lg.4 kohaselt määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud 1 Asjaolud Viru Maakohtu menetluses oleva tsiviilasjas nr. 2-11-32394 esitas A K avalduse nõusoleku saamiseks eestkostetava nimel olemasoleva korteri võõrandamiseks. Avalduse kohaselt on R K pärimise teel omandanud xxxx asuva korteriomandi, reg.osa nr. xxxx. Tegemist on suhteliselt asotsiaalse elanikkonnaga asustatud piirkonnaga, korter on suhteliselt elamiskõlbmatu. Alaealisel ei ole plaane elama asuda ei sellesse korterisse ega ka üldse xxxx, mistõttu põhjalikku ja kulukat remonti nõudva korteri ülalpidamiseks kulutuste tegemine haridusse investeerimise asemel oleks asjakohatu. Avalduse kohaselt on olemas ostja, sama maja elanik, kes on valmis tasuma 3700 eurot. Istungil suuliselt selgitatu kohaselt oli sellest hinnast juttu umbes 1,5 aastat tagasi, mistõttu tänaseks on säilinud küll sellesama ostja soov osta, kuid ei saa anda garantiid, et hind oleks antud majandusoludes sama. Igal juhul on aga pigem vajalik see asjatult tühjalt seisev korter realiseerida, kui jätta alaealisele täiendavaid kulusid ja kohustusi tekitama. Avaldaja kinnitusel müügist saadav raha läheb alaealise pangakontole ja seda on planeeritud säilitada kõrghariduse omandamise ajal tekkivate kulude katteks. Puudutatud isiku esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa toetab avaldust ning leiab, et eestkostjale tuleb anda nõusolek nimetatud tehingute tegemiseks. Tagamaks R varanduslikke õigusi tuleb aga määratleda müügitehingu alampiirsumma; hetke turusituatsioone ning korteri asukohta arvestades peaks olema seda võimalik realiseerida mitte vähem kui 2500 euro eest. Kinnisvaraportaalides on küll tuvastatav, et samas majas müüakse ka teist korterit ca 4000 euro eest, kui avaldaja kinnitusel on selle objekti näol tegemist heakorrastatud elupaigaga, erinevalt alaealisele kuuluvast asustamata ja remontimata korterist. Esindaja on tehinguks loa andmisega nõus, kui müügist saadav raha kantakse üle alaealise pangakontole. R K ise kinnitab, et korterisse elama asuda ta ei kavatse ning seostab oma edaspidise elu muude regioonidega, kuna vajadust sellise suhteliselt mittelikviidse vara järgi ei ole, tulu see ei tooda, pigem tekitab kulutusi, siis tuleks see võimalikult kiiresti realiseerida ja saadud raha kavatseb investeerida hariduse omandamisse. Kohaliku omavalitsusena toetab Rakvere linn avaldust, kuna R on peagi täisealiseks saav noormees, kellele korteri müügist saadavad vahendid annavad parima võimaluse jätkata haridusteed või alustada iseseisvat elu. Õiguslik põhistus
lg.2 kohaselt kohus vaatab hagita menetluses läbi asju, mis on seadusega antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses.
kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. PerekS § 187 lg.1 p. 1 kohaselt eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. PerekS § 188 lg.1 p.1 kohaselt eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, millega eeskostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara ja pärandit. 2 Kohus, olles tutvunud avaldaja seletuse, puudutatud isiku esindaja arvamusega, uurinud avaldusele lisatud kirjalikke tõendeid, leiab, et nõusoleku andmine korteriomandi võõrandamiseks toimub eestkostetava huvides ja seega vastava nõusoleku andmine on põhjendatud. Põhjendatud on lapse esindaja taotlus müügitehingu alampirii määratlemiseks ja saadava raha hoidmiseks alaealise enda pangakontol, kuivõrd tegemist on ca poole aasta pärast nagunii täies ulatuses vastutus- ja otsustuvõimeliseks saava isikuga. Vastavalt
lg-le 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse.
lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.
lg 2 kohaselt kui menetluses osaleb üksnes avaldaja või kui kohus ei jäta menetluskulusid mõne teise menetlusosalise kanda, kannab avaldaja ise menetluskulud, muu hulgas oma kulud esindajale, ka juhul, kui tema avaldus rahuldatakse. Käesoleval juhul on põhjendatud jätta menetluskulud avaldaja kanda. Kohtunik /allkiri/ Marika Leimann Ärakiri õige Nooremreferent Lea Herne Kohtumäärus jõustus 30. augustil 2011. a. Nooremreferent Lea Herne 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.