Obsah (6)

§ 10§ 1§ 31§ 2§ 28§ 108

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2011 kell 16.00, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-54721 Tsiviilasi V

) § 10 lg 2 p-le 1 ja

§ 10lg 2 p-le 4.

Võlausaldaja hinnangul on võlgnik maksejõuetu ning tema pankrot tuleb välja kuulutada. II Võlgniku seisukoht Võlgnik tunnistab oma maksejõuetust ning on pankroti välja kuulutamisega nõus. III Ajutise pankrotihalduri aruande sisu Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul olemasolevate varade turuväärtuseks kuni 1 000 000 eurot. Kohustusi on seevastu võlgnikul raamatupidamise andmetele tuginedes kokku 2 171 723.10 eurot. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksevõimetu. Ajutine haldur on olemasolevate andmete põhjal seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega teod või selged rasked juhtimisvead, mis oleks kaasa toonud võlgniku maksejõuetuse. ST osaühingu majandustegevuse raskused on ajutise halduri hinnangul tingitud eelkõige ebasoodsatest majandustingimustest, tehtud erinevatest investeeringutest, mis ei ole kaasa toonud oodatud kasumlikkust ning aktsiaseltsi Plastitehase pankrotistumisest. Haldur ei ole tuvastanud ajutises pankrotimenetluses selgeid vara tagasivõitmise võimalusi. 2 2-10-54721 Ajutine haldur märgib, et on olemas vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. IV Kohtuistung 15.02.2011 toimunud kohtuistungil jäi võlausaldaja pankrotiavalduse juurde ja palus välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutine pankrotihaldur esitas ajutise halduri aruande. Võlgnik on tunnistanud maksejõuetust. V Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

§ 1

lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 1

lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 31lg 2 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus).

Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja ajutise pankrotihalduri aruande ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. 03.11.2010 esitas VKG aktsiaselts Harju Maakohtule avalduse ST osaühingu pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 13.07.2008 raamlepinguna transpordilepingu nr 33-09, mille alusel võlausaldaja osutas võlgnikule transporditeenuseid. Alates

1. a detsembrikuust ei ole võlgnik võlausaldajale tasu maksnud. Võlausaldaja tegutses heas usus ja jätkas kuni
2. a märtsini teenuse osutamist, lähtudes võlgniku väidetest, et makseraskused on mööduvad ja seejärel tasub võlgnik kõik võlad. Kokku võlgneb ST osaühing 01.11.2010 seisuga VKG aktsiaseltsile transporditeenuste eest 553 813.82 krooni (35 395.15 eurot), millele lisanduvad viivised. Võlgnik ei ole võlausaldaja nõudele vastu vaielnud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlausaldaja on tõendanud nõude olemasolu ja võlgnik ei ole võlausaldaja nõudele vastuväiteid esitanud, siis leiab kohus, et võlausaldaja nõue on selge. Võlgniku maksejõuetust on võlausaldaja põhistanud

§ 10

lg 2 p 1 tuleneva asjaoluga, s.t 19.10.2010 esitas võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse, mis on isiklikult üle antud 20.10.2010 ja nimetatule vaatamata ei ole võlgnik oma kohustust täitnud. Samuti põhistab võlausaldaja võlgniku maksejõuetust asjaoluga, et võlgnik ei vasta võlausaldaja telefonikõnedele, ja elektronpostile ning ei võta vastu kirju registrijärgsel aadressil. Samuti on võlgniku esindaja Toomas Saks kinnitanud võlgnevust võlausaldaja ees. Võlgniku vara turuväärtuseks on kokku kuni 1 000 000 eurot. Võlgniku arvestatav vara koosneb laenu- ja intressinõudest, mille tagastamise tähtaeg on 2016. a. Võlgnikule kuuluvad sidusettevõtte osalus ja tütarettevõtete aktsiad on väärtusetud, kuna nende äriühingute majandustegevus on olnud kahjumlik, omakapital on negatiivne või puudub äriühingu majandustegevuse kohta informatsioon. Kohustusi on võlgnikul vähemalt 2 171 723.10 euro väärtuses, millest suurim kohustus on Küprose ettevõtte TPL ees summas 1 000 000 eurot. Võlgniku majandustegevus on seiskunud. Võlgnikul puuduvad igasugused rahalised vahendid 3 2-10-54721 olemasolevate jooksvate kohustuste täitmiseks ja võlgnevuste tasumiseks. Võlgnik tunnistab oma maksejõuetust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul kohustused ületavad võlgniku vara ca 2 korda, siis on võlgnik

§ 1lg 3 kohaselt maksejõuetu.

Kuna võlgniku majandustegevus on seiskunud ja tal puuduvad võimalused majandustegevuse jätkamiseks, siis ei ole maksejõuetuse seisund ajutine. Kuna võlgnikul on vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, siis tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada.

§ 2

kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks nii majanduslangus kui ka tütarettevõtte Plastitehase aktsiaseltsi maksejõuetus. Kohus leiab, et majanduslangus ei saa maksejõuetuse põhjuseks olla. Nimetatud järeldusele on jõutud ka justiitsministeeriumi poolt tellitud maksejõuetuse põhjuste analüüsis. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitama võlgniku maksejõuetuse põhjused.

§ 28

lg 1 sätestab, et kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.

§ 28

lg 2 sätestab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Seega tuleb pankrotihalduril edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitada, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu. Ajutine pankrotihaldur on oma aruandes leidnud, et ei esine selgeid vara tagasivõitmise võimalusi. Aruande kohaselt on võlgnik 08.09.2009 müünud 12,27 % osaluse Terminali Partnerite osaühingus hinnaga 10 693 800 krooni, kuid müügihinna määramise kohta puuduvad andmed.

§ 108

lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks.

§ 108

lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Eeltoodust tulenevalt tuleb pankrotihalduril edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitada vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimalused ja esitama vastavad nõuded. Indrek Lepsoo on andnud nõusoleku enda nimetamiseks ST osaühingu pankrotihalduriks. Merike Varusk Kohtunik 4