← Eesti

3-09-2465/99

Obsah (5)§ 55§ 52§ 53§ 11§ 15

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Ruth Virkus, Viive Ligi Otsuse tegemise aeg ja koht 11. märts 2011, Tallinn Haldusasja number 3-09

) § 41, mille kohaselt ei tohi kinnipeetavale põhjustada rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad kinnipidamisega. Spordivahendite kambris omamise keeld tuleneb VSKE §-st 3-09-2465 641, mistõttu on keelu ebameeldivusega. näol tegemist kinnipidamisega paratamatult kaasneva 3. Sergei Jerin esitas halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada Tallinna Vangla toimingu õigusvastasus, mis seisneb Tallinna Vangla keeldumises temale kambrisse võimlemisrulli (plastist rulli kõhu- ja seljalihaste harjutuste tegemiseks) lubamisest, ning hüvitada selle toiminguga tekitatud mittevaraline kahju summas 35 000 krooni. Kaebuse põhjendused olid järgmised: 1) seadusest ei ilmne, et võimlemisrull oleks keelatud, see ei kujuta endast ohtu vangistusseaduse (

) § 15 mõistes vanglale ega vanglas viibivatele isikutele; 2) eseme keelamise tagajärjel arenes kaebajal radikuliit. Võimlemisrulli kasutamine aitab kaasa seljalihaste liikumisele ja takistab radikuliidi arengut; 3) võimlemisrulli puudumise tõttu (vangla süül) tekkis kaebajal haigus, mis progresseerub. Seega on kaebajal õigus tulenevalt riigivastutuse seadusest (RVastS) 35 000 krooni mittevaralise kahju hüvitamiseks.

  1. Tallinna Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata järgmistel põhjustel: 1) VSKE § 641 p 9 kohaselt on kinnipeetavale vanglas keelatud spordivahendid, välja arvatud avavangla kinnipeetaval. Seega on võimlemisrull kui spordivahend kinnipeetavale vanglas keelatud, v.a. juhul, kui see on talle arsti poolt määratud; 2) kuna piirang tuleneb õigusaktist, ei saa see kaebaja õigusi rikkuda. Kaebaja tervisekaardist ei nähtu, et tal oleks diagnoositud radikuliit. Ühtlasi on Viru Vangla arst V.P.
  2. juunil
  3. a koostanud õiendi, millest nähtub, et kaebajal anamneesis radikuliidi diagnoosi pole; 3) kuigi kaebaja on käinud korduvalt arsti vastuvõttudel seljavalu kaebusega ning talle on seljavalu vastu välja kirjutatud valuvaigisteid, seljast on tehtud röntgen ja spondülogramm, on kõik need ülesvõtted olnud aktuaalse leiuta; 4)
  4. mail
  5. a neuroloogi vastuvõtul ei peetud vajalikuks erivahendite kasutamist tavapärase füüsilise vormi hoidmiseks ega medikamentoosset ravi. Seega pole leidnud kinnitust kaebaja väited radikuliidi tekkimise kohta; 5) käesolevas asjas puuduvad tõendid, millest nähtuks, et vastustaja oleks rikkunud kaebaja subjektiivseid õigusi niivõrd intensiivselt, et on põhjustanud isikule ilmselgeid tervisekahjustusi; 6) Riigikohus on
  6. oktoobri
  7. a otsuses nr 3-3-1-44-06 leidnud, et arstitõendid, mis näitavad, et isik on erinevatel aegadel viibinud ambulatoorsel ravil seoses „tugevalt väljendunud närvivapustusega“ ja depressiooniga ning on arsti poole pöördunud seoses stressiga, ei tingi automaatselt mittevaralise kahju rahalist hüvitamist. Seega pole isegi väga tõsiste tervisekahjustuste korral võimalik mittevaralise kahju hüvitamine üksnes rahaliselt. Kaebuses tuleb märkida, millise konkreetse RVastS § 9 lõikes 1 sätestatud õigusvastase toiminguga seoses on kahju tekitatud ja milline on kahju olemus.
  8. Tallinna Halduskohtu
  9. septembri
  10. a otsusega jäeti S. Jerini kaebus rahuldamata. Kohus põhjendas oma seisukohti järgmiselt: 1) kuigi kaebaja suurendas kohtumenetluse jooksul oma kahjunõuet 50 000 kroonini, menetleb kohus üksnes algses kaebuses esitatud 35 000 krooni suurust mittevaralise kahju hüvitamise nõuet. Riigikohtu
  11. novembri
  12. a määruses nr 3-3-1-68-08 on rõhutatud, et kohus saab kinnipeetava esitatud kahju hüvitamise nõuet menetleda vaid ulatuses, milles kaebuse esitaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Kuna kaebaja on vanglale esitanud taotluse 35 000 kr kahju hüvitamiseks, on tal seda summat ületava kahjunõude osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata; 2) kaebaja väide, et vastustaja keeldumine lubada temale kambrisse võimlemisrulli põhjustas kaebaja haigestumise radikuliiti, pole tõendamist leidnud. Ka Viru Vangla arsti V. P. poolt
  13. juunil
  14. a väljastatud tõendil on kirjas, et kaebaja anamneesis radikuliidi diagnoosi pole; 2

(5)3-09-2465 3) pole usutav, et kaebajal episoodiliselt esinev nimmevalu on põhjustatud just nimelt võimlemisrulli puudumisest. Selliste lihasvalude ennetamiseks ja leevendamiseks on hulgaliselt erinevaid ilma igasuguste abivahenditeta sooritatavaid venitusharjutusi, mille selgeksõppimisel oskab kaebajat kindlasti aidata vangla meditsiinipersonal. Kaebaja tervisekaardi sissekannetest nähtuvalt ongi arst juba 7. mail 2009. a kaebajale seda selgitanud; 4) vastustaja keeldumine lubada kaebajale kambrisse võimlemisrulli pole vastuolus

§-ga

  1. Võimlemisrulli kui spordivahendi mittelubamine kaebaja kambrisse pole põhjustanud kaebajale mingeid kannatusi ega ebameeldivusi ja on kooskõlas VSKE § 641 punktiga
  2. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  3. Sergei Jerini apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu
  4. septembri
  5. a otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) kohus moonutas kaebaja kaebuse sisu ja ei vaadanud taotlust läbi kaebaja taotlustest lähtuvalt. Kaebaja soovis saada mitte võimlemisrulli, vaid pressi rattakest; 2) kohus on rikkunud materiaalõiguse norme, jättes kaebaja poolt esitatud tõenditega arvestamata ja lükkas tagasi kaebaja taotluse kuulata üle tunnistajad. Kuigi vastustaja esitas tõendid selle kohta, et kaebaja tõepoolest pöördus korduvalt arsti poole, ei näidatud ka kaebajale seda, mida arst kirjutas tervisekaardile. Seetõttu tuleb üle kuulata kaebaja kambrikaaslased, kes saavad anda tunnistusi, et apellant tõepoolest kaebas seljavalude üle; 3) kuna röntgenülesvõtte põhjal ei ole võimalik tuvastada radikuliidi olemasolu, oli kaebajale tagatud vale meditsiiniline abi. Kuna vanglas ei tagatud kaebajale vajalikku meditsiinilist kontrolli, siis oleks tulnud kaebaja saata vanglavälise erialaspetsialisti juurde; 4) kuna Euroopa vanglareeglistik on Eesti suhtes otsekohaldatav, peab vastustaja kooskõlas selle artiklitega 251 ja 2 ning artikliga 27 tagama kaebajale võimaluse tegeleda kehakultuuriga vastavate seadmete abil; 5) kuigi kohus on märkinud, et on olemas erinevaid võimlemis- ja venitusharjutusi, mida vangla meditsiiniline personal saab kaebajale selgeks õpetada, ei ole vastustaja seda teinud; 6) kohus ei ole seadnud kahtluse alla kaebaja kahju hüvitamise õigust, vaid üksnes selle suuruse. Kaebuse esitamise hetkel
  6. aastal oli kahju suurus 35 000 krooni. Kuna kaebuse menetlus on kestnud pikka aega, on kaebajale tekitatud kahju suurenenud ning kaebajal on õigus esitada täiendav taotlus enne kaebuse läbivaatamist kohtus.
  7. Tallinna Vangla palub jätta S. Jerini apellatsioonkaebuse rahuldamata, põhjendades oma seisukohti järgmiselt: 1) kaebaja ei ole kohtumenetluse käigus kordagi märkinud, et see ei ole tema kaebuse tegelik taotlus, mistõttu on väide, et kohus ei vaadanud kaebust läbi tema taotlusest lähtuvalt, põhjendamatu; 2) halduskohtu otsusest nähtub, et kohus on otsuse tegemisel võtnud arvesse erialaspetsialistide poolt kaebaja tervisekaardile tehtud sissekandeid, mistõttu saab järeldada, et kohus on otsuse tegemisel võtnud arvesse esitatud tõendeid. Ühtlasi on kohus märkinud, et kaebaja ei ole esitanud mingeid tõendeid ja kohtu arvates pole ka usutav, et kaebajal episoodiliselt esinev nimmevalu on põhjustatud just nimelt võimlemisrulli puudumisest; 3) kuna kaebaja terviseseisundit on eelnevalt juba hinnanud vastava eriala spetsialistid, siis ei olnud vajadust küsida täiendavalt ekspertide hinnangut. Seetõttu ei saa seda pidada menetlusnormi rikkumiseks; 4) Riigikohus on
  8. veebruari
  9. a otsuses nr 3-3-1-95-08 selgitanud, et Euroopa vanglareeglistik on Euroopa Nõukogu soovituslik vangistusalane instrument, mille 3

(5)3-09-2465 eesmärgiks on püüd ühtlustada Euroopa Nõukogu liikmesriikide vangistusalast praktikat. Seega ei ole tegemist õigusaktiga, mis looks riigile kohustusi ja kinnipeetavatele õigusi; 5) käesoleval juhul on kaebajal võimalus soovi korral tegeleda spordiga vangla spordisaalis ja -väljakul kooskõlas

§ 55

Iõikega 1; 6) kuna vangla sisekorraeeskirja § 641 lg 9 kohaselt on vanglas kinnipeetavale keelatud spordivahendid, on võimlemisrull kui spordivahend kinnipeetavale vanglas keelatud. Spordivahend on kambrisse lubatud üksnes arsti ettekirjutusel. Kuna neuroloog on

  1. mail
  2. a teinud kaebaja tervisekaardile märke, et kaebajal erivahendeid vaja ei ole, puudus vastustajal alus kaebajale võimlemisrulli kambrisse lubamiseks; 7) vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et talle ei tagatud piisavalt arstiabi. Kaebajale on tagatud

§ 52nimetatud vajalik ja pädev arstiabi.

Asjaolu, et kaebaja ise leiab, et talle oleks tulnud teostada teistsugused uuringud ning talle ei ole olnud tagatud pädevat arstiabi, ei anna alust kahelda erialaspetsialistide poolt tervisekaardile tehtud sissekannete ja teostatud uuringute vajalikkuses ja õigsuses; 8) kuna antud juhul oli vanglas olemas vastav erialaspetsialist, puudus

§ 53lg 2 1.

lause kohaselt vajadus kaebaja vanglavälise erialaspetsialisti juurde saatmiseks; 9) asjakohatu on kaebaja seisukoht, et arstid ei ole teinud „õigeid" sissekandeid tema tervisekaardile, mistõttu tuleks arvestada tõendina kambrikaaslaste tunnistusi, kes kinnitaksid, et kaebaja tõesti kaebas seljavalude üle. Kinnipeetavate poolt antud tunnistused ei ole võrdväärsed tõendid erialaspetsialistide poolt tehtud sissekannetega ning need ei anna alust kahelda sissekannete õigsuses; 10) juhul, kui kaebaja ei tea, millised harjutused on vajalikud seljavalude ärahoidmiseks, tuleb tal vastavate võimlemisharjutuste saamiseks pöörduda arsti poole. Kuna käesoleval hetkel on kaebaja paigutatud edasise karistuse kandmiseks Viru Vanglasse, tuleks tal nimetatud taotlusega pöörduda Viru Vangla poole; 11)

§ 11

lg 8 kohaselt on kinnipeetaval vangla tekitatud kahju hüvitamiseks õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kuna kaebaja on vastustajale esitanud taotluse 35 000 krooni kahju hüvitamiseks, on tal seda summat ületava kahjunõude osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Seega on apellandi väide, et tal on õigus enne kaebuse läbivaatamist kohtus oma taotlust täiendada, väär; 12) kohus on märkinud, et kahjunõude rahuldamiseks puudub alus. Seega on kaebaja väide, et kohus ei ole seadnud kahtluse alla tema õigust kahju hüvitamisele, alusetu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

  1. Apellant leiab ekslikult, et halduskohus pole kaebusest õigesti aru saanud ning on mõistnud kaebaja taotlust valesti. Apellatsioonkaebusest nähtub, et apellant soovib pressi rattakest (vene k. копешка для прессa), halduskohus kirjeldas soovitud eset kui võimlemisrulli (vene k. гимнастический ролик). Ringkonnakohtu arvates ei ole asja lahendamisel oluline, kuidas soovitud eset nimetada. Sellega soovitakse teha võimlemisharjutusi seljalihaste tugevdamiseks ja painduvamaks muutmiseks, et ära hoida seljavalude teke ja vähendada juba tekkinud valude tugevust. Selline rattaga ese saab olla vaid ratas, mille küljes on käepidemed, millest kinni hoides saab ratast veeretada. Üldiselt nimetataksegi sellist spordivahendit võimlemisrulliks.
  2. Halduskohus põhjendas otsust muu hulgas sellega, et soovitud eseme mittevõimaldamisega ei saanud kaebaja tervis halveneda, sest radikuliiti, mille olemasolu kaebaja väidab, saab ära hoida ka muude harjutustega, mida on võimalik ilma selle esemeta teha, ning mille kohta saab selgitusi anda meditsiinitöötaja. Ringkonnakohus nõustub selle halduskohtu seisukohaga. Juba ainuüksi põhjusliku seose puudumine vangla poolt eseme võimaldamisest keeldumise ja väidetavalt tekkinud tervisekahju vahel ei võimalda mittevaralise kahju hüvitamise nõuet rahuldada. Seetõttu pole ringkonnakohtu 4

(5)3-09-2465 arvates ka oluline, kas halduskohus sai tugineda vangla meditsiinitöötajate tehtud sissekannetele kaebaja tervisekaardil, millest ei nähtu kaebajal radikuliiti, või oleks ta pidanud määrama ekspertiisi või kuulama üle tunnistajaid, kes võivad kinnitada, et kaebaja kurdab seljavalude üle. Ringkonnakohus peab siiski vajalikuks märkida, et vangla tervishoiutöötajate poolt peetav tervisekaart ei ole ainus võimalik tõend, millega haiguse olemasolu tõendada, ning sellele tõendile vastuväidete esitamine ja uute tõendite kogumiseks taotluse esitamine ei eelda osutatud raviteenuse vaidlustamist kohtus. Kaaskinnipeetavad ei saa aga oma ütlustega tõendada apellandil radikuliidi olemasolu. Asjaolu, et apellant on arsti vastuvõtul käies kurtnud seljavalu üle, on tõendatud juba niigi. Halduskohus järeldas tervisekaardile tehtud kannetest aga õigesti, et üksnes valu olemasolu ei näita veel sellise haiguse olemasolu, mille põhjustamine tooks kaasa mittevaralise kahju rahalise hüvitamise.
  1. Kuna mittevaralise kahju hüvitamise nõue on eeltoodust tulenevalt põhjendamatu, ei ole ringkonnakohtul vajadust anda ka hinnangut, kas kahju hüvitamise nõude suurendamine kohtumenetluses on lubatav pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist (nagu näiteks kahju hüvitamise nõude puhul apellatsioonimenetluses olukorras, kus halduskohus on jätnud kaebuse rahuldamata) või mitte.
  2. Apellant näitas ka põhjendatud huvi olemasolu vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebajal on põhjendatud huvi olemas. Olukorras, kus kaebaja viibib jätkuvalt vanglas, võib käesolevas asjas tuvastamisnõude rahuldamise korral olla tal eelised edaspidi võimlemisharjutuste tegemiseks vajaliku eseme saamiseks.
  3. Apellant leiab, et võimlemisrulli keelamine on vastuolus vangistusseadusega ja EN vanglareeglistikuga. Ringkonnakohus selgitab, et olukorras, kus kaebajal on võimalik võimlemisharjutusi teha ilma soovitud esemeta, ei saa sellist piirangut pidada ebaproportsionaalseks. Sportimisvõimalused üldiselt on apellandile vanglas tagatud ning kambris on võimalik võimlemisharjutusi teha ka ilma võimlemisrullita.
  4. VSKE § 641 p 9 kohaselt on kinnipeetavale vanglas keelatud spordivahendid, välja arvatud avavangla kinnipeetaval.

§ 15

lg 3 volitab justiitsministrit sellise määruse kehtestamiseks, milles loetletakse kinnipeetavale keelatud esemed.

§ 15

lg 2 näeb ette, et sellises loetelus peavad sisalduma esemed, mis ohustavad inimese julgeolekut, sobivad eriti vara kahjustamiseks või võivad ohustada vangla julgeolekut. 14. Ringkonnakohus leiab, et soovitud ese vastab

§ 15lõikes 2 loetletud tunnustele.

Kuigi apellant väidab, et originaalis on see ese plastikust, peab ringkonnakohtu arvates apellandi kui täiskasvanud inimese lihaskonna arendamiseks olema see ese metallist, et ära hoida selle purunemist harjutuste tegemise ajal. Ka juhul, kui rullik on kaetud plastiku või kummiga, on tegemist suure, kõva ja piisavalt raske esemega, et sellega inimeste tervist või elu kahjustada ja sellega seada ohtu ka vanglasisest julgeolekut. Samavõrd oluline on ka asjaolu, et vanglas ei ole kinnipeetavatel kambrites sellist piisavat ruumi sportimiseks, sh võimlemisharjutuste tegemiseks, mis teisi kinnipeetavaid ei hakkaks häirima ja ei võiks tekitada sellest tulenevalt ohtu vangla julgeolekule kinnipeetavate vaheliste konfliktide loomise ohu kaudu. 15. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et halduskohus jättis kaebuse õigesti rahuldamata. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Viive Ligi Ruth Virkus Oliver Kask 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.