) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus täiendab käesolevat otsust kirjeldava ja põhjendava osaga, kui menetlusosaline teatab 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata. Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus selgitab, et vastavalt
lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsus loetakse kostjale kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel selle resolutsiooni avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu selgitused Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt
lg-le 1.
lg 1 järgi võib lihtmenetluse otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, kui otsuse teinud kohus ei anna otsuses luba selle edasikaebamiseks. Kohus täiendab otsust, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja jooksul kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus vastavalt
Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud
Vastavalt
lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. 2 2-10-60639 Seoses hageja kulude summas 15,98 euro (s.o riigilõiv, mida hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduselt) nõude rahuldamata jätmisega selgitab kohus järgmist.
lgst 9 tulenevalt kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu sissenõudmise korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
p-st 7 tulenevalt on kohtuvälised kulud muu hulgas maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata
lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Kuna maksekäsu kiirmenetluse lõpu päevaks on 30.11.2009.a (s.o avalduse rahuldamata jätmise määruse jõustumise kuupäev tsiviilasjas nr 2-08-65616) ja hagiavaldus on kohtule esitatud 03.12.2010.a, siis ei saa
p-s 7 sätestatud tähtaega arvestades lugeda hageja poolt maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 15,98 eurot kohtuväliseks kuluks. Seega ei kuulu
lg 7 ja § 483 lg 2 p 3 alusel menetluskuluna väljamõistmisele maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 15,98 eurot. Hageja on palunud nimetatud summa kostjalt välja mõista mitte menetluskuluna, vaid kuluna tuginedes nõude alusena poolte vahel kliendilepingu p-le 3 ja E üldtingimuste p-le 6.10, mille kohaselt on klient kohustatud E nõudmisel hüvitama E seoses E ja/või kolmanda isiku poolt võlanõude sissenõudmisega tekkinud kulud. Nimetatud nõude rahuldamise välistab
lg 7, mille järgi ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil.
lg 1 p 3 tulenevalt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudselt 99% ulatuses, peab kohus
lg 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 1% ulatuses hageja ja 99% ulatuses kostja kanda. Kuna kostja seoses hagiavaldusega kohtule teadaolevalt mingeid menetlustoiminguid teostanud ei ole, eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 274,57 eurot (s.o 277,34 eurost 99%).
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. Hageja on tasunud 08.02.2011.a (maksekorraldus nr 469) arvelduskontolt nr XXXXXXXXXX Swedbank AS-is Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is, viitenumber 3100057358, ette menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel kättetoimetamise tasu 26,76 eurot. Kuna kohtutäitur on otsustanud välja mõista menetlusdokumentide kättetoimetamiseks taotluse esitanult kättetoimetamise tasu 15,30 eurot (s.h käibemaks 2,55 eurot), kuulub hagejale kohtutäituri tasu enam tasutud osas, s.o 11,46 eurot, tagastamisele. Indrek Parrest kohtunik 3 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.