← Eesti

2-11-22227/3

Obsah (11)§ 483§ 407§ 322§ 444§ 468§ 367§ 173§ 162§ 1741§ 144§ 177

2-11-22227 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 15.08.2011.a, Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva Tsiviila

) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt

§-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või arvelduskontole nr 221023778606 (Swedbank), mõlemal juhul viitenumber 3100057455. Menetluse käik Swedbank AS esitas 20.09.2010.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Nxxxxxx Bxxxxxxxx vastu võlgnevuse 2969,40 eurot saamiseks. Kohus tegi 06.10.2010.a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud kätte toimetada. 05.04.2011.a määrusega jättis kohus maksekäsu kiirmenetluse avalduse

§ 483lg 2 p 3 alusel rahuldamata.

Swedbank AS-i esindaja kinnitas määruse kättesaamist 15.04.2011.a. Swedbank AS esitas 13.05.2011. a kohtule hagiavalduse Nxxxxxx Bxxxxxxxx vastu laenulepingust nr 07-010883-VL tuleneva võla 336,88 eurot, intressi 36,13 eurot ja viivise seisuga 12.05.2011.a summas 41,99 eurot, krediitkaardi kasutamise lepingust tuleneva võla 2232,87 eurot, intressi 114,27 eurot, viivise seisuga 12.05.2011.a summas 313,86 eurot ja kaardikasko 25,01 eurot ning alates 13.05.2011.a sissenõutavaks muutuva viivise nõudes. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt

§-le 394 ning kohustas kostjat vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati

§ 407võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral.

Määrus ja hagimaterjalid on 26.05.2011.a vastu võetud kostja venna Jxxx Bxxxxxxxx poolt.

§ 322lg 1 alusel loeb kohus määruse ja hagimaterjalid kättetoimetatuks.

Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile sisuliselt vastanud. Hageja taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kuna kostja ei vastanud hagile kohtu poolt määratud tähtajaks. Kohtu põhjendused Vastavalt

§ 407

lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine

§ 407

lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas hageja taotlusel tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada.

§ 444

lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja hagejaga 19.01.2007.a laenulepingu nr 07-010883-VL ning 24.11.2006.a vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu. Kostja rikkus lepinguid ja ei 2-11-22227 tasunud makseid nõuetekohaselt. Hageja ütles lepingud üles 19.11.2009.a. Kostja võlgnevus hageja ees on 12.05.

  1. a seisuga kokku 3101,01 eurot, mis koosneb põhiosast 2569,75 eurot, intressist 150,40 eurot, põhiosa viivisest 355,85 eurot ning kaardikaskost 25,01 eurot. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, 3, 6, mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab: Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
  2. jaanuari ja
  3. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on viivise arvutamisel lähtunud seadusjärgsest viivisemäärast ja arvestanud hagiavalduse esitamise seisuga viiviste suuruseks kokku 355,85 eurot. Hagiavalduses palub hageja lisaks kostjalt välja mõista viivise protsendina põhinõudelt alates 13.05.2011.a kuni põhinõude täitmiseni.

§ 367

näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus arvestas perioodil 13.05.2011-15.08.2011 viiviste suuruseks 53,70 eurot (põhivõlg 2569,75 eurot x 0,022 % x 95 päeva), mis tuleb samuti otsusega välja mõista. Kohus mõistab välja ka viivise pärast lahendi tegemist protsendina põhivõlast. Menetluskulude jaotus Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti.

Kohus rahuldas hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivud kokku summas 556,42 eurot, millest 1206,24 krooni (millele vastab 77,09 eurot) on tasutud maksekäsu kiirmenetluses ja 479,33 eurot hagi esitamisel Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras.

§ 144

p 7 alusel loeb kohus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu hagimenetluse kulude hulka. Hageja poolt tasutud riigilõivud summas 556,42 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

§ 177

lg 2 alusel märgib kohus hageja taotlusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maimu Laumets Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.