) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt
§-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või arvelduskontole nr 221023778606 (Swedbank), mõlemal juhul viitenumber
§-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Hagiavalduses märgitud kostja registreeritud elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx saadetud hagimaterjalid tagastati märkega „hoiutähtaja möödumisel“. Kostja teistesse teadaolevatesse elukohtadesse Tallinnas saadetud kirjad tagastati samuti märkega „hoiutähtaja möödumisel“. Politseiasutus teatas kohtule, et nende andmetel elab Mxxxx HxxxxxxxTallinnas, kuid täpsemat elukohta ei tea ka nemad. 23.03.2011. a esitas hageja taotluse kostjale menetlusdokumentide avalikult kättetoimetamiseks. Kohus rahuldas taotluse ja otsustas 24.03.2011.a määrusega toimetada kostjale hagimaterjalid kätte avalikult vastava teadaande avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja andis vastamiseks tähtaja 20 päeva teate kättetoimetamisest alates. Teade avaldati 24.03.2011.a.
aprillil 2011.a. Kostjat hoiatati
Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Hageja taotles hagi tagaseljaotsusega rahuldamist, kuna kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks hagile vastanud. Kohtu põhjendused Vastavalt
lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine
lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada.
lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas 2 2-10-60084 osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt
lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja sõlminud 24.10.2007.a tarbijakrediidilepingu nr 0700560/28st, mille alusel hageja andis kostjale krediiti. Kostja ei täitnud lepingut nõuetekohaselt ning leping on lõppenud hageja poolt lepingu ülesütlemisega. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, 3, 6, mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooled on tarbijakrediidilepingus nr 0700560/28st kokku leppinud viivisemääras 29,40 % krediidisummalt ühe aasta kohta. VÕS § 115 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Hageja on arvestanud viivist 01.12.2010. a seisuga kokku 23 983,80 krooni. Alates 02.12.2010. a kuni nõude täitmiseni taotleb hageja kostjalt viivise väljamõistmist protsendina põhinõudest.
näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus arvestas perioodi 02.12.2010 - 28.06.2011 viiviste suuruseks 6475,66 krooni (põhivõlg 38 251,89 krooni x 0,081 % x 209 päeva), mis tuleb samuti otsusega välja mõista. Kohus mõistab välja ka viivise pärast lahendi tegemist protsendina põhivõlast. Hagiavalduse esitamise ajal maksevahendina kehtinud krooni ümberarvestamine euroks toimub Euro kasutusele võtmise seaduse §-i 5 lg 1, 2 kohaselt Euroopa Liidu Nõukogu poolt määratud euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel (1 euro = 15,6466 krooni), saadud tulem ümardatakse 1 sendi täpsusega kolmanda koha alusel pärast koma. Menetluskulude jaotus Vastavalt
lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta
lg 2 alusel kostja kanda.
lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 7500 krooni, millele vastab 479,34 eurot ja väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise eest tasutud riigilõivu summas 6,39 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras. Hageja poolt hagimenetluses tasutud riigilõiv kogusummas 485,73 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks taotles hageja kostjalt välja mõista hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 1500 krooni, millele vastab 95,87 eurot. Kohus leiab, et nimetatud menetluskulu on olnud põhjendatud ja vajalik, jääb Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud 3 2-10-60084 teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja kulude maksimaalse kulu piiresse ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Maimu Laumets Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.