lg 3 kohaselt arvestama liisingueseme väärtusega selle tagastamise hetkel liisinguandjale, mitte panga poolt volitatud kolmanda isiku määratud müügihinda. Kostjad ei nõustu ka hageja esitatud viiviste suurusega, kuna viivised peaksid olema seoses põhisummaga ning mitte liigselt koormavad. Kostjad esitasid kohtule taotluse kaasata tsiviilprotsessi ekspert auto turuväärtuse hindamiseks seisuga september 2009.a. MENETLUSE KÄIK 18.03.2011.a esitas hageja kohtule arvamuse kostja vastuväidetele, millest nähtuvalt hageja täpsustab, et 18.02.2009.a vara tagastamise nõue on ekslik. Hageja ütles lepingu kostjaga 1 üles 12.08.2009.a, kui edastas kostjale 1 vara tagastamise nõude. Hageja ja kostja sõlmisid 01.04.2009.a kokkuleppe kapitalirendilepingu muutmiseks, millega hageja võimaldas kostjale 1 maksepuhkust, sõlmiti uus maksegraafik. 01.04.2009.a allkirjastasid hageja ja kostja võla tasumise kokkuleppe nr xxxxxxxx. Kostja 1 võla tasumise kokkuleppest tulenevat kohustust ei täitnud, mistõttu saatis hageja kostjale 12.08.2009.a vara tagastamise nõude ning ütles lepingu üles. Kostja 1 oli korduvalt rikkunud lepingujärgseid maksekohustusi. Hageja palus kostjal 1 vara viivitamatult tagastada. Kuna kostjad ei tagastanud vara hagejale, pöördus hageja 17.09.2009.a oma koostööpartneri OÜ xxxxxxx poole vara tagastamisteenuse saamiseks. Kostja 1 tagastas hagejale vara alles 29.09.2009.a s.o pärast seda kui hageja oli pöördunud OÜ xxxxxxx poole, mistõttu loeb hageja kostja poolt vara tagastatuks OÜ xxxxxxx tegevuse tulemusena. Sõiduauto müügiga alustatud aeg ei ole hageja hinnangul ebamõistlik, kuna 29.10.2009.a kontrollaktist nähtuvalt oli vara puudustega (vasaku õõtshoova puks katki, käsipiduri trossi kate katki, parem esimene velg kriimustatud, kapotil 3 kriimud, esimese stange alumine liist katki, kaubaruumi luuk viltu, 1 kesklukustuse pult ei tööta, aku vajas laadimist, ESP ja mootorituli põlesid, parkimisabi ei töötanud, õli- ja filtrite vahetamine, numbrimärgi pirn läbi põlenud, diagnostika), mis tuli enne vara müügiga alustamist kõrvaldada. 29.09.2009.a koostas xxxxxxxxxxx OÜ remondikalkulatsiooni hinnapakkumise nr
kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt kohustub liisinguandja liisingulepinguga omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu.
kohaselt juhul, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Hageja ja kostja 1 vahel sõlmiti 30.06.2006.a kapitalirendileping nr xxxxxxxx, mille lahutamatuks lisaks oli maksegraafik (tl 7-15). 01.04.2009.a sõlmisid kostja 1 ja hageja kokkuleppe kapitalirendilepingu nr xxxxxxxx muutmiseks (tl 14-15), mille lahutamatuks lisaks oli võla tasumise kokkulepe (tl 55) Liisingulepingu nr xxxxxxxx esemeks oli sõiduauto Peugeot 607 Pack 2,7 HDI 150 kW, registreerimisnumbriga xxxxxxx. Lepingu p 1.1 tulenevalt kohustus hageja andma vara lepingu perioodiks liisinguvõtja valdusesse ja kasutusse ning lepingu üldtingimuste punkti 1.3 kohaselt kohustus liisinguvõtja tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule.
lg 1 kohaselt kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.
lg 2 järgi vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses, ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. 30.06.2006.a sõlmisid hageja ja kostja 2 liisingulepingust nr xxxxxxxx tulenevate kohustuse tagamiseks käenduslepingu nr KÄ-xxxxxxxx (tl 21), mille p 1 alusel võttis kostja endale kohustuse 6 tagada solidaarselt liisinguvõtjaga lepingust tulenevate liisinguvõtja kohustuste kohane ja täielik täitmine. Käenduslepingu kohaselt vastutab kostja solidaarselt liisinguvõtjaga võlgnetava rahalise kohustuse, kuid mitte rohkem kui 463 989,50 krooni s.o 29 654,33 euro tasumise eest. Kohus on seisukohal, et kostja 2 vastutab käendatava poolt hagejale lepingulise kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede eest.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 ja 4 alusel võib võlgniku poolt kohustuse rikkumise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja lepingu üles öelda. Kohus on seisukohal, et antud juhul on tegemist kestvuslepinguga.
lg 6 sätestab, et kui oluliselt rikutakse kestvuslepingut, võib kahjustatud lepingupool selle vastavalt
§-s 196 sätestatule üles öelda.
lg 1 kohaselt võib kestvuslepingu kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine).
lg 2 kohaselt juhul, kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Liisingulepingu p 4.1 kohaselt kohustus liisinguvõtja tähtaegselt ja kohaselt täitma kõiki lepinguga sätestatud tingimusi ja lepingust tulenevaid kohustusi. Kohtule nähtuvalt rikkus kostja 1 nii 30.06.2006.a kui ka 01.04.2009.a sõlmitud võlgnevuse tasumise kokkuleppest tulenevaid kohustusi, jättes nõuetekohaselt tasumata lepingu ja kindlustusleppe alusel tasumisele kuuluvad põhiosa- ja intressi- ning kindlustusmaksed. Liisingulepingu p 10.1.3 kohaselt on liisinguandjal õigus leping lõpetada ennetähtaegselt juhul, kui liisinguvõtja jätab maksetähtpäeval tasumata või ei tasu täielikult ja kohaselt lepingust tulenevaid makseid.
lg 1 kohaselt ütleb lepingupool lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Seoses liisinguvõtja poolse võlgnevusega hagejale, esitas hageja liisinguvõtjale 12.08.2009.a lepingu ülesütlemisavalduse ja vara viivitamatu tagastamise nõude (tl 56), milles informeeris liisinguvõtjat võlgnevuse suurusest ja palus liisinguvõtjal võlgnevus tasuda. Kohtule nähtuvalt oli hageja 01.04.2009.a sõlmitud võlgnevuse tasumise kokkuleppega andnud kostjale 1 täiendava tähtaja liisingulepingust nr xxxxxxxx tuleneva võlgnevuse tasumiseks. Hageja ütles lepingu kostjaga 1 üles 12.08.2009.a.
367 lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Liisingulepingu üldtingimuste punkti 10.6 kohaselt vastutab lepingu ülesütlemise korral liisinguvõtja liisinguandja ees kogu lepingust tuleneva nõude ulatuses, eelkõige tasumata kuumaksed, vara soetusmaksumuse tasumata osa, mis ei ole juba tasutud rendimaksetega, kindlustusmaksete graafiku tasumata osa aga ka võimalikud vara kättesaamiseks, hoidmiseks, remontimiseks, realiseerimiseks tehtavad kulutused ja muud kulud, mida vastavalt lepingule peaks hüvitama liisinguvõtja. Lepingu ülesütlemise korral realiseerib liisinguandja vara ning rahuldab saadud vara arvel oma nõude liisinguvõtja vastu. Juhul, kui saadud rahast ei piisa kogu nõude rahuldamiseks, tasub liisinguvõtja puudujääva osa 10 päeva jooksul liisinguandja poolt vastava arve esitamisel. Liisinguvõtja kohustus tulenevalt lepingu üldtingimuste punktist 10.3 andma hagejale üle lepingu esemeks oleva vara ja varaga seotud dokumentatsiooni. 12.08.2009.a saatis hageja kostjale 1 teatise vara viivitamatu tagastamise nõude kohta (tl 56). Hageja selgitustest 7 nähtuvalt põhjusel, et liisinguvõtja vara viivitamatult ei tagastanud, oli hageja sunnitud vara tagastamiseks pöörduma 17.09.2009.a OÜ xxxxxxx poole. Põhjusel, et liisinguvõtja tagastas hagejale sõiduauto 29.09.2011.a s.o pärast seda, kui hageja oli pöördunud oma koostööpartneri poole, loeb hageja vara tagastamise pärast 17.09.2009.a OÜ xxxxxxx töö tulemuseks. Kostjad esitasid hageja seisukohale vastuväite, millest nähtuvalt ei nõustu tasuma OÜ xxxxxxx tagastusteenuse arvet summas 3000 krooni ega tunnista vara tagastamist toimunuks OÜ xxxxxxx töö tulemusena. Hageja selgitab, et tagastas vara vabatahtlikult, ilma OÜ xxxxxxx sekkumiseta. Kostja 1 kinnitab kohtule, et püüdis veel hagejaga läbirääkimisi pidada liisingulepingu jätkamiseks ning OÜ xxxxxxx ei teinud katseid sõidukit teisaldada ega loonud ühtegi kontakti kostjaga infokandjate vahendusel. Kohtule on tõendina esitatud hageja poolt kostjale 1 12.08.2009.a saadetud teatis, millest nähtuvalt esitas hageja kostjale 1 nõude vara viivitamatu tagastamise kohta (tl 56). Kostja 1 ei ole teate kättesaamise kohta vastuväiteid esitanud. 29.09.2009.a allkirjastatud vara üleandmise-vastuvõtmise aktist (tl 46) nähtuvalt on liisinguvõtja vara tagastanud hageja poolt volitatud isikule. Hageja ei ole antud asjaolule vastu vaielnud. Hageja on kohtule selgitanud, et oli sunnitud vara tagastamiseks pöörduma 17.09.2009.a OÜ xxxxxxx poole, samas ei ole hageja esitanud kohtule tõendeid oma väite põhistamiseks. Hageja on kohtule esitanud tõendina vaid ärakirja arvest nr A 09158, millelt nähtub arve väljastamise kuupäev 30.09.2009.a summas 3000 krooni vara tagastusteenuse eest registrimärk xxxxxxx. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millelt nähtuks tagastusteenuse tellimiseks pöördumine 17.09.2009.a OÜ xxxxxxx poole. Hageja on kohtule esitanud seisukoha, mille kohaselt loeb hageja vara tagastamise pärast 17.09.2009.a OÜ xxxxxxx töö tulemuseks, kuna liisinguvõtja tagastas hagejale sõiduauto alles 29.09.2011.a. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-112-06 selgitanud, et kulud, mille hüvitamist liisinguvõtjalt nõutakse peavad olema mõistlikult põhjendatud. Kohtule esitatud tõenditest ja selgitustest ei nähtu, milles seisnes antud juhul OÜ xxxxxxx tagastusteenus. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole OÜ xxxxxxx vara tagastusteenuse kulu summas 3000 krooni kohtule mõistlikult põhjendanud ega esitanud veenvaid tõendeid kulude tekkimise ning kandmise kohta, seega jätab kohus hageja nõude summas 3000 krooni OÜ xxxxxxx poolt osutatud tagastusteenuse osas rahuldamata. Kohtule tõendina esitatud vara vastuvõtmise-üleandmise aktist nähtub, et sõiduauto valdus läks hagejale üle 29.09.2009.a (tl 46). 29.10.2009.a on xxxxxxxxxxx OÜ poolt koostatud vara kontrollakt (tl 59-60) ning vara remonttööde hinnapakkumine summas 9653 krooni (tl 61). xxxxxxxxxxx OÜ arve nr 91463 kuupäevaga 07.12.2009.a summas 8193 krooni (tl 20). xxxxxxxxxxx OÜ poolt on 30.10.2009.a koostatud vara müügisoovitus 140 000 krooni (tl 62). 02.11.2009.a saatis hageja kostjale 1 teatise vara alghinna määramise kohta 140 000 krooni (tl 17); 25.01.2010.a kostjale 1 saadetud teatis vara realiseerimise kohta summas 129 000 krooni, millele lisandus käibemaks (tl 18); 25.01.2010.a käendajale / kostja 2 saadetud teatis vara realiseerimise kohta hinnaga 129 000 krooni (tl 22). Seega vara võõrandati hinnaga 129 000 krooni, millele lisandus käibemaks (tl 18), vara realiseerimisest saadu ei katnud hageja lepingust tulenevat nõuet liisinguvõtja vastu.
lg 3 sätestab, et kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel tuleb arvestada liisingueseme väärtus selle liisinguandjale tagastamise hetkel. TsÜS § 65 kohaselt on eseme harilikuks väärtuseks selle kohalik keskmine hind. Hageja lepingust tulenev nõue liisinguvõtja vastu ilma viivisteta on 9002,56 eurot, mis koosneb vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kuludest kokku summas 628,09 eurot (käibemaksuta), põhinõudest summas 6896,72 eurot, tasumata kuumaksetest summas 962,36 eurot ning tasumata kindlustusest summas 8 515,39 eurot. Kahju koosneb lepingust tulenevast nõudest, millest on lahutatud vara realiseerimisest saadud summa (käibemaksuta). Hageja on 25.01.2010.a esitanud liisinguvõtjale nõude (tl 18). Tõendatud on, et pärast sõiduauto valduse taastamist õnnestus hagejal sõiduauto võõrandada hinnaga 129 000 krooni (tl 22, ilma käibemaksuta). Hageja on tellinud ja kohtule esitanud hindamisakti (tl 62), mille kohaselt oli sõiduauto väärtuseks selle hagejale üleandmise ajal 140 000 krooni. Kostja vastuväitel on liisinguandja võõrandanud sõiduauto ebamõistlikult madala hinnaga, hinnaerinevusega 3000 kuni 4000 eurot turuväärtusest. Kostjad palusid kohtul kaasata sõiduauto turuväärtuse määramiseks eksperdi. 16.06.2011.a kohtumäärusega määrati riiklik ekspert R. M. tehnilise ekspertiisi läbiviijaks (tl 111-113). 28.06.2011.a ekspertiisiaktist nr xx-xx nähtuvalt oli sõiduauto Peugeot 607 Pack 2,7 HDI 150 kw 2004.a turuhind (harilik väärtus) 29.09.2009.a seisuga 140 000 krooni. Sõiduk müüdi hinnaga 129 000 krooni (lisandus käibemaks), mis ei ole kohtu hinnangul ebamõistlikult madal. Kuigi
lg 3 järgi tuleb juhinduda liisingueseme väärtusest, sõltumata võõrandamisest, on kohtu hinnangul siiski lubatud poolte kokkuleppel (ka liisinguandja tüüptingimustes) lähtuda selle asemel liisingueseme tegelikust müügihinnast, kui see ei erine oluliselt eseme turuhinnast ning liisinguandjal on kohustus teha kõik endast olenev, et saavutada ennetähtaegselt tagastatud liisingueseme uuel võõrandamisel parim ja kiireim tulemus. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-33-08 seisukohal, mille kohaselt hinnaerinevus kuni 10% võrra turuväärtusest on mõistlik ja lubatav kui liisinguandja on asja võõrandamisel oma kohustuse kõrgeima tasu saamiseks täitnud ning ajavahemik, mille jooksul liisinguese võõrandati oli põhjendatud ja mõistlik, arvestades mh liisingueseme olemust ja selle võimalikku väärtuse langust aja möödudes. Kohtu hinnangul on hinnaerinevus sõiduauto väärtuse 140 000 krooni ja müügihinna 129 000 krooni (ilma käibemaksuta) vahel antud juhul mõistlik ja lubatav ning liisinguandja on asja võõrandamisel oma kohustuse kõrgeima tasu saamiseks sel juhul täitnud. Kohus leiab, et panga, kui finantsasutuse huvi polnud ise kasutada nimetatud sõiduautot vaid ta edasi müüa mõistliku aja jooksul (29.09.2009.a sõiduauto üleandmisest hageja volitatud esindajale kuni teate edastamiseni kostjatele müügi kohta 25.01.2010.a). Kohtule esitatud ekspertiisiaktist nähtuvalt on hageja müügiprotsessi teostanud mõistliku aja jooksul arvestades vara olemust ja turu situatsiooni 2009 aastal (tl 118-136).
lg 4 tulenevalt peab kostja hüvitama hagejale ka lepingu ülesütlemisest tekkinud lisakulud. Riigikohtu tsiviilkolleegium on märkinud oma lahendis nr 3-2-1-112-06, et sõiduauto müügikulud on põhjustatud liisinglepingu ülesütlemisest ning seetõttu on need kulud lisakulud
Hageja on kohtule esitanud lisakulude tõendina koopia vara realiseerimisega seotud arvest summas 6827,49 krooni (tl 20). Kohus leiab, et selline lisakulu (vara realiseerimisega seotud kulud) tuleb kostjal hagejale hüvitada. Kostjad on kohtule nähtuvalt esitanud vastuväiteid hageja poolt esitatud remondikuludele. Kostjad on seisukohal, et kontrollaktis nimetatud puudused on ebaõiged, sest liisinguvõtja andis sõiduki hageja volitatud esindajale üle väga heas seisukorras. Kostjad palusid eksperdil vara turuväärtuse hindamisel lähtuda auto 29.09.2009.a üleandmise-vastuvõtmise aktist, kuna kostjal puudus võimalus 29.10.2009.a sõiduki kontrollakti koostamise juures viibida, lisaks ei omanud kostja ülevaadet sõidukiga vahepealsel perioodil toimunu üle. 29.09.2009.a vara üleandmise-vastuvõtmise akti kohaselt on puudusena märgitud, et 1 kesklukustuse pult ei tööta (patareid). 29.10.2009.a on OÜ xxxxxxxxxxx poolt koostatud vara kontrollakt (tl 5960) ning remonttööde hinnapakkumine summas 9653 krooni (tl 61). Vara kontrollaktist nähtuvalt ilmnesid vara tagastamisel järgmised vead/puudused: vasaku õõtshoova tagumine puks katki, käsipiduri trossi kate katki, parem esimene velg kriimustatud, kapotil kriimud, esimese stange alumine liist katki, kaubaruumi luuk viltu, 1 kesklukustuse pult ei tööta, aku 9 vajas laadimist, ESP ja mootorituli põlesid, parkimisabi ei tööta, vajas õli- ja filtrite vahetust, numbrimärgi pirn oli läbi põlenud ning sõiduauto vajas diagnostikat. Kohtule tõendina esitatud ekspertiisiaktist nähtuvalt on xxxxxxxxxxx poolt loetletud vigastused/puudused põhiliselt tingitud sõiduauto loomulikust kulumisest. Need ei halvenda auto kaubanduslikku välimust ega mõjuta sõiduki turuhinda (tl 118-136).
p 3 kohaselt on liisinguvõtja kohustatud liisingueseme tagastama liisinguandjale
p 2 nimetatud seisundis.
p 2 kohaselt on liisinguvõtja kohustatud säilitama liisingueset sellisena, nagu see temale üle anti, välja arvatud muutused, mis tekivad liisingueseme sihtotstarbelise kasutamise tulemusena. Kohtule esitatud tõendite ja selgituste põhjal on kohus seisukohal, et liisinguvõtja tagastas liisingueseme liisinguandjale sellisena, nagu see temale üle anti, välja arvatud muutused, mis tekkisid liisingueseme sihtotstarbelise kasutamise tulemusena. Vara turuhind oli vara tagastamise hetkel liisinguandjale s.o 29.09.2009.a 140 000 krooni ning hageja on
lg 3 kohaselt kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestanud liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Kostjad on seisukohal, et hageja viivitas põhjendamatult vara müügiga alustamist. Hageja on selgitanud, et vara müügiga alustamise aeg viibis nimetatud puuduste kõrvaldamise tõttu.
lg 1 kohaselt võivad lepingupoole kohustused olla kindlaks määratud lepingus või seaduses. Lepingupoole kohustused võivad tuleneda ka : 1) lepingu olemusest ja eesmärgist; 3) lepingupoolte kutse- või tegevusalal kehtivatest tavades; 4) hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest.
lg 2 kohaselt on juhul, kui lepingupoolel on kohustus teha tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimalik, peab ta tegema niisuguseid pingutusi, nagu temaga samal tegevus- või kutsealal tegutsev mõistlik isik samadel asjaoludel teeks. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib nõuda kohustuse täitmist selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohutuse täitmise kohta, viisi ja olemust (
Kohus on seisukohal, et liisingulepingu ülesütlemisele järgnev vara realiseerimisega alustamise kohustuse täitmise tähtpäev ei ole antud juhul kindlaks määratud, seega peab liisinguandja
Mõistliku aja pikkus sõltub muuhulgas liisinguandja kulutuste kindlaks tegemisele mõistlikult kuluvast ning vara müüki suunamise eelsest sõiduauto tehnilise kontrolli jms läbiviimise ajast, mistõttu on kohus seisukohal, et antud juhul ei ole vara müügiga alustamisele kulunud aeg hageja poolt põhjendamatu. Kohus on seisukohal, et lisaks kostjale on ka pank, kui finantsasutus huvitatud vara müügiga alustamisest mõistliku aja jooksul, kuna sellest sõltub võlgnevuse rahuldamine võlausaldajale. Samuti on panga kui finantsasutuse huvides vara müük võimalikult kiire perioodi jooksul parima võimaliku hinnaga. Kohtule nähtuvalt hõlmas müügitegevus sõiduki müügiks pakkumist müügiplatsil ja internetiportaalides, kusjuures müügiplatsil hoidmist ja internetis kuulutamist on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-33-08 pidanud mõistlikuks müügitegevuseks. Samuti on hageja kasutanud selle ala spetsialistide kaasabi koostööpartneri xxxxxxxxxxx OÜ näol. Hageja on sõiduauto võõrandamisel oma kohustuse kõrgeima võimaliku tasu saamiseks täitnud, seega on teinud kõik endast oleneva vältimaks lepingu ülesütlemise tõttu vara võõrandamisel müügikahju tekkimist. Kohus leiab, et hageja on müügiprotsessi tervikuna teostanud mõistliku aja jooksul arvestades vara olemust ja turu situatsiooni 2009 aastal. Kostja on esitanud vastuväite viiviste suurusele, kuna nõue ei ole põhjendatud ja on kostja hinnangul ebamõistlikult suur.
lg 1 p 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
tulenevalt võib võlausaldaja võlgnikult tema poolt kohustuse täitmisega viivitamise korral 10 nõuda viivist. Viivis on õiguskaitsevahend, mida saab kohaldada kohustuse rikkumise korral.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult nõuda viivisintressi kuni
Kui lepinguga on ette nähtud suurema viivisintressi maksmine, kui on sätestatud
MS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Poolte vahel sõlmitud lepingu põhitingimuste kohaselt on viivise määraks 0,3000 % võlgnevuse iga viivitatud päeva kohta. Hageja poolt lepingu lõpetamise seisuga võlgneb kostja tasumata graafikujärgsetelt summadelt arvestatud viiviseid kokku summas 348,65 eurot, mis on kohtu hinnangul põhjendatud ning tuleb kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja mõista. Peale lepingu lõpetamist on hageja arvestanud viiviseid alates hageja poolt esitatud täitmata rahalise kohustuse tasumise nõudel märgitud tasumise tähtajast 25.01.2010.a + 10 päeva s.o 03.02.2010.a kuni hagiavalduse esitamiseni 20.01.2011.a: võlgnevus summas 0,3000 x 9002,56 / 100 x 351 päeva = 9479,70 eurot. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata OÜ xxxxxxx tagastusteenuse arve osas summas 3000 krooni s.o 191,73 eurot on viiviste arvestus järgmine: 0,3000 x 8810,83 / 100 x 351 päeva = 9277,80 eurot. Hageja on vähendanud viiviseid kuni 8652,91 euroni. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-120-08 asunud seisukohale, et lepingupooled on vabad lepingu tingimustes kokku leppima.
lg 1 sätestab selgelt, et juhul kui lepinguga on ette nähtud suurema viivisintressi maksmine, kui on sätestatud
Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-120-08 selgitanud, et juhul, kui pooled on lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad
lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, s.t kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Siit johtuvalt on ekslik kostja seisukoht lepingujärgse viivise ülemäärasele suurusele ning põhjendamata taotlus jätta hageja nõue rahuldamata. Kohus on seisukohal, et hageja viivised alates lepingu lõpetamisest kuni hagiavalduse esitamiseni summas 8652,91 eurot tuleb hageja kasuks kostjatelt välja mõista. Viivised kogusummas 9001,56 eurot tuleb kohtu hinnangul kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista. Euro kasutusele võtmise seaduse § 5 lg 1 sätestab, et krooni ümberarvestamine euroks toimub euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel, mis määratakse Euroopa Liidu Nõukogu poolt vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikele 3. Seega tuleb ümberarvestamisel lähtuda ümberarvestuskursist 1 euro = 15,6466 krooni. Menetluskulud TsMS §173 lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, aga tunduvalt üle poole nõudest, ei oleks õiglane jätta menetluskulusid poolte kanda võrdsetes osades. Seetõttu tuleb 11 menetluskulud jätta 99 % ulatuses kostjate ning 1 % ulatuses hageja kanda. TsMS § 165 lg 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Annemarie Gerassimov Kohtunik 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.