõusu ja K T suurenenud kulusid eluasemele. Nõude lahendamisel ei saa lähtuda asjaolust, kas kostjal on olemas töökoht või mistahes muid perioodilisi sissetuleku allikaid. Kostja on töövõimeline inimene, mistõttu ei saa töökoha puudumine olla vabanduseks lapsele ülalpidamise mitteandmisel. Kostja omab kahte kinnistut, olles seega majanduslikult hästi kindlustatud. Kostja seisukoht Kostja hinnangul ei ole K T kõnesolevat hagi esitades käitunud heas usus. K T on teada, et kostja on pikemat aega töötu ega ole suuteline ka kokkulepitud elatist maksma. Kostja ettevõtlus (küülikute kasvatus) luhtus ning käesoleval ajal puudub tal igasugune sissetulek. Kostja möönab oma kohustust lapsele ülalpidamist anda, kuid tema praegune majanduslik olukord seda lihtsalt ei võimalda. Kui ta leiab töö või kui tal õnnestub müüa xxxxxxx xxxx tänaval paiknev kinnistu, siis ta asub oma kohustust täitma. Kohtu seisukoht ja põhjendused PS § 99 lg.1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtuvalt. PS § 102 kohaselt peab kohus arvestama ka kohustatud isiku varalist seisundit. Seega on ülalpidamiskohustuse muutmiseks alust juhul, kui õigustatud isiku vajadused või kohustatud isiku võimalused on muutunud. Pärnu Maakohtu 26.06.2008.a. määruse nr.2-08-11192/507 kohaselt on kostjal kohustus tasuda K T T T ülalpidamiseks 3001.50 EEK ehk 191.83 EUR kuus ja kanda 50% T T hobidega ja mistahes lastelaagritega seotud kuludest. K T taotleb elatise suurendamist põhjusel, et kulutused T T peamisele hobile, so peotantsule, on suurenenud, samuti on kasvanud elukallidus ning K T kulutused eluasemele. Kohus ei kahtle T T vajaduste suurenemises seoses edasijõudmisega peotantsus, kuid nimetatud kulude võrdset kandmist K T on kostjalt võimalik nõuda ka Pärnu Maakohtu 26.06.2008.a. määruse alusel. Ebaõige on hageja seisukoht, et kohus peaks kostja selgitused tema majandusliku olukorra suhtes jätma tähelepanuta. PS § 102 lg.1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest ulatuses, milles ta ei ole võimeline, enese tavalist ülalpidamist kahjustamata, teisele isikule ülalpidamist andma. Sama seaduse lg.2 kohaselt vanem oma alaealise lapse suhtes eelkirjeldatud alusel ülalpidamiskohustusest ei vabane, vaid ta peab kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kostja on kohtule kinnitanud, et on pikemat aega töötu ning tema eraettevõtlus 3 ebaõnnestus, mistõttu puudub tal käesoleval ajal igasugune sissetulek. 2.02.2011.a. toimunud eelistungil kinnitas ka K T, et temale teadaolevalt ei ole kostja peale töödejuhataja ametikohalt lahkumist alaliselt töötanud ning kostja poolt alustatud ettevõtlus (küülikute kasvatamine) luhtus kostja süül täielikult. Seega puudub alus arvata, et kostja oma tegelikku majanduslikku olukorda varjab ega jaga oma sissetulekut enda ja lapse vahel ühetaoliselt. Kostja varalist seisundit arvestades puudub kohtul võimalus kokkulepitud elatise suurendamiseks, kuna kostja ei ole suutnud täita isegi senist kohustust. Kinnisvara realiseerimisega kostja tegeleb ning on valmis selle kaudu saadavaid vahendeid lapsega jagama. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohtunik: Anne Randjärv