← Eesti

3-09-3016/33

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Lilianne Aasma, Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. mai 2011, Tallinn Haldusasja number 3-09-3016 Hal

) sätteid. Seega peab toll muuhulgas lähtuma uurimispõhimõttest –

§ 6

kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel – ja kohustusest anda menetlusosalisele enne haldusakti andmist võimalus esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited (

§ 40lg 1). TS § 65 lg 2 sätestab, et 11

(14)3-09-3016 kui tollil on alust arvata, et tollideklaratsioonis esitatud andmed ei ole tõesed, määrab toll impordi- ja eksporditollimaksude summa ning teatab sellest võlgnikule maksukorralduse seaduses sätestatud korras. Sarnaselt haldusmenetluse seadusele sätestab uurimispõhimõtte ja ärakuulamiskohustuse ka MKS (§ 11 ja 13 lg 1). Ärakuulamisõiguse tagamise vormiks on ka kontrollakti saatmine maksukohustuslasele. Maksuotsuses märgitakse, et kuna 09.06.2009 kontrollakti peale esitatud eriarvamuse väited vajasid täiendavat uurimist, saatis maksuhaldur, lähtudes MKS §-s 11 sätestatud uurimispõhimõttest ja §-s 13 sätestatud maksukohustuslase ärakuulamisõigusest, 15.10.2009 väljastusteatega sama kontrollakti koos täiendavalt tuvastatud asjaoludega veelkord ettevõttele. Kooskõlas uurimispõhimõttega on ärakuulamisõiguse tagamise oluliseks eesmärgiks maksumenetluses olulise tähendusega asjaolude kohta igakülgse teabe väljaselgitamine ja tõendite kogumine. MKS § 10 lg 3 kohaselt viib maksuhaldur menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. Maksuhaldur ei ole kohtumenetluses asunud seisukohale, nagu oleks kontrollakti veelkordne koostamine ja 15.10.2006 kaebuse esitajale saatmine olnud tarbetu ja MKS § 10 lg-ga 3 vastuolus olev formaalsus. Maksuhalduri väidetest võib pigem järeldada, et ÜTS art 220 lg-s 1 toodud tähtaeg ei hakanud 15.10.2009 kulgema. Tolli võimaluse tekkimise seisukohast „tasumisele kuuluv maksusumma välja arvutada“ on oluline ka võlgniku seisukohtade ärakuulamine. Maksuotsuses märgitakse, et 26.10.2009 saatis AS Haljas esindaja e-kirjaga kontrollakti peale vastuväite (ja 04.11.2009 vastuväite paberkandjal allkirjastatuna koos kliendilepingu lisaga). Maksuotsuse tegemine eeldab ka eriarvamuses toodud seisukohtadega tutvumist ja analüüsimist. Maksuotsus tehti 05.11.2009. Ka kontrollakti koostamist alles 15.10.2009 pole põhjust pidada maksuhalduri venitamiseks. Vaidlust pole selles, et apellant ei ole siiani esitanud kõiki järelkontrolli läbiviimiseks 12.02.2009 korraldusega nõutud dokumente. Vastuses kaebusele (lk 2, I kd tl 53 pöördel) selgitas maksuhaldur, et endiselt on puudu kvaliteedisertifikaadid 8 deklaratsiooni kohta. 06.10.2009 ja 12.10.2009 helistanud järelkontrolli läbi viiv ametnik veelkord AS-le Haljas, viidates sertifikaatide puudumisele; need sertifikaadid jäänudki esitamata, kuna AS Haljas ei leidnud neid dokumente väidetavalt üles. Põhjendamatu on apellandi väide, et lisadokumentide kogumine polnud oluline. Milliseid tõendeid on olulise tähendusega asjaolude väljaselgitamiseks vaja koguda, määrab maksuhaldur (

§ 5lg 1, MKS § 59 lg 1 teine lause).

Viidatud sertifikaadid on maksumenetluses tähendust omavate asjaolude seisukohalt kahtlemata asjakohased, kuna sisaldavad detailset kirjeldust kauba kohta, mille õiget tariifset klassifitseerimist kontrollitakse. Need tõendid on ka vajalikud, eriti olukorras, kus kontrolli läbiviimise ajaks on kaup juba realiseeritud. Kokkuvõttes ei ilmne haldusasjas kogutud tõenditest ja esitatud väidetest ÜTS art 220 lg-s 1 toodud tähtaja rikkumist.

  1. Apellandi väitel on maksuotsus vastuolus ka ÜTS art 220 lg 2 p b, mille kohaselt ei tehta järelarvestuskannet juhul, kui „tasumisele kuuluva tollimaksu summa kohta ei ole tehtud arvestuskannet tolli vea tõttu, mida ei oleks olnud võimalik avastada tasumise eest vastutaval isikul, kes toimis heauskselt ja järgis kõiki kehtivaid sätteid tollideklaratsiooni kohta“. Riigikohtu 15.04.2009 otsuses nr 3-3-1-6-09 (p 12) on märgitud: „Tuginedes Euroopa Kohtu asjakohasele praktikale, leidis Riigikohus
  2. mai
  3. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-66-05, et ÜTS art 220 lg 2 sätestab ammendava loetelu juhtudest, mil tasumisele kuuluva maksusumma kohta järelarvestuskannet ei tehta. ÜTS art 220 lg 2 p-s "b" märgitud aluse rakendamisel tuleb kaaluda, kas on täidetud kõik selles sättes nimetatud kumuleeruvad tingimused: toll tegi vea; arvestades võlgniku kutsealaseid kogemusi ja kohusetundlikkust, ei olnud tal võimalik seda viga 12

(14)3-09-3016 avastada; võlgnik järgis kõiki kehtivaid õigusakte (vt ka Euroopa Kohtu
  1. juuli
  2. a otsus asjas 161/88: Binder; EKL 1989, lk 2415,
  3. juuli
  4. a otsus asjas C-187/91: Belovo, EKL 1992, lk I-04937;
  5. mai
  6. a liidetud otsus asjades C-153/94 ja C-204/94: Faroe Seafood; EKL
  7. lk I-2465,
  8. novembri
  9. a otsus asjas C-251/00: Ilumitrónica, EKL 2002, lk I10433;
  10. märtsi
  11. a otsus asjas C-499/03P: Biegi Nahrungsmittel). Kui need tingimused on täidetud, siis tollivormistusjärgset sissenõudmist ei tehta (Euroopa Kohtu
  12. juuni
  13. a otsus asjas C-348/89: Mecanarte; EKL 1991, lk I-3277, p 12).“
  14. Tolli viga võib seisneda selles, et pädevad tolliametnikud ei olnud piisavalt hoolikad deklaratsioonide ja nende juurde kuuluvate dokumentide kontrollimisel, mille käigus pidanuks selguma, kas imporditav kaup on deklareeritud õige kaubakoodiga. Riigikohus on ülalviidatud otsuses nr 3-3-1-6-09 (p 14) viidanud Euroopa Komisjoni teabedokumendile ÜTS art 220 lg 2 p b kohaldamise kohta, mis näeb ette, et tolli veaks selle sätte tähenduses võib olla tolli poolt vastuväidete mitteesitamine pika ajavahemiku jooksul ja suures mahus esitatud ebakorrektsete tollideklaratsioonide puhul, kui deklaratsioonides esitatud andmed võimaldavad tuvastada, et need deklaratsioonid ei ole korrektsed. Mõisted „pikaajaline“, „suur maht“ ja „vastuväited“ tuleb töödokumendi kohaselt igal konkreetsel juhul eraldi määratleda. Riigikohtu selles otsuses (p 15) viidati ka otsusele nr 3-3-1-66-05 ja selles osundatud Euroopa Kohtu lahenditele, kus on rõhutatud, et vea olemasolu hindamiseks on oluline arvestada vea olemust, asjaomaste õigusnormide keerukust või lihtsust ja ajavahemikku, mille jooksul tolli ebaõige käitumine jätkus; kauba tariifse klassifitseerimisega seotud vigade mitteavastamist tollideklaratsioonide aktsepteerimisel on tolli veaks peetud olukorras, kus toll on vale koodiga deklaratsioone aktsepteerinud pika aja vältel suuremahulise impordi puhul (Euroopa Kohtu
  15. aprilli
  16. a otsus asjas C-250/91: Hewlett Packard, EKL 1993, lk I-1819, ja
  17. oktoobri
  18. a otsus asjas 314/85: Foto-Frost, EKL 1987, lk 4199).
  19. Maksuotsuses on kirjeldatud apellandi tegevust vaidlusaluse kauba impordil ja deklareerimisel ajavahemikul 10.10.2006 kuni 17.12.
  20. Ainuüksi maksuotsuse lisades 2-4 toodud deklaratsioonide alusel on apellant deklareerinud vabasse ringlusse tatart 928 050 kg, hirssi 111 900 kg ja päevalilleseemneõli 682 283 kg. Halduskohtu otsuses on öeldud, et vaidlust pole selles, et kaebaja importis vaidlusalust kaupa suurtes kogustes pika aja vältel.
  21. Maksuotsuses on juhitud tähelepanu sellele, et deklarant ei ole järelkontrollitavatel tollideklaratsioonidel vastuolus Euroopa Komisjoni 18.12.2003 määruse nr 2286 lisa 37 „Ühtse haldusdokumendi selgitavad märkused“ II jaotisega märkinud tollideklaratsiooni lahtri 31 alumisse ossa kauba täpset kirjeldust, mille alusel peab olema võimalik kaupa klassifitseerida. Järelikult viitasid juba deklaratsioonil esitatud andmed vajadusele kontrollida kauba klassifitseerimise õigsust. Selliste puudustega deklaratsioonide alusel kauba klassifitseerimise õigsuse kontrollimata jätmine pikema perioodi vältel on tolli viga.
  22. Kuid ainuüksi tolli selline viga ei too kaasa võlgniku vabanemist maksu tasumisest. ÜTS art 220 lg 2 p-s b sätestatud tingimuste kohaselt peab esinema ka olukord, kus heauskselt käituval võlgnikul polnud võimalik tolli viga avastada. Hindamaks, kas heausksel võlgnikul oleks olnud võimalik vigu avastada, tuleb Riigikohtu 10.05.2006 otsuses nr 3-3-1-66-05 (p 18) avaldatud seisukohtade kohaselt arvesse võtta vea iseloomu, võlgniku kutsealaseid kogemusi ja tema poolt ülesnäidatud kohusetundlikkust. Riigikohtu selles otsuses viidatud Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb siseriiklikul kohtul hindamisel toetuda asjaoludele, mis iseloomustavad võlgniku professionaalseid teadmisi ja kogemusi, kui kaua oli võlgnik vastaval alal tegutsenud ja kas ta oli varem teinud samalaadseid tehinguid, mis puudutasid samasuguseid makse (Euroopa Kohtu otsus asjas C-187/91: Belovo, p 19; Euroopa 13
(14)3-09-3016 Kohtu
  1. juuni
  2. a otsus asjas C-64/89: Deutsche Fernsprecher EKL 1990, lk I-2535, p 21). Vea avastamise tõenäosuse hindamisel tuleb arvestada ka võlgniku hoolsust. Heas usus tegutsemine tähendab seda, et ettevõtjal tulnuks endal küsida tollilt abi ja infot (vt Euroopa Kohtu otsus liidetud asjades C-153/94 ja C-204/94: Faroe Seafood, p 100).
  3. 15.04.2009 otsuses nr 3-3-1-6-09 (p 21) märkis Riigikohus, et samavõrd, kui tolli vea kindlakstegemisel on oluline, et toll ei suutnud ebaõiget kaubakoodi avastada pikaajalise ja mahuka impordi puhul, tuleb impordi kestust ja mahtu oluliseks pidada ka võlgniku enda erialase kogemuse hindamisel. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väitega, nagu ei omaks tema pikaajaline kogemus toiduainete importimisel tähtsust. Vaidluse all ei ole see, et kaebuse esitajal on pikaajaline kogemus mh teraviljatoodete ja päevalilleõli eksportimisel. Seega pidi kaebuse esitaja vastava kauba klassifitseerimisega olema hästi kursis. Esile ei ole toodud ka seda, nagu oleks vaidlusaluse kauba õige klassifitseerimine KN-s toodud kirjelduse alusel olnud õiguslikult keerukas.
  4. Nõuetekohast hoolsust ei näita ka kaebuse esitaja tuginemine kauba tootja või saatja poolt märgitud HS rubriigile või TARIC koodile, ilma nende õigsust kontrollimata. Riigikohus on rõhutanud (vt otsus nr 3-3-1-6-09, p 22), et importija hoolsuse hindamise seisukohast tuleb eristada juhtumeid, kus kaupade importija eest täidab deklaratsioone isik, kes omab kutsealaseid teadmisi ja kogemusi deklareerimise valdkonnas. Sellise äriühingu või esindaja puhul, kes osutab teenust kauba importijate abistamiseks tollivormistuste läbiviimisel, tuleb tavalisest impordiga tegelevast äriühingust veelgi enam eeldada hoolsust tollile esitatavate andmete õigsuse eelneval kontrollimisel, sh õigete kaubakoodide väljaselgitamisel. Täites deklareerimiskohustust impordiga tegeleva äriühingu eest, ei saanud tollivormistustele spetsialiseerunud ettevõtja tugineda pelgalt teise äripartneri poolt kauba lähteriigis ekspordideklaratsioonis märgitud koodile ilma selle õigsust asjakohastest õigusaktidest kontrollimata. Sel põhjusel ei aktsepteeri ringkonnakohus ka kaebuse esitaja väidet, nagu tuleks tema hoolsuskohustus käesoleval juhul täidetuks pidada seeläbi, et ta kasutas tegevusega seotud riskide maandamiseks professionaalset deklareerimisteenust. Milliste omadustega kaupa ta ostab, peaks kauba saaja deklarandist teadma isegi paremini. Maksuotsuses on toodud välja, et vaidlusalune kaup (tatar) oli saatedokumentidel klassifitseeritud üksnes rubriigi täpsusega, samuti oli sama kauba (päevalilleõli) puhul erinevate saadetiste saatedokumentidel klassifitseeritud erinevalt. See kinnitab täiendavalt, et saatedokumentidelt nähtuvat tariifset klassifitseerimist usaldades ei toiminud apellant nõuetekohase hoolsusega.
  5. Seega ei ole täidetud teine järelarvestuskande tegemata jätmiseks ÜTS art 220 lg 2 p b kohaselt nõutav tingimus, et arvestades võlgniku kutsealaseid kogemusi ja kohusetundlikkust, ei olnud tal võimalik seda viga avastada.
  6. Eeltoodud põhjendustel oli maksu määramine kaebuse esitajale lõppkokkuvõttes õige. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
  7. Apellatsiooniastmes taotles AS Haljas vastustajalt menetluskulude väljamõistmist summas 1501,71 eurot, sh riigilõiv 958,46 eurot. Kuna ringkonnakohus ei tee otsust apellandi kasuks, puudub HKMS § 92 lg-st 1 tulenevalt alus taotlust rahuldada. Lauri Madise Lilianne Aasma Ruth Virkus 14
(14)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.