3-07-36/64

3-07-36 KO H T UO T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2011 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-07-36 Haldusasi R. K kaebus, milles kaebaja taotleb: - tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla direktori poolt 22.12 2005 kinnitatud „Kinnipeetava individuaalne täitmiskava“; - tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla toiminguid ajavahemikus 22.12.2005 kuni 12.01.2006, mis seisnesid kaebaja hoidmises eraldi lukustatud kambris ning sellega lahutamatult seotud piiranguid, millega piirati kaebaja õigust: liikuda vangla territooriumil; õigust omada haridust; õigust osavõtta kulutuurilis-sotsiaalsetest üritustest; õigust kasutadaviibida värskes õhus; õigust tegeleda kehakultuuriga Asja läbivaatamise kuupäev
2. mail 2011 Menetlusosalised Kaebaja R. K Vastustaja Tallinna Vangla esindaja Svetlana Meister 1 3-07-36 RESOLUTSIOON Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 2: Rahuldada R. K kaebus haldusasjas nr 3-07-
3. Tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla direktori poolt 22.
4. 2005 kinnitatud „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava“. Tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla toiminguid ajavahemikus 22.12.2005 kuni 12.01.2006, mis seisnesid kaebaja hoidmises eraldi lukustatud kambris ning sellega lahutamatult seotud piiranguid, millega piirati kaebaja õigust: liikuda vangla territooriumil; õigust omada haridust; õigust osavõtta kulutuurilis-sotsiaalsetest üritustest; õigust kasutadaviibida värskes õhus; õigust tegeleda kehakultuuriga. Edasikaebamise kord Juhindudes HKMS § 31 lg 4: Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest
5. juulil
6. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lähtudes TsMS 442 lg 6 lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD 04.01.2007 esitas R. K kohtule kaebuse, milles taotles tunnistada õigusvastaseks ja põhiseadusvastaseks Tallinna Vangla direktori poolt kinnitatud „Kinnipeetava individuaalne täitmiskava“ ning õigusvastaseks Tallinna Vangla erinevad kaebaja suhtes sooritud toimingud (tl 1-11). 20.06.2008 Tallinna Halduskohtu otsusega haldusasjas nr 3-07-36 rahuldati kaebus osaliselt (tl 99105). 17.09.2009 Tallinna Ringkonnakohtu otsusega tühistati osaliselt 20.06.2008 Tallinna Halduskohtu otsus (tl 156-164). 17.06.2010 Riigikohtu halduskoleegiumi otsusega tühistati osaliselt Tallinna Ringkonnakohtu ja Tallinna Halduskohtu otsused ning saadeti Tallinna Halduskohtule uueks läbivaatamiseks kaebaja nõuded mis puudutab (II kd tl 53-67): 2 3-07-36 - Tallinna Vangla direktori 22.12 2005 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava“ õigusvastaseks tunnistamist; - Tallinna Vangla toiminguid ajavahemikus 22.12.2005 kuni 12.01.2006, mis seisnesid kaebaja hoidmises eraldi lukustatud kambris ning sellega lahutamatult seotud piiranguid, millega piirati kaebaja õigust: liikuda vangla territooriumil; õigust omada haridust; õigust osavõtta kulutuurilis-sotsiaalsetest üritustest; õigust kasutadaviibida värskes õhus; õigust tegeleda kehakultuuriga võrdsetele alustel teiste kinnipeetavatega. 23.07.2010 määrusega võeti kaebus Tallinna Halduskohtu menetlusse (tl 71). 28.08.2010 esitas vastustaja vastuväited kaebusele (tl 74-76). 28.09.2010 taotles kaebaja asja arutamist kohtuistungil ning esitas taotluse tõendite väljanõudmiseks (tl 79-80). 13.10.2010 esitas vastustaja seisukoha seoses kaebaja taotlusega (tl 83): 16.11.2010 esitas kaebaja oma seisukoha vastustaja väidetele ning soovis tutvuda kohtutoimikuga (tl 92-96). 09.12.2010 esitas vastustaja täiendavad vastuväited kaebaja seisukohtadele (tl 99-100). 29.12.2010 saatis kohus toimiku kaebajale tutvumiseks (tl 101). 13.01.2011 tagastati toimik kohtule (tl 102). 03.02.2011 esitas kaebaja oma seisukohti kinnitavad tõendid (tl 103-104). 15.02.2011 esitas vastustaja seisukoha kaebaja poolt esitatud tõendite suhtes (tl 11). 01.03.2011 määrusega otsustati kaebus lahendada kohtuistungil (tl 113-114). 10.05.2011 toimus asjas kohtuistung (tl 119-121). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kohtu menetluses on R. K
7. jaanuaril 2007 Tallinna Halduskohtule kaebuses esitatud nõuded, milles kaebaja palus õigusvastaseks Tallinna Vangla direktori
8. detsembril 2005 kinnitatud "Kinnipeetava individuaalne täitmiskava" ja tunnistada õigusvastaseks järgmised Tallinna Vangla toimingud ajavahemikul 22.12.2005 kuni 12.01.2006, mis seisnesid kaebaja hoidmises eraldatud lukustatud kambris ning sellega lahutamatult kaebaja suhtes kohaldatud piirangud: vangla territooriumil liikumise õiguse piiramine; hariduse omandamise õiguse piiramine; kultuurilis-sotsiaalsetest üritustest osavõtu piiramine; värskes õhus viibimise õiguse piiramine; õiguse piiramine kehakultuuriga tegelemiseks võrdsetel alustel teiste kinnipeetavatega. Kaebaja hinnangul ei ole vastustaja esitanud tõendeid ega kirjeldatud faktilisi asjaolusid, millest nähtuks kaebaja vägivaldsus, põgenemisoht. Vastustaja poolt Tartu Vanglas koostatud täitmiskava aluseks olevate dokumentide esitamine ei ole seotud käesoleva asjaga ega tõenda kaebaja ohtlikkust 3 3-07-36 või põgenemiskalduvusi. Tartu Vanglas ei kohaldatud kaebaja suhtes täiendavaid julgeoleku abinõusid. Peale Tartu Vanglas viibimist oli kaebaja Pärnu Vanglas, kus samuti ei kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid. Pärnu Vanglast paigutati kaebaja ümber seoses hariduse omandamisega, mitte julgeoleku kaalutlustel. Vaidlustatud täitmiskavas puuduvad viited Tartu Vanglas koostatud ja kinnitatud täitmiskavale või Tartu Vangla ametnike poolt koostatud ettepanekutele. Tartu Halduskohtu otsusega haldusasjas nr 3-07404 tunnistati Tartu Vangla poolt kinnitatud täitmiskava õigusvastaseks. Seetõttu on ebaõiged vastustaja viited selle kohta, et ka Tartu Vangala leidis, et kaebaja põgenemis- ja kallaletungioht on kõrged. Vastustaja on kasutanud Tartu Vangla täitmiskavaga seoses koostatud dokumente valikuliselt. Vastustaja poolt on Tallinna Vangla ametnike ettepanekud esitatud esmakordselt ning neid ei ole kaebaja isiklikus toimikus. Julgeoleku osakonna juhataja ettepanekud on allkirjastamata. Esitatud dokumentidest ei nähtu, kuidas on need seotud kaebaja väidetava vägivaldsuse ja põgenemisohuga. Vanglaametnike subjektiivne arvamus ei saa olla aluseks julgeolekuabinõude kohaldamisel. Vastustaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kaebaja on enne täitmiskava kinnitamist toime pannud vanglas vägivalla akte, rünnakuid, ähvardusi, seotud põgenemiskatsetega. Samuti ei ole kaebajalt leitud keelatud esemeid, mis viitaksid põgenemisele või vägivaldsusele. Täitmiskavas on toodud üldised väited põgenemisohust ja vägivaldsusest ning on viidatud isiklikule toimikule, kus taolisi tõendeid ei ole. Kaebaja käitumisele ei olnud etteheiteid enne täitmiskava kinnitamist. Kaebaja täpsustab, et kaebaja rahalised nõuded jäid Tartu Vanglast Pärnu Vanglasse edastamata, kuna nõuetega tegelev isik oli puhkusel. Kui kaebaja jõudis Tallinna Vanglasse, siis juhtis kaebaja tähelepanu, et hagisid ei arvestata maha ning peale seda saadeti Tartu Vanglast nõuded edasi Tallinna Vanglasse. Kaebaja leiab, et õiguspärase haldusmenetluse eest vastustab vangla, mitte kinnipeetav. Õiguskantsler on oma 12.06.2006 kirjas leidnud, et kaebaja osas ei ole leidnud tõendamist tema vägivaldsus või ohtlikkus vangla julgeolekule (II kd tl 103-104). Põhjendatud huvina tõi kaebaja välja preventiivse eesmärgi ja kahjunõude esitamise kavatsuse, samuti asjaolu, et täitmiskavas toodud asjaolusid on kasutatud vanglas kaebajale piirangute kehtestamiseks ning hakatakse kasutama tema võimaliku armuandmispalve tagasilükkamisel. Tallinna Vangla vaidleb kaebusele vastu. Seoses Tallinna Vangla direktori 22.1.2.2005 kinnitatud „Kinnipeetava individuaalsest täitmiskava“ osaga „Märkused turvalisusriski kohta“ vastustaja selgitab, et nimetatud osast nähtub, et kaebajat on korduvalt karistatud varavastaste ja isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest. Antud juhul leiab vastustaja, et turvalisusriskide hindamisel tuleb arvestada asjaolu, et kaebajat karistati tahtliku tapmise toimepanemise eluaegse vangistusega. Signaalid põgenemisohust pärinevad Keskvangla päevilt. Eesti Politsei suhtub kaebaja konvoeerimisse kõrgendatud tähelepanuga. Vanglast põgenemise võimalusi on kaebaja kinnitanud 22.11.2005 intervjuu käigus Tallinna Vangla vangistusosakonna juhatajaga, kus kinnipeetav toonitas, et ei ole kunagi soovinud põgenemisvõimalusi realiseerida. Põgenemisohu signaalid tuginevad faktidele, mis on tõendatud kaebaja isiklikus toimikus olevate dokumentidega. 4 3-07-36 Vaidlustatud täitmiskava kohaselt on kaebaja avaldanud, et on huvitatud seadusest tulenevate maksimaalsete hüvede saamisest, millele pakub vastustasuks oma seaduskuulekust. Samas ei informeerinud kaebaja vangla juhtkonda olukorrast, kus tema isikuarvele laekunud summadest ei arvutatud maha hagisid. Nimetatud seab kahtluse alla soovi olla seaduskuulekas, mida saab tõlgendada kui süü mittetunnistamist. Vanglal on seaduskuuleka kinnipeetava suhtes põhjust eeldada, et ta annab teada sellest, et tal on hagide näol täita rahalised kohustused. Kaebajal oli võimalik nimetatud teavet edastada, sest oli teadlik nii enda rahalistest kohustustest kui ka oma isikuarvele laekuvatest summadest ning kaebajal oli võimalus juba Tallinna Vanglasse saabumisel teavitada vastustajalt rahaliste nõuete olemasolust. Vastustaja sai nõuetest teada alles 14.10.2005, kui Tartu Vangla need edastas. Täitmiskava koostamisel osalevad vastava ala spetsialistid, kes oskavad anda hinnangu olemasolevatele materjalidele, täitmiskava arutatakse komisjonis. Seetõttu ei ole täitmiskava sisu vaidlustamine põhjendatud isikliku arvamuse alusel ning puudub alus täitmiskava osa õigusvastaseks tunnistamiseks. VangS § 69 lg 1 alusel kohaldatakse täiendavaid julgeoleku abinõusid kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub õigusaktidega kehtestatud nõudeid, kahjustab oma tervist, on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Julgeoleku abinõusid kohaldatakse raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. Seega juhtumitel, kui on piisav alus eeldada, et on olemas oht kinnipeetava põgenemiseks, või oht teistele isikutele või vangla julgeolekule. Vaatamata sellele, et kaebaja eraldi lukustatud kambrisse paigutamisel oli aluseks vale õiguslik alus, oli kaebaja paigutamine kambrisse põhjendatud. See oli vajalik tulenevalt kaebaja põgenemisohust ja vägivaldsusest. Kaebaja paigutamisel lukustatud kambrisse, arvestas vastustaja täitmiskava alusel kaebaja õigust omandada haridust, tegeleda kehakultuuriga, osa võtta kulutuurilissotsiaalsetest üritustest. Ka lukustatud kambrisse eraldatud kinnipeetavale tagatakse igapäevase jalutuskäigu õues. Vastustaja selgituste kohaselt edastati kohtule dokumendid, mis koostati kaebuse esitajale
9. aastal individuaalse täitmiskava koostamise ajal, samuti Tartu Vangla poolt koostatud dokumendid, mille alusel Tartu Vangla leidis, et kaebajal on kõrge põgenemis- ja kallaletungioht. Samas kinnitab vastustaja, et ei kasutanud kaebajale täitmiskava koostamisel Tartu Vangla poolt koostatud materjale ning seetõttu ei ole asjakohane kaebaja viide Tartu Halduskohtu lahendile. Asjaolu, et kaebaja suhtes ei kasutatud täiendavaid julgeoleku meetmeid Tartu ega Pärnu Vanglas ei tähenda seda, et Tallinna Vanglas neid kohaldada ei oleks tohtinud. Täitmiskava koostamisel tutvutakse kinnipeetava kohta saadaolevate materjalidega, vesteldakse erinevate spetsialistidega, kes oskavad anda hinnangut olemasolevatele materjalidele ning täitmiskava arutatakse komisjonis. Täitmiskava koostamise aluseks olevad allikad on olnud isiklik toimik, elektroonilised andmebaasid, vestlused. Riigikohus on oma lahendis asunud seisukohale, et täitmiskava ei ole haldusakt, seetõttu tuleb selles märgitud kinnipeetava õigusi piiravad otsustused teha eraldi haldusaktiga. Samas Riigikohus ei välista, et juhendile mittevastava täitmiskava mõni osa võib vastata sisult haldusakti tunnustele. Käesolevas asjas vastab haldusakti tunnustele vaidlustatud täitmiskava osa, millega otsustati kaebaja paigutada 5 3-07-36 eraldi kambrisse
10. Riigikohtu otsuse p 19 kohaselt ei ole täitmiskava turvariske puudutava osa iseseisev vaidlustamine võimalik. Riigikohus on otsuses märkinud, et kaebaja peab tuvastamiskaebuse esitamiseks näitama, kuidas akti õigusvastasuse kindlaks tegemine parandab tema olukorda. Tallinna Vangla leiab, et kaebajal puudub antud haldusasjas põhjendatud huvi, kuid tal on võimalik tulevikus viidata täitmiskavas esitatu ekslikkusele, kui vangla peaks mõne toimingu või haldusakti põhjendamisel tuginema ITK-le. Vastustaja leiab, et kaebaja isiklikus toimikus võib leiduda dokumente, mis iseloomustavad kaebajat positiivselt. Tallinna Halduskohtu otsuses haldusasjas nr 3-1524 leiti, et julgeolekuabinõude kohaldamine ei olnud põhjendatud ega mõistlik ning on muutunud ebaproportsionaalseks. Nimetatud haldusasjas ei tunnistatud julgeoleku abinõu kohaldamist kehtetuks põhjusel, et käskkirja aluseks olev asjaolu, põgenemiskalduvus, oleks olnud tõele mittevastav Vastustaja selgitusel jõudsid kaebaja suhtes rahaliste nõuete teated Tartu Vanglast 14.10.2005 ning 18.10.2005 hoiustati tema arvele laekunud summast 50%. Vastustaja hinnangul oleks kaebaja pidanud nõuete olemasolust informeerima vanglat sinna saabudes. Kaebaja viited nõuete edastamata jätmisest Tartu Vanglast Pärnu Vanglasse ei puutu käesolevasse vaidlusesse. Õiguskantsler leidis konkreetses etapeerimismenetluses, et kaebaja ei ole põgenemiskalduvustega ega ohtlik, mistõttu ei ole antud hinnang asjakohane käesolevas asjas. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles kaebaja taotleb haldusakti ja toimingute õigusvastasuse kindlaks tegemist. Esitatud taotlus on kooskõlas HKMS § 6 lg 3 p
11. Kaebus on postitatud 05.01.2007 vastustaja 22.12.2005 haldusaktile ja Tallinna Vangla toimingutele ajavahemikus 22.12.2005 kuni 12.01.2006 (tl 33). Põhjendatud huvina tõi kaebaja välja preventiivse eesmärgi ja kahjunõude esitamise kavatsuse, samuti asjaolu, et täitmiskavas toodud asjaolusid on kasutatud vanglas kaebajale piirangute kehtestamiseks ning hakatakse kasutama tema võimaliku armuandmispalve tagasilükkamisel. Kuna täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist puudutavat täitmiskava osa saab pidada materiaalses mõttes haldusaktiks, mis käesoleval juhul tõi kaebajale kaasa tema õiguste piiramise, on kaebajal põhjendatud huvi täitmiskava õigusvastasuse tuvastamiseks. Seega esitati kaebus HKMS § 9 lg 5 sätestatud tähtaja jooksul ning lubatav. Riigikohtu halduskolleegiumi otsuse nr 3-3-1-95-09 p. 20 on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist puudutavat täitmiskava osa peetud materiaalses mõttes haldusaktiks ning asutud seisukohale, et seetõttu tuleb selle otsustuse õigusvastasuse tuvastamise kaebuse lahendamisel kontrollida otsuse motiivide õiguspärasust. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et Tallinna Vangla on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel täitmiskavas tuginenud valele õiguslikule alusele ega selle üle, et otsustuse motiivid vastavad VangS §-s 69 reguleeritud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise alustele. Samuti ei ole vaidlust selle 6 3-07-36 üle, et ükski teine dokument peale täitmiskava ei reguleeri kaebaja pidamist kambris nr 402 vaidlusalusel ajavahemikul. Seoses kaebaja esitatud tõenditega peab kohus vajalikuks märkida, et Justiitsministri 06.07.2006 kirjas toodud seisukohad on antud seoses kinnipeetava vanglas/vanglates ümberpaigutamisega, vastuvõtu osakonda paigutamisega, täitmiskava koostamise vajadusega, mis antud juhul ei ole vaidluse esemeks (II kd tl 105). Samuti ei ole antud vaidlus seotud kaebaja suhtes käeraudade kasutamisega ning seega ei ole õiguskantsleri seisukohad nimetatud ohjeldusmeetmete kasutamise kohta antud juhul asjakohased (II kd tl 106-108). Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et kaebaja viidatud teistes haldusasjades tehtud kohtulahendites tuvastatud asjaolud ja tehtud järeldused, ei oma ette kindlaks määratud tähendust käesolevas haldusasjas. Vangistusseaduse (redaktsioon 01.01.2004-31.12.2005) § 69 lg 1 alusel kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub käesolevat seadust või vangla sisekorraeeskirju, tahtlikult kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on vägivaldne teiste isikute suhtes. Vastustaja on seisukohal, et on kohtule esitanud piisavalt tõendeid selle kohta, et kaebaja puhul esines oht põgenemiseks ning vägivaldsuseks. Nimetatud dokumendid olid aluseks täitmiskava koostamisel. Ka Tartu Vangla leidis
12. aastal, et kaebaja põgenemis- ja kalletungioht on kõrged. Nimetatud järeldusele jõuti kaebaja isikliku toimiku alusel ( II kd tl 83). Vangistusseaduse § 69 lg 1 alusel kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetavale, kes : süstemaatiliselt rikub käesolevat seadust või vangla sisekorraeeskirju; tahtlikult kahjustab oma tervist; on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega; on vägivaldne teiste isikute suhtes. Kaebaja suhtes koostatud täitmiskavas on vastuvõetud otsustus paigutada R. K eraldi kambrisse nr 402 põhjusel, et kaebaja suhtes eeldatakse põgenemis- ja vägivaldsus ohtu. Eraldi paigutamise otsuse tegemisel on arvestatud kogutud andmeid, analüüse, informatsiooni (tl 9). Täitmiskava osas märkused turvalisusriski kohta on kirjeldatud kaebaja kuritegusid, karistust, karistuse kandmise asukohta iseloomustavad andmed. Turvalisusriski hindamisel tuleb arvestada toimepandud kuriteo iseloomu, kuid kohtu hinnangul peab sel juhul olema selge põhjus/asjaolu, mille tõttu tuleb antud asjaolu julgeolekuabinõu kohaldamisel arvesse võtta. Ainuüksi isiku poolt toime pandud kuritegude liigitamine ja sulgudes konkreetse kuriteo nimetamine ning vangistusperioodide väljatoomine erinevates kinnipidamisasutustes ei too esile põhjust ega selgita, mille tõttu tuleb vaidlusalusel juhul kuriteo iseloomu arvesse võtta kinnipeetava suhtes täiendavate julgeoleku abinõude kohaldamisel. Vangistuse täideviimisel arvestatakse juba seadusest tulenevalt kandmisele kuuluva karistusaja pikkust ja kinnipeetava iseloomuomadusi. 7 3-07-36 Kaebaja suhtes on täitmiskavas turvalisusriski kohta märgitud, et ta on huvitatud seadusest maksimaalsete hüvede saamisest ning pakub vastustasuks oma seaduskuulekust. Kaebajale heidetakse ette, et ta samas ei informeerinud juhtkonda olukorrast, kus tema isikuarvele laekunud summadest ei ole arvutatud maha hagisid ning see asjaolu seab kahtluse alla soovi olla seaduskuulekas. mida saab tõlgendada kui süü mittetunnistamist. Kohtu hinnangul on süü olemasolu hindamisel tegemist õigusliku otsustusega, mille langetamisel tuleb tuvastada, millised õigusnorme/reegleid isik rikkus ning kas ja mil määral oli isikul võimalus konkreetseid reegleid järgida. Rahalised nõuded edastatakse vastavasse vanglasse, kuhu kinnipeetav ümber paigutatakse, eelmise kinnipidamiskoha administratsiooni poolt. Kaebaja paigutati Tallinna Vanglasse 14.09.
13. Tartu Vanglast saadeti kaebaja vastu esitatud rahalised nõuded Tallinna Vanglasse 14.10.2005 (II kd tl 75 pöördel). Asjas ei ole esitatud tõendeid, mille alusel saab väita, et antud juhul oli nõuete edastamise kohustus kaebajal. Esitatud tõendite kohaselt ei ole asjas tuvastatud, et kaebaja talle etteheidetud teabe mitteandmisega on rikkunud vangistusseadust ja/või vangla sisekorra eeskirju. Märkustes turvalisuse kohta on kirjeldatud kaebaja põgenemisohtu, mis pärineb Keskvangla päevilt ning viidatud asjaolule, et kaebaja konvoeerimisse suhtub Eesti Politsei kõrgendatud tähelepanuga. Vastustaja väidetel jõuti järeldusele, et kaebaja põgenemis- ja kalletungioht on kõrged kaebaja isikliku toimiku alusel. Kohus tegi vastustaja ettepaneku nimetada kaebaja isiklikus toimikus asuvad dokumendid, millele vastustaja tugines kaebaja vägivalla ja põgenemiskalduvuse hindamisel. Vastustaja kinnitusel on kõik turvalisusriski kohta koostatud dokumendid toimikusse esitatud (tl 47, II kd tl 84-90, 119 pöördel). Dokumentide hulgas on erinevate spetsialistide poolt koostatud ettekanded kaebajaga läbiviidud vestluste kohta, samuti ettepanekud individuaalse täitmiskava koostamiseks. Materjalide hulgas olid ka Tartu Vangla ametnike poolt koostatud dokumendid. Vastustaja selgitas 09.12.2010 saadetud vastuses, et lisas Taru Vangla ametnike poolt koostatud dokumendid, kuna nendest nähtub, et ka Tartu Vangla hinnangul on kaebaja põgenemis- ja kallaletungi oht kõrge. Vastustaja kinnitusel ei kasutatud vaidlustatud täitmiskava koostamisel Tartu Vangla materjale (II kd tl 99), seetõttu jätab kohus tähelepanuta asjas esitatud Tartu Vangla ametnike poolt koostatud dokumendid. Vangistusosakonna juhtaja poolt koostatud ettekande kohaselt oli intervjuu teemaks kaebaja isikut tõendav dokument; eraelulised suhted väljapool vanglat ja perspektiivitunnetus; huvid; vanglasisene hõivatus; usaldusväärsus, vanglasisene paigutus. Vestluse kokkuvõtte kohaselt oli kinnipeetav vestluse ajal rahulik ja optimistlikult häälestatud. Soovis arendada teemat vangla ebaseaduslikust tegevusest (tl 84). Vestluses julgeoleku osakonna juhatajaga arutatud teemadeks olid kinnipeetava kohtus käimised erinevate vanglate vastu; samuti huvid; vangla sisene hõivatus ja paigutus; usaldusväärsus. Vestlusest iseseisvat kokkuvõtet ettekandes ei esitatud. Julgeoleku osakonna juhtaja on teinud ettepanekud 8 3-07-36 täitmiskava koostamiseks, kus tegi kokkuvõtte vestlusest ning ettepaneku täitmiskava täitmiseks kohaldada vangistusseaduse § 69 (tl 85, 87). Sotsiaalosakonna spetsialist-psühholoog on koostanud ettepanekud individuaalse täitmiskava koostamiseks. Analüüsis on hinnatud kinnipeetava isikuomadusi ning leitud, et kinnipeetava valdavalt emotsionaalne enesekehtestus seostub sooviga teistest paremini hakkama saada, olla iseseisev, sõltumatu. Turvalises suhtlemises abivalmis, seltsiv, aldis vastama keskkonna ootustele. Täheldatav teatud sisemine ebakindlus, identiteedi ja tegevuse kaugemate eesmärkide ebamäärasus. Ratsionaalse enesekehtestusega suuteline oma seisukohti kaitsma, sihikindlalt ja jõuliselt tegutsema. Vajab tunnustust, hoolimist. Soovib jätkata haridusteed, võimalusel töötada. Seisundi üldanalüüsi kohaselt pole kinnipeetava puhul välistatud vägivaldsus, eriti verbaalne ning soovituslikult on märgitud vastavate programmide läbimine võimaliku impulsiivse käitumise üle parema kontrolli saavutmiseks (tl 86). Eelpool käsitletud dokumentidest selgub, et vestluste kohaselt on kaebaja huvitatud seadustest tulenevate hüvede saamisest ning on selle eesmärgi saavutmiseks seaduskuulekas; on hõivatud erinevate kohtuvaidlustega ning kinnitanud enda usaldusväärsust ja vägivaldsuse puudumist; soovib enda paigutamist eluosakonda nr 1, sest on motiveeritud õppimisele ja sinna on paigutatud kõik õppivad kinnipeetavad. Kinnipeetav on huvitatud töö tegemisest, ei tarbi narkootilisi aineid, tegeleb budismi ja kristluse uurimisega. Kinnipeetav on kinnitanud, et ei sea ohtu vangla julgeolekut, töötajaid ega kinnipeetavaid. Psühholoogi hinnangul on oma käitumises adekvaatne ja orienteerub enda isikus, ajas, kohas, situatsioonis. Kohtu hinnangul ei tulene ainuüksi eelpool kirjeldatud vestluste sisust ja kinnipeetava isikuomadustest iseseisvaid ja selgelt nähtavaid aluseid, millest selguks ja/või oleks võimalik anda hinnangut/kontrollida vastustaja järeldust selle kohta, et kaebaja puhul esineb kõrge põgenemis- ja kallaletungi oht. Julgeoleku osakonna juhataja on teinud täitmiskava koostamiseks ettepaneku kaebaja suhtes vangistusseaduse § 69 kohaldamiseks. Kaalutlusi ning faktiliste asjaolude kirjeldust, mille alusel peab julgeoleku osakonna juhtaja täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist vajalikuks, ettepanekus toodud ei ole. Eelpool nimetatud spetsialistid on andmete kontrollimise allikatena lisaks kinnipeetavaga läbiviidud vestlusele ja analüüsile, nimetanud kinnipeetava isiklikku toimikut ning elektroonilisi registreid. Vastustaja oma vastuväidetes, seletuses kohtuistungil ei käsitlenud ega nimetanud konkreetseid kaebaja isiklikus toimikus olevaid ja kontrollimise aluseks olnud tõendid ega täpsustanud registreid ja registritest saadud andmeid, mida antud juhul allikatena kasutati. Täitmiskava turvalisusriski kohta koostatud märkuste kohaselt on kaebajaga vahetult suhtlevad vanglaametnikud veendunud ohu olemasolus ning tunnevad sügavat muret enda isikliku julgeoleku pärast. Ohtu kaebajaga kokkupuutumisel on väljendanud ka kinnipeetavad isikud. Tõendeid, millest nähtuks kaebaja vägivaldsus vangla teenistujate ja kaasvangide suhtes (distsiplinaarasjade materjalid, vangla ametnike kirjalikud ettekanded, kinnipeetavate avaldused/seletused vms), asjas esitatud ei ole. 9 3-07-36 Kuna julgeolekuabinõude kohaldamine toob endaga kaasa kinnipeetava õiguste olulise piiramise, peab kohtul olema võimalik kontrollida vangla turvalisusriske puudutavate väidete tõelevastavust, kuid üldsõnaliste kokkuvõte ja umbisikuliste viidete alusel ei ole kohtul võimalik seda kontrollida ega tuvastada otsustuse aluseks olevate faktiliste asjaolude paikapidavust. Lähtudes eeltoodust on täitmiskava õigusvastane. Tulenevalt eeltoodust oli õigusvastane täitmiskava alusel kaebaja suhtes julgeoleku abinõude kohaldamine ning kaebaja hoidmine eraldatud lukustatud kambris ajavahemikus 22.12.2005 kuni 12.01.
14. Kuna kaebaja hoidmine eraldatud lukustatud kambris vaidlusalusel ajavahemikul oli õigusvastane, olid samal ajavahemikul õigusvastased ka muud nimetatud toiminguga lahutamatult seotud piiranguid, millega piirati kaebaja õigust: liikuda vangla territooriumil; õigust omada haridust; õigust osa võtta kulutuurilis-sotsiaalsetest üritustest; õigust viibida värskes õhus; õigust tegeleda kehakultuurigavõrdsetele alustel teiste kinnipeetavatega. Riigikohtu 17.06.2010 otsusega on jäetud jõusse Tallinna Ringkonnakohtu 17.09.2009 otsus menetluskulude jaotuse kohta. Täiendavate menetluskulude kandmise kohta menetlusosalised väited ega tõendeid esitanud ei ole. Annika Vendik Kohtunik 10