KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Lilianne Aasma ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 6. juuni 2010, Tallinn Haldusasja number 3-10-281

§ 33lg 8, § 741 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 3-10-2817

1. ÕVVTK Tallinna linnakomisjon jättis 31.08.2010 otsusega nr 12986 rahuldamata Anne-Mai Lehmanni taotluse endisel aadressil Kaupmehe tn 27 asunud endise kinnistu nr 1750 hoonete ja maa kompenseerimiseks, sest nimetatud vara eest on Karin Lübeki taotlusel Saksamaa Liitvabariigi poolt välja makstud kompensatsioon. ORAS § 17 lg 5 kohaselt ei ole taotlejal õigus nõuda õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist või kompenseerimist selle vara osas, mis on juba tagastatud või kompenseeritud.
2. Anne-Mai Lehmann esitas 29.10.2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse ÕVVTK Tallinna Linnakomisjoni 31.08.2010 otsuse tühistamiseks ning asja uueks otsustamiseks kohustamiseks.
3. Tallinna Halduskohus rahuldas 22.03.2011 otsusega haldusasjas nr 3-10-2817 A.-M. Lehmanni kaebuse ja tühistas ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 31.08.2010 otsuse nr 12986 ning kohustas ORAS § 16 lg 21 alusel Tallinna Linnavalitsust andma viivitamata õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise toimik nr 683 asja uueks otsustamiseks üle ÕVVTK Harju maakonnakomisjonile. Samuti mõistis halduskohus Tallinna Linnavalitsuselt kaebaja kasuks välja menetluskulud 15,98 €.
4. Tallinna Linnavalitsus esitas halduskohtu otsuse peale 25.04.2011 apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Ühtlasi taotles Tallinna Linnavalitsus apellatsioonitähtaja ennistamist põhjusel, et kuna nimetatud asjas vastustajat esindanud Tallinna Linnavaraameti jurist Marilys Paulus haigestus ootamatult, siis ei olnud Tallinna Linnavalitsusel võimalik apellatsioonkaebust esitada tähtaegselt 21.04.
5. Tallinna Linnavalitsus esitas 27.04.2011 ringkonnakohtule täiendavalt tõendi (OÜ Tartu Linna Polikliinik 21.04.2011 tõend nr 18 nimetatud kuupäeval silmaarsti ambulatoorsel vastuvõtul viibimise kohta), mille kohaselt haigestus M. Paulus ootamatult viiruslikku silmapõletikku, mis ei võimaldanud tal naasta töökohta tööülesandeid täitma.
6. Tallinna Ringkonnakohus andis 17.05.2011 määrusega TsMS § 638 lg 3 alusel A.-M. Lehmannile võimaluse avaldada Tallinna Linnavalitsuse esitatud apellatsioonitähtaja ennistamise taotluse suhtes ringkonnakohtule omapoolne seisukoht 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
7. Anne-Mai Lehmann leidis 27.05.2011 esitatud seisukohas, et apellatsioonitähtaja ennistamiseks puudub alus ning apellatsioonkaebus tuleb tagastada. Vaidlust ei ole selles, et apellatsioonkaebus ei ole tähtaegne. Tähtaja ennistamise eelduseks on mõjuva põhjuse olemasolu, mis ei lubanud isikul tähtaega järgida (vt Riigikohtu 24.01.2007 määrus nr 3-2-1148-06, p 12). Tallinna Linnavalitsust esindava Tallinna Linnavaraameti õigusosakonnas töötab 5 juristi. Apellandi tahe halduskohtu otsust vaidlustada oli ilmne, sest riigilõiv on tasutud juba 06.04.
8. Tegemist on apellandi jaoks triviaalse õigusvaidlusega, milliseid on viimaste aastate jooksul arutatud kümneid ning mitmed on ka pooleli. Apellatsioonkaebust ei saa sisu ja mahu poolest pidada keerukaks, pigem vastupidi. Apellandi põhistused tähtaja möödalaskmise kohta on üldsõnalised ning eelkõige puuduvad põhjendused, miks ei saanud töökorraldust vajadusel ümber korraldada. Kui apellant oleks oma töökorralduses rakendanud professionaalselt menetlusosaliselt oodatavat hoolsust, saanuks tekkinud olukorda kindlasti vältida. Riigikohtu praktika taolistes vaidlustas on äärmiselt selgepiiriline ja range (vt Riigikohtu 16.05.2011 määrus nr 3-2-1-40-11, p 17). Olukorras, kus apellatsioonkaebuse esitamine on jäetud tähtaja viimasele päevale, on apellant oma sisemist töökorraldust puudutavaid riske maandanud ebapiisavalt. 2

§ 31

lg 4 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada kohtualluvuse järgsele ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tallinna Halduskohus tegi kirjalikus menetluses tehtud otsuse haldusasjas nr 3-10-2817 avalikult teatavaks 22.03.2011, millest tulenevalt oli apellatsioonkaebuse esitamise viimaseks päevaks 21.04.2011. Tallinna Linnavalitsus esitas apellatsioonkaebuse 25.04.2011 (s.o apellatsioonitähtaja viimasele päevale järgneval esimesel tööpäeval), järelikult seaduses ettenähtud tähtaega rikkudes, mille üle menetlusosaliste vahel pole ka vaidlust. 8.

§ 32

lg 31 sätestab, et juhul, kui apellatsioonkaebus esitatakse pärast käesolevas seaduses sätestatud tähtaja möödumist, tuleb koos apellatsioonkaebusega esitada tähtaja ennistamise taotlus ning tähtaja möödalaskmise põhjused. Tallinna Linnavalitsus on apellatsioonkaebusele lisatud apellatsioonitähtaja ennistamise taotlust põhjendanud Tallinna Linnavalitsust esindanud ametniku ootamatu haigestumisega 21.04.2011. Apellant esitas 27.04.2011 ringkonnakohtule ka 21.04.2011 teatise nr 18 menetlustoimingule väljakutsutud isiku enda haigestumise või lähedase isiku ootamatu raske haigestumise kohta, millest nähtub, et M. Paulus viibis 21.04.2011 OÜ Tartu Linna Polikliinik silmaarsti Kadri Väärsi ambulatoorsel vastuvõtul. 9.

§ 12lg 3 kohaselt rahuldab kohus tähtaja ennistamise taotluse, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Ts

MS § 422 lg-st 1 tulenevalt saab mõjuvaks põhjuseks olla eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Riigikohus on asunud seisukohale, et nimetatud säte on analoogia korras kohaldatav ka haldusasjades kaebetähtaja ennistamise küsimuses (Riigikohtu 18.04.2011 määrus nr 3-31-18-11, p 11). Samas jäi Riigikohus oma varasema seisukoha juurde, et haigus ei pruugi alati olla mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks ning mõjuva põhjusega on tegemist juhul, mil protsessitoimingu õigeaegne sooritamine oli küll põhimõtteliselt võimalik, kuid see oleks seadnud ohtu inimese tervise. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik (Riigikohtu 19.02.2001 määrus nr 3-3-159-00, p 1). Lisaks on kohtupraktikas leitud, et rangemalt tuleb menetlustähtaja ennistamise mõjuvaid põhjuseid hinnata siis, kui tähtaega on rikkunud avaliku võimu kandja (Riigikohtu 22.11.2001 määrus nr 3-3-1-56-01, p 1) ning ennistamise põhjuseid tuleb hinnata lähtuvalt menetlusosalise võimekusest tagada oma õiguste efektiivne kaitse (Riigikohtu 10.05.2004 määrus nr 3-3-1-23-04, p 11).

1. Käesoleval juhul on kaebaja õigesti viidanud, et apellatsioonkaebuse esitamise oli Tallinna Linnavalitsus otsustanud põhimõtteliselt ära juba apellatsioonitähtaja keskel, tasudes apellatsioonkaebuse pealt riigilõivu juba 06.04.2011, seejuures konkreetselt viidates apellatsioonkaebusele haldusasjas nr 3-10-
2. Samuti on ilmne, et apellatsioonkaebuse oleks ka M. Paulus esitanud elektrooniliselt digitaalallkirjaga, sest samal viisil on ta käesolevas asjas esitanud halduskohtule vastuse A.-M. Lehmanni kaebusele (tl 90-94 + lisad). Seega ei eeldanud menetlustoimingu õigeaegne tegemine M. Pauluselt isiklikku kohtusse ilmumist ega mingeid muid erilisi pingutusi. Esitatud arstitõendist nähtuvalt oli M. Paulus 21.04.2011 seejuures võimeline minema silmaarsti ambulatoorsele vastuvõtule, mistõttu puudub igasugune alus arvata, et tal oleks olnud takistatud terviserikkest teiste ametnike teavitamine, kui tal endal ei olnud tõepoolest võimalik apellatsioonkaebust õigeaegselt esitada. Pidades silmas asjaolu, et apellatsioonkaebuse esitas 25.04.2011 Tallinna Linnavaraameti õigusosakonna juhataja Tiit Mäger ning samas osakonnas töötab lisaks nimetatutele veel kolm juristi, siis ei saanud ühe juristi haigestumine objektiivselt takistada 3

§ 33

lg 3 p 2 alusel apellandile läbivaatamatult tagastada.

§ 33

lg 9 kohaselt tuleb seega lugeda, et apellatsioonkaebust Tallinna Halduskohtu 22.03.2011 otsuse peale ei ole esitatud. 12.

§ 84

lg 4 p 2 ja lg 7 alusel tuleb Tallinna Linnakantselei poolt 06.04.2011 tasutud (maksekorraldus nr 25TS1272) riigilõiv 15,97 € apellandile tagastada. Lilianne Aasma Kaire Pikamäe Virgo Saarmets 4