← Eesti

2-11-18523/15

Obsah (6)§ 661§ 393§ 430§ 432§ 467§ 428

1 KOHTUMÄÄRUS Ärakiri Kohus Viru Maakohus Kohtunik Irma Külavee Määruse tegemise aeg ja koht 19.08.2011, Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere Tsiviilasja number 2-11-18523 Tsiviilasi K K hagi T K` va

§§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

  1. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte enda kanda.
  2. Kooskõlas

§ 661lg 4 lühendavad pooled määruskaebuse esitamise tähtaega kolme päevani.

II. Menetlus tsiviilasjas nr 22-1111-18523 seoses kompromissi kinnitamisega lõpetada. Kohtu poolt elatise nõudes kinnitatud kompromissileping kehtib täitedokumendina ja kuulub viivitamatult täitmisele. täitmisele. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud asjas poolte endi kanda. Edasikaebe kord Vastavalt

§ 661

lg 4 sätestatule on poolte kokkuleppel kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale määrusele õigus esitada määruskaebus määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Ringkonnakohtule kolme

(3)päeva jooksul määruse kättetoimetamisest sama maakohtu kaudu. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused 21.04.2011 esitas K K oma seadusliku esindaja Õ O kaudu Viru Maakohtule hagi T K vastu elatise nõudes. 25.04.2011 võttis kohus hagiavalduse oma korraldava määrusega menetlusse ja väljastas hagimaterjalid

§ 393lg 1 ja 2 tulenevalt kostjale tutvumiseks.

18.05.2011 esitatud kirjalikus vastuses leidis kostja, et hageja elatisraha nõude rahuldamiseks puudub alus: poolte vahel oli kokkulepe elatusraha maksmiseks 1000-1500 krooni kuus ning kostja on seda kokkulepet täitnud. Samas nõustus kostja juhul, kui kohus leiab, et ta on rikkunud ülalpidamiskohustust, elatusraha väljamõistmisega PKS § 101 lg 1 sätestatud määras (139,01 eurot kuus). Oma vastuses ei välistanud kostja ka kompromissi saavutamist. 07.06.2011 koostatud kirjalikus arvamuses ei tunnistanud hageja elatusraha maksmiseks kostja märgitud kokkuleppe olemasolu. Hageja seaduslik esindaja jäi esitatud nõude juurde, märkides ühtlasi, et on nõus pidama kompromissi saavutamiseks kostjaga läbirääkimisi. 26.07.2011 toimunud eelistungil nõustus kostja maksma hageja ülalpidamiseks elatist 150 eurot kuus. 19.08.2011 edastati kohtule poolte vahel sõlmitud kompromissileping, mille kohaselt kohustub kostja maksma hageja ülalpidamiseks elatist alates 01.11.2011 kuni hageja täisealiseks saamiseni 155 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Septembri- ja oktoobrikuu eest kohustub kostja maksma elatist 129 eurot kuus. Elatusraha maksab kostja hageja seadusliku esindaja (Õ O) arveldusarvele iga kuu 15.kuupäevaks. Pooled paluvad kompromissileping kohtu poolt vastu võtta, see esitatud kujul kinnitada ilma kohtuistungit pidamata ning lõpetada ühtlasi asja menetlus. Pooled on leppinud kokku ka määrusele edasikaebe tähtaja lühendamises kolmele päevale. 3 Kohtu otsustus ja selle õiguslik alus. Kohus leiab, et taotlus elatusraha osas kompromissi kinnitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 kohaselt on alaealine laps õigustatud elatist saama. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist õigustatud saama isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Vastavalt PKS § 100 lg 1 sätestatule antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või ühele lapsele makstav elatis olla väiksem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 sätestatud kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid lastele makstava elatusraha nõudes antud juhul ei esine, kompromiss on sõlmitud lapse ülalpidamiseks ja lapse huvides ning on vastavalt kokkulepitule täidetav.

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled on märkinud, et menetluse lõpetamise õiguslikud tagajärjed on neile teada. Kohus selgitab ka, et kehtiva Perekonnaseaduse § 102 ja 103 toodud alustel on huvitatud isiku nõudel kohtul õigus elatise suurust muuta.

§ 467

lg 5 kohaselt kuulub kohtumäärus viivitamatule täitmisele, kui seadusest ei tulene teisiti. Elatusraha nõudes saavutatud ja kohtu poolt kinnitatud kompromiss kuulub koheselt täitmisele. Menetluskulude jaotus Seoses poolte vahel saavutatud kompromissi kinnitamisega jätta asjas poolte menetluskulud poolte endi kanda. Pooled on kompromissis märkinud, et lühendavad määrusele edasikaebe tähtaega. Vastavalt

§ 661

lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus juhindus kompromissi kinnitamisel ja menetluse lõpetamisel

§ 428lg 1 p 1, 4, § 430- 432 ja 661 lg 4 sätestatust.

Kohtunik /allkiri/ Irma Külavee Ärakiri õige Nooremreferent Lea Herne Kohtumäärus jõustus 03. 03. septembril 2011. a. Nooremreferent Lea Herne

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.